ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2011 nr. 1 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 2004-2009 DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

 

AVAVEERG

Raamatukogud kui mälu edasikandjad - Ivi Eenmaa
Autor iseloomustab kirjutises mõnd aspekti, mille tõttu on eestlased tema arvates nii kiiresti Nõukogulikest mõttemallidest välja tulnud. Need on: eesti keele õppimise ja õpetamise säilitamine kõrgkoolideni välja, eestikeelse ilu- ja teaduskirjanduse ilmumine ning rahvusmälu säilitamine raamatukogudes, milles oluliseks tähiseks oli Nõukogude Liidus esimesena riikliku raamatukogu ümbernimetamine rahvusraamatukoguks.

SOOME-UGRI RAHVASTE RAAMATUKOGUNDUS

Ungari rahvusbibliograafia. Ajalugu, praegune olukord ja arengusuunad - Peter Dippold
Ungari rahvusbibliograafia töö algas 19. sajandi teisel poolel eraisikute algatusel. XX sajandi esimesest poolest alates on seda on tehtud Ungari Széchényi-nimelises Riigiraamatukogus. Aastatel 1946–2001 ilmus rahvusbibliograafia trükiväljaannetena. 2002. aastast on uus materjal olnud kättesaadav e-ajakirjana, lisaks leiduvad rahvusbibliograafia kirjed rahvusraamatukogu e-kataloogis eraldi kollektsioonina. allikad ühise kasutajaliidese alla. 2007. aastal avati veebisait , mille struktuur on kaheosaline. Liidese vasakul poolel on loetletud retrospektiivse rahvusbibliograafia digiteeritud köited ja paremal poolel tänapäeva rahvusbibliograafia seeriad ja erinevad andmebaasid.

Mari e-raamatukogu - Tatjana Verina
Mari e-raamatukogu loomise aluseks on Mari-Eli Vabariigi etnokultuuriliste ja rahvustevaheliste suhete arendamise projekt, mille esimene etapp kestis aastail 2004–2008. E-raamatukogu loomise esimeses etapis tehti elektrooniliselt kättesaadavaks Mari Rahvusraamatukogus leiduvad 18.–20. sajandist pärit unikaalsed koduloolised väljaanded. Praeguseks on mari elektroonilises raamatukogus 52 täistekstilist teavikut, mis on kättesaadavad nii raamatukogus kohapeal kui internetis Mari Rahvusraamatukogu veebilehe kaudu aadressil http :// library . mari - el . ru

Komi Vabariigi e-raamatukogu komi trükipärandi säilitajana - Galina Issar
Komi rahvusliku e-raamatukogu loomisele pandi alus 2003. aastal Komi raamatukogukorporatsioon “Tšukör” asutamisega. Praeguseks on korporatsiooni liikmete arv kasvanud kahekümne kaheksani. Loodud on uus ajakohane rahvusraamatukogu portaal, kuhu on paigutatud ka viieteistkümne raamatukogu e-kataloogid. 2008. aastal alustasid Komi Vabariigi Rahvusraamatukogu spetsialistid täistekstilise e-raamatukogu loomist. Osa täistekstide kogust on vabalt kättesaadav rahvusraamatukogu veebisaidi kaudu. See sisaldab autoriõigusega kaitsmata teoseid või teoseid, mille autorid on andnud kasutamiseks loa.

Karjala e-raamatukogud: koostöökogemus - Galina Galanitševa
Karjala Vabariigi Rahvusraamatukogu (KVR) lülitus juba 1998. aastal koostööprojekti Karjala elektroonilise raamatukogu loomiseks. Projektis osalesid uute tehnoloogiate regionaalne keskus, Petrozavodski Riikliku Ülikooli teadusraamatukogu ja KVR. Esmaseks tööülesandeks sai digiteeritavate teavikute valik. Lisaks tuli välja töötada digikoopiate bibliograafilise kirje koostamise metoodika ning läbi mõelda koopiate säilitamine serveris (http://elibrary.karelia.ru/).
Praegu tegeldakse e-raamatukogu täiendamisega, avaldades haruldaste raamatute ja oluliste koduloolise sisuga teavikute täistekste, sh ka tekste soome, karjala ja vepsa keeles.

Rohujuuretasandi algatusele tuli luua laiem kandepind - Ellen Arnover
Intervjuu Fenno-Ugria Asutuse juhataja Viia-Kadi Raudalaineniga. Antakse lühiülevaade Fenno-Ugria Asutuse tegevusest, asutuse käivitatud riiklikest abiprogrammidest nt Venemaa soome-ugri rahvaste noortele kõrghariduse võimaldamisest Eestis. Kõne alla tuleb hõimupäevade korraldamine ja soome-ugri rahvaste omavahelised kontaktid. Eraldi peatutakse Ungari osal hõimuliikumises.

Soome-ugri raamatukoguhoidjad Tallinnas - Kalju Tammaru
Ülevaade soome-ugri konverentsist Rahvusraamatukogus 11.-12. oktoobrini 2010. Teemat “Raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides” käsitleti neljas teemablokis: „Rahvusmälu, kirjandus ja raamatukogud“, „Soome-ugri rahvaste rahvusbibliograafiad“, „Soome-ugri rahvaste e-raamatukogud“ ja „Soome-ugri rahvaste lugemistraditsioonid“. Venemaalt olid konverentsil esindatud Marimaa, Komimaa ja Karjala. Soome-ugri raamatukoguhoidjad kohtuvad seni üsna juhuslikult. Tuleviku jaoks võiks olla otstarbekas kavandada raamatukogude sektsioon või eraldi kokkusaamine koos järgmise soome-ugri rahvaste maailmakongressiga.

Tähtpäevade loetellu tahetakse lisada hõimupäev
11. jaanuaril 2011 algatasid 12 riigikogu liiget seadusemuudatuse, mille järgi lisanduks pühade ja tähtpäevade hulka hõimupäev, mida tähistatakse oktoobri kolmandal laupäeval. Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldaks avalikult näidata, et soome-ugri rahvaste keelelist ja kultuurilist järjepidevust ning koostööd peetakse oluliseks ka riigi tasandil.

TEADUSRAAMATUKOGU

Üksteist aastat Tartu Ülikooli erialaraamatukogude võrku - Liilia Külv
Esimest korda sai tutvustatud TÜ erialaraamatukogusid 2002. aastal ajakirja “Raamatukogu” neljandas numbris. Selleks ajaks oli ühtne erialaraamatukogude võrk juba osaliselt välja kujunenud, kuid paljud probleemid vajasid veel lahendamist. TÜ erialaraamatukogude võrku kuulub 43 erialaraamatukogu. Nad on oma teaduskonna, instituudi ja/või kolledži keskpunkt. Iga erialakogu on oma teaduskonna nägu, st valdav osa kirjandusest on komplekteeritud vastavalt oma asutuse vajadustele. 2010. aastal töötas erialaraamatukogudes 49 inimest. Erialaraamatukogude töötajatele toimuvad koolitused regulaarselt kaks korda aastas ja vastavalt vajadusele komplekskoolitused. TÜ raamatukogude võrk on hästi toimiv ja ennast igati õigustanud süsteem.

Puksoo auhinna laureaadiks kuulutati Piret Lotman - Ene Riet
24. jaanuaril peeti Tartu Ülikooli Raamatukogus Puksoo päeva, mille oluline osa ettekannete kõrval on Puksoo auhinna üleandmine. Puksoo auhinna laureaadiks kuulutati Piret Lotman Rahvusraamatukogust teose „Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel” eest.

Raamatukogu- ja infotöötaja kompetentsus ja oskused toimetulekuks digitaalses keskkonnas - Virge Rebane
Kirjutise autor Virge Rebane on teinud seminaritöö “Raamatukogu- ja infotöötajate oskused ja kompetentsused digitaalses keskkonnas (Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu näitel)” raames kordusküsitluse analüüsi. Tulemusi võrreldakse 2007. aastal läbi viidud uuringu tulemustega. Õppekavade hindamise tulemustest saab järeldada, et oluliseks on peetud kohustuslikke aineid, mida on hinnatud kõige kõrgemalt kõigi kolme õppekava (infoteaduste bakalaureuse õppekava, infoteaduste magistri õppekava ja infojuhtimise magistri õppekava) puhul. Kõige madalamalt on hinnatud õppeaineid, mis kuuluvad enamasti sissejuhatavate ainete ja valdkondadevaheliste ainete hulka.

PANE TÄHELE!

Tarkvaraline terminitööriist Tildest - Margit Kurm
Tutvustame tarkvarafirma Tilde poolt välja antud terminiotsi- ja tõlkimistöö hõlbustamiseks Microsoft Word 2007 jaoks mõeldud lisamoodulit. Kasutamiseks tuleb see internetist (tasuta) alla laadida.

ARENDUSTEGEVUS

Psühholoogilise nõustamise võimalikkusest ja vajalikkusest raamatukoguhoidjate töös - Maria Teiverlaur
Artiklis antakse ülevaade nõustamise võimalikkusest ja vajalikkusest raamatukogunduse sfääris laiemas kontekstis. Erilise tähelepanu all on maaraamatukoguhoidjate töö ja rõhutatakse elementaarsete psühholoogiliste teadmiste vajalikkust teenindusprotsessis, individuaalses nõustamises. Püütakse esile tuua, et suhtlemise seaduspärasuste, psühholoogilise nõustamise ja biblioterapeutiliste tõdede tundmine raamatukoguhoidja poolt suurendab tema kompetentsust ja tõstab klienditeeninduse efektiivsust

PERSOON

Vaike Mändmaa intervjuu iseendaga: Me oleme olemas! Meid on palju!
Aasta kooliraamatukoguhoidja 2010 Vaike Mändmaa juhatab Pärnu ühisgümnaasiumi raamatukogu. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse korraldatud kooliraamatukogude hindamisel tunnustati Vaike poolt tööle rakendatud kooliraamatukogu-õpikeskust, millele anti esimene tase.
Vaike oli 1998. aastal ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni asutajate hulgas, on olnud sektsiooni esimees ja ERÜ juhatuse liige.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kooliraamatukogude teabepäeval keskenduti 2010. aastal toimunule - Külli Kose
Kooliraamatukogude teabepäev 29. novembril 2010 oli Tallinna toonud erksamad kooliraamatukoguhoidjad, pakkudes kaasa- ja edasimõtlemist omajagu.

KONVERENTSID & SEMINARID

Digitaalne euroopa rahvaraamatukogudes - Triinu Seppam
Euroopa Liidu eesistujariik Belgia kutsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta raames 20.–21. septembriks Brüsselisse rahvaraamatukogude esindajad, et arutada Euroopa Kongressi e-kaasatuse konverentsil “Digitaalne Euroopa rahvaraamatukogudes” (“Delivering Digital Europe in Public Libraries”) e-teenustega ning ühiskonna kaasamisega seotud küsimusi.

Balti teadusajaloo konverentsid muutuvad üha rahvusvahelisemaks - Kate-Riin Kont
Ülevaade 8.–9. oktoobrini Tallinna Tehnikaülikoolis peetud 24. rahvusvahelisest Balti teadusajaloo konverentsist .

VOLDEMAR MILLER 100

Voldemar Miller TA Raamatukogu baltikaosakonna loojana - Tiiu Reimo
Voldemar Miller (1911–2006) jäädvustas end Eesti kultuurilukku arhivaari ja raamatuteadlase, raamatukogutegelase, kodu-uurija ja lastekirjanikuna. Hariduselt oli Voldemar Miller ajaloolane. Pea pooleks sajandiks jäi Voldemar Miller seotuks raamatu ja raamatukoguga, töötades Teaduste Akadeemia (TA) Raamatukogus (1952–1977; praegu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) ning Eesti Rahvusraamatukogus (1978–1996). Tema elutööks sai baltikaosakonna loomine Teaduste Akadeemia Raamatukogus ja selle tegevuspõhimõtete väljatöötamine 1960. aastatel. Miller on baltikaosakonna algusaastatest ka ise kirjutanud, kuid sellele lisaks on võimalik heita pilk tema tolleaegsele tegevusele läbi mitme tema poolt koostatud dokumendi mustandite ja projektide, mis on tänini baltikaosakonnas alles hoitud.

Rahvus, raamatukogu ja Voldemar Miller - Tiiu Valm
Eesti Rahvusraamatukogu kauaaegne direktor kirjeldab Voldemar Milleri panust sellesse, kuidas Eesti NSV Riiklikust Raamatukogust sai Eesti Rahvusraamatukogu. Samuti on juttu tema tegevusest reservkogu läbivaatamisel. Reservkogu on Teises maailmasõjas peremehetuks jäänud või okupatsioonivõimude poolt konfiskeeritud sajad tuhanded raamatud, mille läbivaatamine käib praegugi.

Mälukilde Voldemar Millerist - Hans Jürman
Meenutatakse kohtumisi Voldemar Milleriga. Pikemalt kirjeldatakse koostööd 1980-ndail ja 1990-ndail aastail Eesti Rahvusraamatukogu reservkogu läbivaatamisel.

SÕNUMID

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infokeskkondade erialal 2010. aastal kaitstud lõputööd
“Raamatukogu” aastasisukord 2010
Õnnitleme: Reet Kappo – 65

ARHIIV
2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2