ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2009 | English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2009 nr. 1 | ISE | DIGAR | Ajakirja ARHIIV |

 

AVAVEERG

Janika Kronberg - Arhiivraamatukogu varjatud varamu
2009. aasta aprillis oma 100. sünnipäeva tähistava Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu rajamisel oli eesmärgiks kogu eestikeelse kirjasõna koondamine teadusliku uurimise otstarbel. Sundeksemplarid tagavad jooksvalt ilmuva kirjanduse laekumise, kuid puuduoleva vanema kirjanduse järelkomplekteerimine ja annetuste vastuvõtmine on toimunud jätkuvalt. Arhiivraamatukogu koosseisu kuuluvad tänase seisuga näiteks 14 kirjaniku, 12 teadlase ja 5 kultuuritegelase memoriaalkogud.

EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI ARHIIVRAAMATUKOGU – 100

Merike Kiipus - Sada aastat võitlust eksistentsi pärast
2009. aasta aprillis täitub sada aastat Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu, nüüdse Eesti Kirjandusmuuseumi sünnist. Arhiivraamatukogu kogud on välja kujunenud Eesti rahva ühisel jõul, peamiselt kogumisaktsioonide tulemusena, koostatud ja laiali saadetud on desideraatide nimestikke, käidud trükiseid valimas kodudes, asutustes, raamatukogudes ja arhiivides nii Eestis kui ka väljaspool, rohkesti on saadud annetusi. Taasiseseisvuse järgne 1997. a. sundeksemplari seadus peab tagama arhiivraamatukogule 2 tasuta eksemplari. Aastal 2002. saavutas raamatukogu (praegu kuni aastani 2011) ametliku tunnustuse arhiivraamatukoguna.

Imbi Pelkonen - Baltica kogu ei ole lõpetatud kollektsioon, teavikuid lisandub pidevalt juurde
1909. aastal andis Eesti Üliõpilaste Selts andis vastloodud Eesti Rahva Muuseumile üle oma 10000 raamatust koosneva raamatukogu, millest umbes 2000 liigitusid Balticaks. Vastavalt EKMi kogumis- ja uurimistemaatikale lisandub kollektsiooni kirjandust pidevalt juurde. Kui pärast 1945. a. hakkas EKM sundeksemplarina saama väga palju Eestis ilmuvat venekeelset kirjandust, osutus otstarbekaks moodustada sellest omaette fond, nn. Baltica II. 2008. aastaks on algses Balticas 30000 nimetust ja Baltica II 31100 nimetust, perioodikafondi Baltica osas 650 nimetust väljaandeid. Artiklis kirjeldatakse ka kogu vanimaid raamatuid.

Heino Räim - Vanemad eesti raamatud meie kogus
Vanema eesti raamatu kõige varasematel aastatel 1525–1850 on ilmunud kokku 1245 trükist. Artiklis on vaadeldud nende eesti raamatuloo seisukohalt oluliste teoste olemasolu EKM arhiivraamatukogus. Nimetada võib, et Eesti trükise Punase Raamatu (1525–1850) loetelu 413 nimetusest leidub ARis 339, neist 86 ainueksemplaridena, sealhulgas 44 kalendrit.

Helle Maaslieb - Arhiivraamatukogu digikogu Grafos
Ülevaade Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu digitaalraamatukogust, mis asub keskkonnas Grafo aadressil: http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php
Alates 2006. aastast kirjandusmuuseumi serveris kättesaadav raamatukogu koosneb erinevatest rubriikidest – lasteraamatud, vana raamat, väliseesti, kalendrid, teatmeteosed, kroonikad. Kataloogist ESTER viivad lingid vastavate täistekstideni. Mahult ja arvult enamiku digitaalraamatukogust moodustavad kalendrid, mida artiklis ka iseloomustatakse.

TEADUSRAAMATUKOGU

Sirje Lusmägi - Atlas geographus Isaac Newtoni raamatukogust
Artiklis antakse ülevaade EV Riigiraamatukogule kuulunud üldisel Balti-Vene taustal kahest erandlikuna tunduvast vanaraamatust. Need on kaks esimest köidet aastail 1711-1717 Londonis trükitud 5-köitelisest geograafiaraamatust Atlas Geographus: or, a compleat system of geography, ancient and modern... (London, John Nutt jt., 1711). Mõlema köite esikaane siseküljele on kleebitud vapieksliibris, mille tagamaid uurides selgub, et raamatute esimene omanik oli üks maailmaajaloo suurimaid teadlasi, inglise astronoom, füüsik ja matemaatik Isaac Newton.

ARENDUSTEGEVUS

Kate-Riin Kont - Plagiaat üliõpilastöödes: raamatukoguhoidja roll ja vastutus
Tudengite sagenenud katsed esitada oma referaatide, esseede ja uurimistööde pähe internetist võetud viitamata materjali sunnib ülikoole pöörama teravdatud tähelepanu loomevargustele ja teistele akadeemilise petturluse vormidele, mis õõnestavad kõrghariduse usaldusväärsust. Plagiaadiilmingute kasvav arv ülikoolides teeb muret ka raamatukoguhoidjaile, sest peaksid ju just raamatukoguhoidjad kui infokirjaoskuse arendajad selgitama tudengitele infokirjaoskuse esmaseid põhimõtteid, sealhulgas ka seda, kuivõrd oluline on uurimustes korrektne viitamine väljastpoolt võetud informatsioonile.

UUSI VÄLJAANDEID

Malle Ermel - Tartu Ülikooli Raamatukogu kalender 2009: eestikeelse ülikooli 90. aastapäev
Tartu Ülikooli Raamatukogu kalendrisarja kaheksas väljaanne on pühendatud eestikeelse ülikooli 90. aastapäevale.

Helle Maaslieb - Kalendrite kalender 2009–2010
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus säilinud eksemplaride põhjal on valminud “Kalendrite kalender 2009/2010” (“ Arhiivraamatukogu varamu” nr 7), mis annab ka põgusa ülevaate varasemast eestikeelsest kalendrikirjandusest. Kalendri kujunduses on kasutatud 19. sajandi Tartu trükkalite eesti- ja saksakeelsete kalendrite Tartu-teemalisi illustratsioone.

Rene Haljasmäe - TLÜAR-i 2009. aasta kalender: valik ennistatud baltikakogu raamatuid
Kalender tutvustab baltikakogu 12 haruldase trükiteose uuestisündi ning tähistab ühtlasi Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu köitekoja viiekümnendat, baltikaosakonna neljakümnendat ja restaureerimisosakonna kahekümnendat tegutsemisaastat.

PANE TÄHELE!

Külli Solo - Uus ühine artiklite andmebaas ISE: unistus on saamas reaalsuseks
2. jaanuaril 2009. aastal avati kasutajaile Eesti artiklite andmebaas „Index Scriptorum Estoniae ISE“ aadressil http://ise.elnet.ee . Andmebaasi on võimalik kasutada nii eesti kui inglise keeles. Artiklikirjed on seotud nii e-kataloogiga ESTER kui ka digitaalarhiividega ja on otsitavad nii üle kogu andmebaasi kui ka mõnes konkreetses teemabaasis.

RAHVARAAMATUKOGU

Esta Saksa - Kartusi rohkem, kui asi väärt
1. juunist 2006 ühendati Türi valla raamatukogud, maaraamatukogud on Türi Raamatukogu struktuuriüksused. Kõik raamatukogud on alles koos oma kogudega, oma raamatukogusse puutuvaid otsuseid saavad maaraamatukoguhoidjad ikka ise teha.

Eha Marrandi - Oisu raamatukogu eelkäijast Retlas
Retla Rahvaraamatukogu Seltsi avalikust raamatukogust 90 aastat tagasi alguse saanud Oisu raamatukogu on 2006. aasta maist Türi Raamatukogu struktuuriüksus.
Artiklis antakse ülevaade raamatukoguseltsi tegevusest alates 1918. aastast kuni avalike eraraamatukogude tegevuse ümberkorraldamiseni 1940. aastal, mil algasnõukogude okupatsioon. Kirjeldatakse raamatukogu korraldamise põhimõtteid, iseloomustatakse kogu ja laenutusi ning tuuakse ära seltsi raamatukogu arengut mõjutanud isikud.

PERSOON

Ene Riet - Raamatukogutöö oli mulle nagu ärkamine. Intervjuu Ilo-Katryn Maimetsaga
Intervjuu Kanadas Torontos sündinud väliseestlase Ilo-Katryn Maimetsaga, kes on küll oma esimeselt hariduselt bioloog, kuid on õppinud ka raamatukogundust ning töötab nüüd raamatukoguhoidjana Toronto Yorki Ülikooli raamatukogus.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Liina Tamm - Quo vadis, lasteteenindus?
Ülevaade 17. novembril peetud ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühisest teabepäevast, kus käsitleti kooli- ja rahvaraamatukogude koostööd laste teenindamisel.

KONVERENTSID & SEMINARID

Veronika Raudsepp Linnupuu - Et lapsed ikka loeks!
Lastekaitse Liidu eestvedamisel toimus Viljandis 17. oktoobril 2008 rahvusvaheliste esinejatega lugemiskonverents „Et lapsed ikka loeks!“, mis tutvustas saalitäiele üle eesti kokku tulnud huvilistele erinevaid võimalusi, kuidas lugemiskultuuri edendada.

Anneli Kuiv- Infopädevuse mõiste sai täiesti selgeks
Ülevaade 21.–23. augustini 2008 toimunud Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu korraldatud UNESCO „Infopädevuse koolitajate koolitusseminarist“ („Training the Trainers in Information Literacy“ workshop).

Katre Riisalu - IAML 2008. Seekord Itaalias
Ülevaade Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Assotsiatsiooni IAMLi aastakonverentsist Napolis 2008. aasta juulis.

SÕNUMID

Anneli Kengsepp - Stiina Koit on väärt Sibula stipendiumi
Tallinna Keskraamatukogu 2008 aasta Aleksander Sibula stipendiumi sai Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala üliõpilane Stiina Koit.

TAK-il detsembrist 2008 uus juhataja
Mihkel Volt on varem on töötanud Rahvusaraamatukogu peavarahoidjana ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina.

Õnne Mets - RR-i e-uudised
Link “Valik meediakajastusi” Rahvusraamatukogu veebisaidi avalehel kajastab kõike Rri ning osaliselt teiste raamatukogude ja kultuuriasutuste kohta peamiselt trükimeedias avaldatust.

Õnnitleme:
- Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist Tiiu Valmile
5. detsembril 2008 andis Austria suursaadik Tallinnas Tiiu Valmile üle kõrge autasu: Austria Teaduse ja Kunsti I klassi auristi.
- Kultuurivedur 2008 on Anne Rande
Pühendumuse eest, millega Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande lapsi raamatute ja kaunite kunstide juurde on toonud, pidas Postimehe kultuuritoimetus teda kultuuriveduri tiitli vääriliseks. Kultuurivedur on tiitel, mida ajaleht Postimees annab kultuuriaasta tõhusaimale mootorile.
- 2008. aastal Tallinna Keskraamatukogule raamatuid kinkinud Briti Nõukogu Eestis tunnitati Tallinna kuldsponsoriks
Aastal 2008 Tallinna Keskraamatukogule raamatuid kinkinud Briti Nõukogu Eestis tunnistati Tallinna linna kuldsponsoriks. Lisaks kingitud teavikutele tasus Briti Nõukogu ka 2009. aastaks 13 Briti ajakirja tellimuse eest.

“RAAMATUKOGU” 2008

“Raamatukogu aastasisukord 2008

 

ARHIIV
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2