ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2011 nr. 2 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 2004-2009 DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

 

AVAVEERG

Töö vanaraamatuga pakub üllatusi - Malle Ermel
Miks just praegu ilmuvad Eesti raamatukogudes välja huvitavad ja haruldased käsikirjad, vanatrükised jmt? Suuremates teadusraamatukogudes on ühtaegu käsil nii kogude kirjeldamine elektronkataloogis kui ulatuslikud digiteerimisprojektid. Kogude De visu rekataloogimisel ja digiteeritavate trükiste kaante vahelt või kaante seest leitakse haruldasi dokumente, millest keegi seni teadlik ei olnud.

RAAMATULUGU

18. sajandil kokku korjatud ja hävitatud „Revali traktaadid” on taas Tallinnas - Helje-Laine Kannik ja Katrin Kaugver
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu hankis lõppenud aastal Baltika kogusse tõelise harulduse – 1723. aastal Tallinnas Johan Köhleri juures trükitud konvoluudi, mis sisaldab seitset trükist. Rootsikeelse kogumiku kirjatükid on tõlked saksa pietistlike teoloogide töödest, mida raamatuloolased tunnevad “Revali traktaatide” nime all. Pietistliku usuteaduse näol oli tegemist ühe olulisima katsega reformida luterlikku kirikut ja traktaatides kutsuti inimesi ka väljaspool kirikut usulist vagadust üles näitama. Kiriku võitlus reformiva teoloogiaga kestis aastakümneid, päädides lõpuks raamatute ärakorjamise ja hävitamisega. Seepärast ongi Eestimaal 18. sajandil trükitud pietistlik kirjandus muutunud harulduseks ja teadaolevalt on Baltika kogu jaoks 2010. aastal soetatud konvoluudid ainsad Eestis leiduvad eksemplarid.

Kriis eestikeelsete raamatute väljaandmisel 1920-ndatel - Ilmar Vaaro
Esimene Eesti riiki tabanud majanduskriis oli aastatel 1923–1924. Ilmar Vaaro on uurinud, kuivõrd puudutas majanduskriis eestikeelsete raamatute väljaandmist. Artiklis antakse ülevaade kriisi taustast, kriisi mõjust raamatute kirjastamisele ja kirjastustele ja raamatuturule (müügile ja ostmisele). Samuti analüüsitakse, mida võeti ette kirjastusolude parandamiseks.

Pimedusest ilmuvad luuleraamatud - Vallo Kepp
Artikli kirjutamist inspireeris Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis 2010. aasta lõpul eksponeeritud näitus “Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel”. Eesti kasvas luuleraamatute väljaandmine – aastad olid rikkad laulikute, luulekogumike ja antoloogiate poolest. Luulekogusid anti välja erinevates linnades üle Eesti, Tallinna kõrvale kerkisid Tartu ja Viljandi.

Saksakeelsete lauluraamatute ja kalendrite väljaandmisest Tallinnas Põhjasõja aegu - Liivi Aarma
Kalender on olnud Euroopa üks esimesi tarberaamatuid, milles tutvustati ka pikemate ajavahemike andmeid ja nende perioodideks jaotuse arvestamise süsteemi. Kalendrilisal on samuti pikaajaline traditsioon. Nii trükiti 16.–17. sajandil ajaarvamise – kalendaariumi juurde ka kalendritegija tulevikunägemus ja kalendritegija pakutavad-arvatavad tulevikusündmused. Seda osa kalendrist nimetati prognostikumiks ning kogu trükist almanahhiks. Tallinna almanahhe-kalendreid (kalender ja prognostikum) hakati välja andma üsna üheaegselt paavst Gregoriuse kalendrireformiga. 16. sajandi lõpust on meil andmeid kolme vaimulikust kirjamehe kohta, kes kõik nautisid ka üleeuroopalist kuulsust: Balthasar Russow, Sigfrid Aronus Forsius ja Lambert Kemmerling.

RAHVARAAMATUKOGU

Kohila raamatukogu asub renoveeritud ait-kuivatis - Kristiina Asperg, Tiiu Talu
Möödunud aasta oli Kohila raamatukogule mitmes mõttes tähenduslik. 31. mail avati raamatukogu vastrenoveeritud Kohila mõisa ait-kuivatis ning oktoobris tähistati raamatukogu 85. aastapäeva. Artiklis käsitletakse raamatukogu ajalugu, uue hoone planeerimist ja ehitustööd ning praegust lugejateenindust tänapäevastes tingmustes.

Hallid seinad ja vananev teenindaja ei räägi mõnusast ajaveetmiskohast - Karin Palamets
Raamatukogutöö kogemusega raamatukogundust õppivate tudengite arvamusi laste- ja kooliraamatukogunduse probleemidest. Raamatukokku soovitakse erksamaid värve, mugavaid istumisnurki, eriti noortele lugejaile niisama olemise kohaks, lauamänge. Arvatakse, et rahvaraamatukogude ja kooliraamatukogude koostöö peaks olema tõhusam, raamatukoguhoidjad peaksid tegema paremat koostööd kirjandusõpetajatega, eriti kohustusliku kirjanduse nimekirjade koostamisel ja nende raamatute komplekteerimisel.

PANE TÄHELE!

Eesti Rahvusraamatukogul on uus seadus - Janne Andresoo
Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik ning tegutseb seaduse alusel. Esmakordselt võeti seadus vastu 1998. aasta märtsis ning seda on muudetud kuuel korral. 22. veebruaril 2011 võttis Riigikogu vastu uue Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, mis jõustub 1. aprillil. Uus Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu koostati eesmärgiga täpsustada ja täiendada rahvusraamatukogu ülesandeid, nõukogu koosseisu, töökorraldust, vastutust ja peadirektorit puudutavaid sätteid, samuti ajakohastada seaduse ülesehitust.

Kataloogimine ja liigitamine ei ole asjad iseeneses - Kristel Veimann
Viimase 15 aasta jooksul on kataloogijate töö täielikult muutnud: meil on uued töövahendid ja laienenud on ka kirjeldatavate teavikute ring. ELNET Konsortsiumi kataloogimise ja nimenormandmete töörühma p eamiseks ülesandeks on ühtlustada ja koordineerida teavikute kataloogimist ning nimenormandmete koostamist e-kataloogis ESTER, olenemata teaviku laadist ja kandjast . Kuna olulisimaks tegevusvaldkonnaks oli kataloogimisjuhendite koostamine, moodustati eraldi juhendite koostamise töögrupid. Välja töötatud ja kinnitatud juhendid on kättesaadavad ELNET Konsortsiumi juhendamterjalide rubriigis.

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL

Kultuuripärand digitaalajastul – Soome Rahvusraamatukogu - Liisa Savolainen
Artiklis käsitletakse kaht suurt teemat: Rahvusraamatukogu põhiülesanne sundeksemplari seaduse (kultuuripärandi seaduse) elluviijana ning Rahvusraamatukogu strateegia – kuidas luua veebi digitaalset sisu.
Digitaalajastul tekkis vajadus seadusi täiendada, et hoolitseda nii digitaalselt kirjastatud kui digitaalkujule konverteeritud teavikute säilimise eest. Soomes võeti uus autoriõiguse seadus vastu 2006. aastal ja uus sundeksemplari seadus – kultuuripärandi seadus – 2008. aastal. 2008. aasta seadus avardas kultuuripärandi mõistet nii, et see hõlmab ka veebisaite, elektroonilisi väljaandeid ning tele- ja raadiosaateid.
Digitaalajastu kultuuripärandit käsitledes tuleb teiselt poolt vaadelda digitaalkogusid, mida me konverteerime analoogkogudest ja levitame veebis. Digitaalkogudesse valimisel lähtutakse kahest peamisest põhimõttest: raamatukogu eesmärgiks on säilitada hapraid orginaalteavikuid, raamatukogu pakub digitaalset materjali, mida kasutakse teadustöös kõike rohkem. Artiklis tutvustatakse ka konkreetseid digikogusid.

Soome rahvusbibliograafia eile, täna, homme - Tuula Haapamäki
Rahvusbibliograafia keskusena on Soome Rahvusraamatukogul määrav osa, kuidas bibliograafilisi andmeid riigisiseselt ja rahvusvaheliselt jagatakse, järgitakse ja kuidas neid on hõlpsam taaskasutada. Soome rahvusbibliograafia koostamine on seotud sundeksemplari kogumisega. Soome Rahvusraamatukogu on rahvusbibliograafias rakendanud rahvusvahelised standardid, põhimõtted ja soovitused, rahvusbibliograafia andmebaasid võimaldavad liht- ja kompleksotsingut ning tutvuda uute raamatute kataloogiga.

Väliseesti kultuuripärandi infopäev New Yorgis - Merike Kiipus
30. oktoobril 2010. korraldasid MTÜ Baltic Heritage Network (BaltHerNet) ja Eesti Arhiiv Ühendriikides (EAU) väliseesti infopäevad New Yorgi Eesti Majas.

Külas rahvaraamatukogude kuningannal - Toomas Schvak
Hollandi, aga eriti Amsterdami elanikel, on viimased kolm aastat põhjust uhkustada, et lisaks valitsevale kuningannale on neil nüüd olemas ka rahvaraamatukogude kuninganna – tõeliselt modernne ja kasutajasõbralik keskraamatukogu Amsterdami keskraudteejaama lähistel. Raamatukogu on rajatud multifunktsionaalsena, Keskraamatukogu kümnest korrusest on lugejatele täismahus avatud seitse korrust. Kahte korrust läbib raamatukoguteater, majas asub ka veel teine, lastele mõeldud teatrisaal. Kogu maja on kaetud traadita interneti võrguga. Aastas teenindatakse hoones umbes 1,8 miljonit lugejat. Pikkade lahtiolekuaegade tõttu tuleb raamatukoguhoidjail töötada kolmes vahetuses.

PERSOON

Mul on kogu aeg põnev. Intervjuu Liina Tammega - Ene Riet
Liina Tamm on Jõgeva ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja. Lõpetanud 2006. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja tegutsenud seal hiljem ka lektorina. Ta on paistnud silma sõnaka ja asjaliku noore kolleegina. Juttu tehakse raamatukoguhoidjate koolitamisest ja kooliraamatukogude tööst.

LUGEMINE ON NAUDING

Minu õpetajad raamaturiiulitelt - Pille Liblik
Essee lugemisest. Tsiteerides autorit: kõige eest, mida mina tean raamatutest, võlgnen ma tänu maaraamatukogu juhatajast emale. Raamaturiiulite keskel, peal ja all olen veetnud lapsepõlve.

ARVUSTUS

Terve maailm on raamatukogu ja kõik inimesed raamatukoguhoidjad - Kai Idarand
Arvustus teaduskirjastuse Routledge artiklikogumikule “ Bridging the gap : connecting users to digital contents”, mis on huvitav ja vajalik lugemine. Avatud juurdepääs eri allikatele on loonud olukorra, kus igaühest on saanud raamatukoguhoidja –Google’is on rohkem raamatuid kui Kongressi raamatukogus. Tähtsamaks kui info on saanud see, kuidas infot kasutatakse.

KONVERENTSID & SEMINARID

Oskar Kallase päev Eesti Kirjandusmuuseumis - Merike Kiipus
25. oktoobril 2010. a. toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Oskar Kallase päev – XXIII eesti raamatuteaduse konverents. Seekord oli kõne all loodusteadused.

ERÜ

Juhatuse laiendatud koosolek – tulevikuvisioon - Katre Riisalu
Ülevaade veebruari algul toimunud ERÜ juhatuse ja usaldusisikute koosolekust, kus analüüsiti rühmatöödega ühingu liikmeskonda; organisatsiooni ja juhtimist; infot, kommunikatsiooni ja turundust; koolitust, tunnustamist ja arendustegevust ning partnerlust ja koostööd.

Aastakoosolek: Lugemisaasta tõstis raamatukogude mainet - Reet Olevsoo
28. veebruaril toimunud ERÜ aastakoosolekul tehti kokkuvõte 2010. aasta tegevusest ning kavandati 2011. aasta tegevussuundi. Valiti ühingule ka uusi juhatuse liikmeid. Uueks esimeheks sai senine aseesimees Katre Riisalu Rahvusraamatukogust. Anti ka üle aasta- ja teenetepreemia ning valiti kaks uut auliiget.

Kõnekoosolek - Reet Olevsoo
Aastakoosolekuga samal päeval peetud kõnekoosolek kandis pealkirja „Raamatukogu erakondade kultuuripoliitikas” ja sinna olid kutsutud esinema Riigikogusse kandideerinud parteide esindajad.

REPLIIK

Raamatukogu erakondade kultuuripoliitikas - Meeli Veskus
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik juhib oma kirjutises tähelepanu ERÜ kõnekoosolekul räägitu ebakohtadele.

SÕNUMID

Vali lugemine! - Tiina Kriisa
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eksponeeris Eesti Vabariigi Riigikogu valimiste eel oma raamatukogu akendel poliitiliste parteide valimisplakatitest inspireetritud plakateid, millel poseerisid lugema kutsuvad raamatukoguhoidjad.

Õnnitleme: Jüri Järs Valgetähe IV klassi teenetemärgi puhul

 

ARHIIV
2011 - 1
2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2