ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2011 nr. 3 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 2004-2009 DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

 

AVAVEERG

E-lugerist, e-lugejast ja kolmevärvilisest ludiitkassist - Ülo Treikelder
Tartu Linnaraamatukogus alustati 5. aprillil e-lugerite laenutusega. Kirjutis sisaldab tehnikakirjanduse osakonna juhataja tähelepanekuid selle kohta, kuidas lugejad uue teenuse vastu on võtnud ning mõtteid e-lugeritest ja e-raamatutest üldse.

RAHVARAAMATUKOGU

Stabiilne säästmine. Rahvaraamatukogud 2010. aastal - Kai Idarand
Kai Idarand teeb kokkuvõte, kuidas möödus 2010. aasta keskraamatukogude vaatevinklist. Eesti rahvaraamatukogude arv on jäänud peaaegu samaks (557), kaotati vaid kaks väikest raamatukogu – Päärdu ja Merivälja –, kusjuures hoolitseti selle eest, et lugejate teenindus ei kannataks. Uutesse asumitesse asutati sealjuures 4 raamatukogu. Palgafondi kokkuhoidu püüti kõikjal igati saavutada, toimus ka raamatukogude liitmisi. Külastuste arv suurenes 1,7%. Aasta oli lugemisaastana edukas ka ürituste arvu ja mitmekesisuse poolest.

Võlglane kaebas Tallinna Keskraamatukogu kohtusse - Triinu Seppam
Tallinna KRK käis lugejaga kohut. Triinu Seppam kirjeldab kohtuprotsessi ja annab näpunäiteid kohtuga suhtlemiseks. Esimene juhtum ei pruugi viimaseks jääda, sellepärast tasub kõigil raamatukogutöötajail tähelepanelik olla ja seadusetähe järgi asja ajada.

Pärast eksirännakuid maandusime keset viljapõldu ja värvimustrit - Anneli Aasa
Sõmeru valla raamatukogust, mis rändas 60 aastat ühelt üüripinnalt teisele, ja on nüüdseks lõpule jõudnud sõna otseses mõttes keset viljapõldu kerkinud uues keskusehoones. Tähenduslik asjaolu on siinjuures see, et uus maja sai valmis lugemisaastal – seega parim kink lugemishimulisele vallarahvale.

E-RAAMATUKOGU

Kahe arhiivi loomise lugu. E-rahvusraamatukogu loomisest ja arengust - Janne Andresoo
E-rahvusraamatukogu on praegu hoogsas arendamisjärgus: digitaalarhiiv DIGAR ja Rahvusraamatukogu veebiarhiiv astuvad pika sammu lähemale oma kasutajatele. Eesti trükiste digitaalarhiiv sai alguse 2004. aastal Euroopa projektist reUSE . 2010. aastal avati digitaalarhiivi DIGAR uus kasutajakeskkond – lõppkasutaja jaoks muutus digitaalarhiivi kasutamine mugavamaks ja täienes mitmete vajalike funktsioonidega. Arendamist vajavad veel arhiivisüsteemi funktsionaalsed osad. Veebiarhiivi loomisega hakati tegelema 1998. aastal, mil alustati Eesti veebisaitide monitoorimise ja valikulise salvestamisega. 2010. aastal loodi Rahvusraamatukogu juurde laiapõhjaline üle-eestiline töörühm, kes otsustab, millised veebisaidid kuuluvad esmase valikulise arhiveerimise alla. Lahtine on veel veebiarhiivi juurdepääsu teema.

E-rahvusbibliograafia - Kristel Veimann
Järjest rohkem rahvusbibliograafiakeskusi on teinud bibliograafilise andmestu üllitamisel valiku veebipõhiste andmebaaside kasuks, kus online-versioon esineb eraldi andmebaasina või e-kataloogi osana ja sellel on eraldi otsivõimalus ainult rahvusbibliograafia kogumist.
Artiklis antakse ülevaade rahvusbibliograafia kontseptsioonist ja eesmärkidest ning seostatakse jooksev rahvusbibliograafia sundeksmeplari seadusega. Eestis on veebipõhine rahvusbibliograafiasse kuuluv andmestu elektrooniliselt kättesaadav alates 1999. aastast, mil kasutajatele avati raamatukogusüsteemil Millennium põhinev Eesti kolmeteistkümne teadusraamatukogu kogusid kajastav e-kataloog ESTER. Eesti Rahvusbibliograafia andmebaas ERB ( http://erb.nlib.ee ) tehti kasutajatele kättesaadavaks 2004. a ja seega loobuti järk-järgult ka varasematel aastatel koostatud trükinimestike väljaandmisest.

E(esti)-raamatud on tulnud, et jääda - Kairi Felt
E-raamatute revolutsioon Eestis on alanud, kuulutab Eesti Digiraamatute Keskus. Tasuliste raamatute/lugerite paljusus teeb pildi päris kirevaks. Kairi Felt selgitab, mis on juhtunud ja annab juhiseid, kuidas selles kõiges orienteeruda, kust hankida e-raamatuid ja kuidas valida sobivat e-lugerit.

Tartu Linnaraamatukogu alustas 5. aprillil e-lugerite laenutust - Linda Jahilo
Tartu Linnaraamatukogus alustati 5. aprillil e-lugerite laenutusega. Kuut linnavalitsuse toel ostetud lugerit laenutatakse välja 7 päevaks. E-lugerid võimaldavad muuta kirja suurust, nad on kerged ja võimaldavad seadmesse laadida sadu raamatuid. Raamatukogus on lugeritesse laaditud nn klassikapakett, valik teoseid eesti ja maailma kirjandusklassikast, mille autoriõigused on vabad. Kui raamatukogu pakutud valik ei rahulda, võib lugeja osta endale ise e-raamatuid ja neid laenatud seadme abil lugeda. Kahjuks puudub hetkel Eestis võimalus osta uusi e-raamatuid raamatukogus laenutamiseks nii, et oleks garanteeritud autoriõiguste kaitse. E-lugerite laenutamise näol on tegemist pilootprojektiga, mis peaks välja selgitama lugejate vajadused, raamatukogu võimalused ja tulevased koostööpartnerid.

PANE TÄHELE!

Rahvaraamatukogu seadus vajab muutmist - Meeli Veskus
Rahvaraamatukogu seadust muudetakse, sest vastavalt riigikohtu lahendile 2010. aastast on põhiseaduse vastane olukord, kus on andmata jäänud õigusaktid, mis eristaksid kohaliku omavalitsuse ülesanded maakonnaraamatukogudele pandud riiklikest ülesannetest. Kriteeriumiks, millisel määral on tegemist riikliku ülesandega, on, kas maakonnaraamatukogu tegevus on suunatud tema omanikuks oleva kohaliku omavalitsuse elanikele või on talle seadusega pandud kohustus osutada teenust ka teistele kohalikele omavalitsustele kuuluvatele raamatukogudele.

E-teavikutele ISBN-ide, ISMN-ide omistamine ja kirjeldamine - Kristel Veimann, Mai Valtna
Rahvusvaheline ISBN-i standard määrab, et standardnumber antakse igale monograafilisele väljaande kehastusele, mis on avaldatud ja tehtud eraldi kättesaadavaks.

ARENDUSTEGEVUS

Kuluarvestus ja teaduslik juhtimine raamatukogus. Ajalooline ülevaade. I - Kate-Riin Kont
Ülevaade raamatukogutöötajate töö tulemuslikkuse ja efektiivsuse hindamise mudeleist – kuluarvestusest (costing/cost accounting), aja- ja liigitusuuringutest (time and motion studies) ajaloolises perspektiivis.
Käesolevas artiklis kasutatud andmed põhinevad asjakohaste materjalide ja uuringute analüüsil, mis on raamatukogudes läbi viidud inspireerituna teadusliku juhtimise ja kuluarvestusega seotud ideedest. Tõstatatakse raamatukogude juhtimises varem käsitlemata vaatenurk – kuidas muutus raamatukoguhoidja kui teadlase ja erudiidi elukutse rutiinset tööd nõudvaks raamatukoguhoidja elukutseks ning millist mõju avaldas töötajatele teadusliku juhtimise ideede ja kuluarvestuslike uuringute jõudmine raamatukogudesse.
Artikli esimeses osas vaadeldakse töötajate kui võtmeisikute osa organisatsiooni efektiivsuse tagamisel ning raamatukogude töökorraldust enne kuluarvestust ja teaduslikku juhtimist.

Kutseala väärtushinnangud on kirjas eetikakoodeksis - Krista Talvi
Eesti raamatukoguhoidja ja infotöötaja eetikakoodeks kinnitati ERÜ juhatuse koosolekul 14. veebruaril 2001. aastal. Nüüd, kus koodeksi rakendamisest on möödunud kümme aastat, on koolituse toimkond püüdnud ärgitada raamatukoguhoidjaid mõtlema olemasoleva eetikakoodeksi muutmisele või kaasajastamisele. Nelja küsimuse abil uuriti raamatukoguhoidjatelt eetikakoodeksi tuntust ja kasutamist töös. Oodatakse raamatukoguhoidjate ettepanekuid.

Ajakirjandus aitab raamatukogu tutvustada - Priit Kasepalu
Kui te ei ole raamatukogutöötaja ega ajakirja Raamatukogu lugeja, kust te saaksite teada, et Tallinnas asub Eesti Pimedate Raamatukogu, kes teenindab nägemispuudega või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi? Ei ole kindlat süsteemi, kuidas esmane teave pimedate raamatukogu kohta teenuste vajajateni jõuab. Raamatukogu võimalustest teavitamisel on pidevalt suurenenud ajakirjanduse osa. Erinevatele kuulajarühmadele suunatud raadiojaamade saatejuhid on teinud telefonitsi otseintervjuusid raamatukogu töötajatega. Lugejatelt ja tuttavatelt saadud arvamuste järgi on neile kõige enam meelde jäänud telesaated, milles näidati raamatukogus tehtavat.

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL

Inglismaal kogutakse allkirju raamatukogude kaitseks . Save our Libraries! - Reelika Punab
Londonis elav Reelika Punab käis raamatukogus ning andis oma allkirja raamatukogude sulgemise vastu.
Brentfordi rahvaraamatukogu on üks 513-st raamatukogust Suurbritannias, mida ähvardab sel aastal sulgemine. See arv on kasvanud nädalast nädalasse vastavalt sellele, kuidas linnade ja linnaosade nõukogud esitavad oma eelarve kärpimise ettepanekuid (mis on tingitud valitsuse eelarve vähenemisest).
Kokku oli Suurbritannias eelmisel aastal 4517 rahvaraamatukogu ning umbes 58% elanikkonnast on raamatukogu kasutajad.

E-raamatute laenutus paneb Rootsi rahvaraamatukogud sundseisu
Referaat Henriette Zorni kirjutisest „E-boksutlanen – ett dilemma för folkbiblioteken” (Biblioteksbladet, 9/2010, lk. 8-10).
Rootsi Raamatukogude Ühing on alustanud diskussiooni Rootsi Kirjanike Liidu ja Rootsi Kirjastajate Liiduga e-raamatuga seotud küsimuste üle. Rahvaraamatukogu vaatepunktist on tähtsamateks probleemideks e-raamatute soetamise kulud, raamatukogudesse ostetavate raamatute valik ja nende laenutusvõimalused.

PERSOON

Rääkige lugejatega, kolleegidega – igaühega, kes uksest sisse astub. Intervjuu Elviira Sidorovaga - Ene Riet
Leningradi kultuuriinstituudist saadud raamatukogunduse haridusega Elviira Sidorova on Sillamäe Linna Keskraamatukogus töötanud 1973. aastast. Kuigi ta on viimase viie aasta jooksul olnud ka Sillamäe volikogu liige ja koguni aselinnapea, on ta põhiametikohaks 1983. aastast praeguseni Sillamäe Linnaraamatukogu direktor.
Ingerlane Elviira tuli vanematega Nõukogude Karjalast Eestisse Sillamäele kuueaastasena. Eesti keelt räägib ta viimased kümme aastat – seda suurelt osalt tänu Võru kolleegide toetusele ja abile.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Teeninduses mõjub sõna - Kristel Rannaääre
Ülevaade 18. aprillil toimunud ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni kevadisest teabepäevast, kus läbivaks teemaks oli teeninduskultuur.

Kõike juba näinud-kuulnud maaraamatukoguhoidjadki said uusi impulsse - Taie Saar
Ülevaade 25. märtsil 2011. a toimunud maaraamatukoguhoidjate teabepäevast „Kirjandusmuuseumi virtuaalsest keldrist lugemispessa”.

KONVERENTSID & SEMINARID

Kuidas minna edasi e-teenuste arendamises? - Tiiu Tarkpea
Teadusraamatukogude talveseminar Otepääl 2.-3. märtsil 2011. aastal oli loogiliseks jätkuks eelmisel talvel e-teenuste vallas arutatule. Pikemalt räägiti e-raamatutest ning teadusinfo kättesaamise võimalustest. Samuti anti ülevaade ELNET Konsortsiumi tegemistest.

KYRA ROBERT 95

Elu raamatute keskel: Kyra Roberti tegemisi meenutamas - Tiiu Reimo
25. juulil möödub 95 aastat raamatuloolase Kyra Roberti sünnist.
Uurimusliku sisuga artikleid hakkas Kyra Robert avaldama juba 1950-ndate aastate lõpus, tema esimesed artiklid olid seotud koolihariduse ning Tallinna, eriti Nõmme ajalooga. Raamatukogude ajaloo uurijana on Kyra Robert tegelenud kahe Eesti kultuuriloos väga väärtusliku vana raamatukogu ajalooga – need on Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu ning selle vanim koostisosa – Tallinna raamatukogu Oleviste kiriku juures.

SÕNUMID

Parim keeletegu 2010 - Priit Kasepalu
Parimaks keeleteoks sai eestikeelse hääljuhendamise loomine pimedate tehnilistele abivahenditele.

Tallinna KRK lastele meeldib Contra ja Urmas Nemvaltsi „Poiste aabits” - Anneli Kengsepp
2010. aastal ilmunud raamatutest köitis kõige rohkem Tallinna KRK nooremate lugejate tähelepanu „Poiste aabits“, mille autorid Contra ja Urmas Nemvalts said auhinna „Järje hoidja“.

Riias peeti Läti Rahvusraamatukogu uue hoone sarikapidu

In memoriam: Endel Annus (16. veebruar 1915 – 25. mai 2011)

 

ARHIIV
2011 - 2, 1
2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2