ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2011 nr. 4 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 2004-2010 DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

 

AVAVEERG

Teadustaristu ajakohastamine jätkub - Andres Kollist
Teadusraamatukogude riigieelarveliste vahendite vähenemisel sattus 2009. aastal ohtu e-andmebaaside kättesaadavaks tegemine ning e-teavikute kogude arendamine. Lahendusena lõi Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Liidu tõukefondi raha toel programmi “E-teadusinfo”, mille elluviijaks määrati MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja mis kestab aastani 2012. Ühisprojektina on Eesti teadusraamatukogudel kavas käivitada kõigi Eesti digitaalsete andmekogude ühise portaali loomine – raamatukogude suur töö on teabe struktureerimine ja vahendamine kasutajatele.

TALLINNA ÜLIKOOLI AKADEEMILINE RAAMATUKOGU 65

Teenuse kvaliteedi mõõtmisel ja analüüsimisel annab SERVQUAL-i metoodika häid tulemusi - Jane Palu
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (TLÜAR) viidi läbi põhjalik uuring, et välja selgitada raamatukogu kasutajate hinnang teenuse kvaliteedile. Uuringu eesmärgiks oli leida viise raamatukogu töö paremaks sobitamiseks külastajate vajadustega. S elgus, et meie lugejate jaoks on kõige olulisemad teenindajatega seotud kvaliteedinäitajad. Vastajad hindasid teenuse kiirust ja kvaliteeti kõrgelt. Tähtsuselt teisel kohal on lugejate jaoks keskkond, st tööks vajaliku riist- ja tarkvara olemasolu ja selle töökindlus. Nende näitajate hetkeseisule antud hinnang oli kahjuks alla keskmise. Seega peab raamatukogu leidma võimalusi, hoolimata piiratud majanduslikest ressurssidest ja raamatukoguhoone vanusest, et parandada füüsilist keskkonda ja tehnikat. Tähtsuselt kolmandale kohale jäi informatsiooni kvaliteet ja viimasele kohale teeninduskorralduse ehk teeninduse kvaliteet.

Eesti vanaraamatuga Euroopas: CERL-i kogemus - Katrin Kaugver
Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsium (CERL) on üle-euroopaline ühendus, mis üritab koondada kogu vanaraamatu kogukonnas ringlevat informatsiooni. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu (TLÜAR) on olnud CERL-i täisliige aastatel 2006–2011, viimased poolteist aastat juba n-ö Eesti grupina koos Tartu Ülikooli Raamatukoguga (TÜR). Artiklis antakse ülevaade sellest, mil määral on osavõtt CERL-i tööst mõjutanud vanaraamatuga tegelemist TLÜAR-is ja Eestis, ning millised on selle osaluse tulemused. Kus ja kuidas on Eesti vanaraamat nähtav väljaspool Eestit ja mil viisil võib kolleeg mujal Euroopas üldse kokku puutuda Eesti vanaraamatuga, st nii Estica trükisega kui ka Eesti raamatukogudes leiduva Euroopa vanaraamatuga laiemalt.

Eesti trükise Punane Raamat II (1851-1917) - Merike Kiipus
Tähelepanelik elektronkataloogi ESTER kasutaja on kindlasti märganud, et süsteemi on lisandunud lisaks senisele kogumile: Eesti trükise punane raamat I, 1535–1850 ka uued lehitsusvõimalused: Eesti trükise punane raamat II, 1851–1917. Kultuuriloolised valikud ja Eesti trükise punane raamat II, 1851–1917. Rariteedid. Artiklis püüangi selgitada uute nimestike tekkelugu.
ETPR II nimestik koostati Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia väljaannete ja elektronkataloogi leidumuse põhjal. Digiteerimisnimestiku koostamisel peeti oluliseks leidumust, kultuuriväärtust ja kasutatavust. Nominentide nimestikku kanti 1526 nimetust, milles eraldati kaks osa: rariteedid ja kultuurilooline valik.

Mõnda Tallinna 17. sajandi trükistest - Helje Kannik
17. sajandi Eestimaa ajalugu ja kultuur kajastub võõrkeelses trükises enamgi kui eestikeelses kirjasõnas. Tallinnas ja Tartus trükikodade rajamine andis trükkimisele hoogu. Kui Tartus trükiti palju akadeemilisi tekste, siis Tallinna trükikojas trükitu on mitmekesisem. Tallinna trükikoda oli lepinguga seotud Tallinna gümnaasiumi ja linnaga, ta oli kohustatud esmajärjekorras trükkima nende väljaandeid. Kolmanda suurema osa moodustavad kirikuga seotud trükised. Peaaegu 40% meile teadaolevatest Tallinna trükistest on aga pühendusluule kogumikud. Nende autoriteks on põhiliselt gümnaasiumi õpetajad ja õpilased ja kirikuõpetajad. 1634-1700 aastal ilmunud trükistest on tänaseks teada umbes 800, väga suur hulk asuvad väljaspool Eestit.

Vesimärkide reprodutseerimise meetoditest - Anu Lepp
Käsitsi valmistatud kaltsupaberis esinevate vesimärkide kirjeldamisel on esmase tähtsusega neist võimalikult täpse kujutise reprodutseerimine. Järgnev püüabki anda ülevaate, milliseid meetodeid on selleks läbi aegade kasutatud ja millised neist võiksid olla tulevikus elujõulised.

PANE TÄHELE!

Konsortsium avalikustab oma uuendusi kaks korda aastas - Riin Olonen, Kristel Veimann, Sirje Nilbe
Aeg-ajalt oleme ajakirjas „Raamatukogu“ andnud teada ka uuendustest ELNET Konsortsiumis. Seekord siis lühidalt e-kataloogist ESTER, artiklite andmebaasist ISE ja Eesti märksõnastikust (EMS), Eesti trükise punase raamatu projektist ning digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasist (DEA).

PERSOON

Kus on praegu meie Kaburid ja Annused...? Intervjuu Anne Valmasega - Ene Riet
Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse juhataja, teadur Anne Valmas. Anne lõpetas 1965. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia ning raamatukogunduse ja bibliograafia alal. Ta on töötanud aasta rahvaraamatukogus, seejärel üle kümne aasta Tehnikaülikooli raamatukogus, kus tegeles põhiliselt bibliograafiaküsimustega, seejärel kümme aastat Rahvusraamatukogus infoosakonna juhataja ja teenindusdirektorina. 1989. aastast on ta praegusel ametikohal Talinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus. Anne on uurinud väliseesti kultuuri ja kirjastamist ning kaitsnud doktoritöö eestlaste kirjastustegevusest välismaal aastail 1944-2000. 1994-1998 oli Anne Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees.

RAAMATUKOGUHOONED

Mis juhtub ruumiga, kui informatsioon digiteerub - Mikk Meelak
Mikk Meelak kaitses 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri erialal magistritöö “Mis juhtub ruumiga, kui informatsioon digitaliseerub”.
Meelak vaatleb raamatukogustruktuuride toimimist ja nende kohandumist digitaalrevolutsiooniga erinevate raamatukogude näitel. Ta teeb ta ettepaneku muuta harjumuspärast raamatukogu tähendust ja kasutamisviisi, pakkudes välja uue ruumiskeemi, kus kesksetele informatsiooni kättesaamise võimalustele tekib ümber protsessiruum — tööruum, mis on võrreldes senisega avatum, lärmakam ja vähem reguleeritud. Selle ümber tekib linnaruumiga dialoogis olev kest, mille abil toimuvat ja saavutatut teadvustada ning selle abil uusi huvilisi ligi tõmmata. Magistritöös on tehtud ettepanekuid kolme raamatukogu töökeskkonna muutmiseks: Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Saare Maakonna Keskraamatukogu ja Kärdla Linnaraamatukogu.

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL

Riiklik digitaalraamatukogu – ühtne kasutajaliides kõigile - Ari Rouvari
Ülevaade Soome raamatukogude, arhiivide ja muuseumide koostööst riikliku digitaalraamatukogu ja selle ühtse kasutajaliidese loomisel, mis peaks kasutajaile kättesaadavaks muutuma juba 2011. aastal. Kirjeldatakse liidese loomise lähtekohti ja arhitektuuri.

ARENDUSTEGEVUS

Kuluarvestus ja teaduslik juhtimine raamatukogus. Ajalooline ülevaade II - Kate-Riin Kont
Ülevaade raamatukogutöötajate töö tulemuslikkuse ja efektiivsuse hindamise mudeleist – kuluarvestusest (costing/cost accounting), aja- ja liigitusuuringutest (time and motion studies) ajaloolises perspektiivis. Tõstatatakse raamatukogude juhtimises varem käsitlemata vaatenurk – kuidas muutus raamatukoguhoidja kui teadlase ja erudiidi elukutse rutiinset tööd nõudvaks raamatukoguhoidja elukutseks ning millist mõju avaldas töötajatele teadusliku juhtimise ideede ja kuluarvestuslike uuringute jõudmine raamatukogudesse.
Artikli teises osas vaadeldakse r aamatukogutöötajate ja raamatukogu töö tulemuslikkustuurimisteemana ning töö tulemuslikkuse mõõtmist töötajate vaatenurgast.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

E-raamatust kreeka ja islami kultuurini - Sirje Tarvis
Ülevaade 13.-15. juunini Pärnumaal peetud maaraamatukogude suveseminarist.

SÕNUMID

Õnnitleme: Arda Maria Kirsel 85
Märksõnastaja, liigitaja, UDK eestikeelsete liigitustabelite koostaja ja toimetaja. ERÜ auliige.

Meenutame: Endel Aruja 100
Arhivaar ja Bibliograafia Klubi asutaja ja juht Torontos. Tartu Instituudi juures asuva eesti raamatute kogu looja ja raamatute Eestisse toimetaja.

 

ARHIIV
2011 - 3, 2, 1
2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2