ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2010 nr. 5 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 2004-2009 DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

 

AVAVEERG

Maailma ristteedel - Tiiu Reimo
Raamat on sajandeid olnud teadmiste kandja ja vahendaja, mis kergesti ületab riigi- ja keelepiirid. Raamatu läbi oleme saanud maailmakodanikeks. Täna osalevad Eesti raamatukogud ja erialaharidust pakkuvad kõrgkoolid aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides ja võrgustikes, viivad ellu koostööprojekte ning korraldavad erinevaid koolitusi. Raamatuloost on saanud tõeliselt interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, milles on oma sõna öelda erinevate teadusalade esindajatel.

RAAMATULUGU

Tartu Ülikooli Raamatukogu inkunaablite kollektsioon täienes - Kaspar Kolk
Kaks kaanetäidisest eraldatud trükise kaksiklehte viisid Tartu uurija prantsuse dominiiklase Petrus de Palude jutlustekogumikuni. Oma oletusi palus Kaspar Kolk kontrollida dr Sven Kuttneril Müncheni ülikooli raamatukogust, kes võrdles Tartu fragmendist tehtud digikoopiat ja Müncheni ülikooli raamatukogu valduses olevat eksemplari ning andis omapoolse kinnituse, et uurija on õigel teel. Fragment on kataloogitud Tartu elektronkataloogis ESTER ja see on arvatud 49. numbri all Tartu ülikooli raamatukogu inkunaablite kollektsiooni.

Eesti rahvarõivas sõnas ja pildis - Helle Remmelt
Rahvarõivaste kohta öeldakse, et need iseloomustavad geograafilist paikkonda rohkem kui rahvust. Eesti rahvarõivaid tuntakse enamasti 19. sajandist pärinevate muuseumikogude põhjal. Käesolev kirjutis annab ülevaate eesti rahvarõivaid sõnas ja pildis kujutanud väljaannetest ja nende autoreist.

Veel Riigiraamatukogu haruldustest - Sirje Lusmägi
Eesti Rahvusraamatukogu eelkäija Riigiraamatukogu harulduste väljaselgitamine ja töö nendega algas juba 1970-ndatel aastatel. Toona asusid sõjaeelsele Riigiraamatukogule kuulunud raamatud Toompea lossis. Suure „lossikogu” läbivaatamise tulemusena tekkis harulduste kogu juurde oma väike „lossikogu”, kuhu on võetud Riigiraamatukogu vanimad raamatud ning mõned luksus- ja bibliofiilsed väljaanded.

Rakvere trükkalid 18.-19. sajandil - Odette Kirss
Kuni viimase ajani polnud midagi teada raamatutrükkimisest Rakveres 18. sajandi lõpul. Üldtuntud olid vaid tollased Põltsamaal (a-st 1789 Tartus) ja Tallinnas tegutsenud trükikojad. Nüüd võime neile lisada ka Rakvere trükkalmeistri.

Rakvere raamatulinnana - Liivi Aarma
Rakvere kirjastajate-kaupmeeste Ernade aegu 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi esimese pooleni. Raamatukaupmeestena tegutsesid vähemalt neli trükikoja omanikku, vähemalt kaks kirjastuse omanikku, vähemalt kaks köstrit, vähemalt kaks kubermangusekretäri, vähemalt kaks Rakvere linnasekretäri, vähemalt kaks postiga seotud ametnikku. Raamatuid kirjastanud olid vähemalt pooled kaupmeestest. R ohke raamatupoodide avamise põhjuseks oli suur kirjavara nõudmine ja üldlevinud arvamus, et raamatupoodide pidajad saavad jõukaks.

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL

Eestlasele eksootilised raamatukogud - Külli Kaunissaar
Reisi Lõuna-Prantsusmaale kavandades tekkis mõte külastada ka kaht raamatukogu. Tegelikult sai neid kokku kolm, millest üks, tõsi küll, on siiski muuseum. Külastatud raamatukogud olid: Kuninglik printsess Grace’i iiri raamatukogu Monacos, Antiik-Kreeka raamatukogusaal Nice’i ja Monaco vahel asetsevas Prantsuse Riviera mereäärses kuurortlinnas Beaulieu-sur-Meris ning mägilinnakese Breil sur Roya raamatukogu.

Võitlev raamatukogutöötaja ja radikaalne uuendaja John Cotton Dana - Eda Pihu
Kui kõnnime raamatukogus avariiulite vahel, valides ja sirvides raamatuid, kas meenutame John Cotton Danat (1856–1929), kes ühena esimestest lubas lugejad raamaturiiulite vahele jalutama? John Cotton Dana, raamatukogumaailma üks revolutsioonilisemaid ja mõjuvõimsamaid isikuid, on ajalukku läinud ka laste- ja äriraamatukogudele alusepanijana, reklaami kasutajana raamatukogude propageerimisel ühiskonnas ja lugemisharjumuste edendajana.

PANE TÄHELE!

Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi lõpetajad 2010. aastal. Nimestik

ARENDUSTEGEVUS

Ülikooliraamatukogu kujundamine ühisõppekeskkonnaks - Sille Plaksi
Sille Plaksi tutvustab ühisinfokeskkonna ja ühisõppekeskkonna mõistet ja toob näiteid, kuidas kujundada ülikooliraamatukogu ühisõppekeskkonnaks. Üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid on Guelphi ülikooli raamatukogu ühisõppekeskkond.

Kas kultuuripärand vajab digitaalset kindlust? - Mihkel Reial
Kui soovime, et digitaalarhiivid oleksid ka saja-kahesaja aasta pärast kasutatavad ilma digitaalse informatsiooni arheoloogideta, tuleb meil praegu kohe leida ratsionaalne lahendus ja käivitada senisest parem koostöömudel.

KONVERENTSID&SEMINARID

Mitu väravat on kombeks? - Toomas Schvak
16. septembril 2010 toimus Eesti Rahvusraamatukogus järjekorras kuues infopoliitika foorum, kus artikli pealkirjas toodud küsimusele püüti vastata kultuuriportaalide kontekstis.

Mõttetalgud mõisas, digitaalse kultuuripärandi säilitamine ja infoturve - Anneli Kuiv
Teadusraamatukogude suveseminar Palmse mõisas 18.–19. augustini 2010 “Digitaalse kultuuripärandi säilitamise arengusuunad ja põhimõtted” oli jagatud kolme teemaplokki: digitaalse kultuuripärandi säilitamise arengusuunad, säilitamise riskid ja infoturve ning riskide maandamine ja koostöö edendamine

Südasuvised laagripäevad Raplamaal - Krista Talvi
Rahvaraamatukoguhoidjate 28.-30.juulini Raplamaal peetud suveseminar-laagri teemaks oli “Kodulooline töö on eesti rahva mälu säilitamise viise”.

IFLA ROOTSIS

IFLA aastakonverents on sündmusrikas ja eriline kogemus - Kristiina Kaju
IFLA aastakonverents on sündmusterikas ning eriline kogemus. Göteborgis toimunud 2010. aasta konverentsil oli rohkem kui 3800 osavõtjat 126 riigist. Kristiina Kaju käis IFLA konverentsil esimest korda.

Kodulugu ja genealoogia maailma raamatukogudes – IFLA 2010 - Külli Solo
Kes ma olen? Kust ma pärit olen? Kust on pärit minu perekonnanimi? Kas kusagil vanas ajakirjandusväljaandes on mu perekonda mainitud? Need on küsimused, millele ikka ja jälle otsitakse vastuseid. Ülevaade sel teemal 2010. aasta IFLA-l käsitletust.

“Lugemisõigusega” Oslos - Marja Kivihall
Tänavune IFLA 76. üldkonverentsi eelkonverents „ Lugemisõigusega” („With the Right to Read”) toimus 7.-9. augustil 2010. a. Oslos. Konverentsil keskenduti lugemisõigusele, tehnoloogilistele võimalustele, digitaalsele kompetentsile ning info kättesaadavusele ja viisidele, kuidas kohandada raamatukoguteenused erivajadustega inimestele vastavaks.

Raamatukogud innovatsiooni hällina - Veronika Raudsepp Linnupuu
IFLA rahvaraamatukogude sektsioon korraldas koostöös 7.–10. augustini piirkondliku Skåne raamatukogu, Malmö linnaraamatukogu ja Rootsi kultuuriministeeriumiga satelliitkohtumise Malmös. Raamatukogudest oli võimalus tutvuda Malmö, Orkaneni, Klippani ja Hässleholmi raamatukogudega.

Pisipõnni pooltunnist luulepiknikuni Viljandi järvel - Veronika Raudsepp Linnupuu
Viljandi Linnaraamatukogu töötaja Veronika Raudsepp Linnupuu esines 7.-10. augustini Malmös toimunud IFLA 2010 rahvaraamatukogude sektsiooni satelliitkohtumisel ettekandega „Viljandi linnaraamatukogu roll kultuursete ning vastutustundlike kodanike kasvatamisel“. Kirjutises antakse ülevaade ettekandes tutvustatud Viljandi Linnaraamatukogu projektidest ja üritustest.

 EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kooliraamatukoguhoidjate suveseminar Otepääl - Tiia Pärnik
11.–13. augustini toimunud kooliraamatukoguhoidjate suveseminar viidi esimest korda läbi Valgamaal, teemaks väärtused ja võimalused uuenenud riiklikus õppekavas.

Kaks sisukat õpipäeva - Pille Tool, Merike Vilgo
ERÜ erialaraamatukogude sektsioon korraldas 27. –28. maini õppereisi Turusse, kus külastati viit raamatukogu.

Turus ollakse ehk isegi liialt lugejale orienteeritud - Heli Priimets
Muljeid ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni õppereisilt Turusse.

SÕNUMID

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu sai laenutusautomaadi - Ülle Kuuse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogul õnnestus automaat soetada uue õppeaasta alguseks.

Avati mälestussammas Marie Underile
25. septembril avati Rahvusraamatukogu kõrval pidulikult tuntud eesti luuletaja Marie Underi mälestussammas.

ARHIIV
2010 - 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2