ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2008 | English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2008 nr. 6 | ISE | DIGAR | Ajakirja ARHIIV |

 

AVAVEERG

Meie raamatukogud peaksid ühinema veebis - Janne Andresoo
Teadusraamatukogude arengut mõjutab praegu kõige enam kasutajate kasvav vajadus digitaalsel kujul pakutava informatsiooni järele, seejuures on võrdselt olulised nii digitekkeliste kui ka digiteeritud väljaannete arhiveerimine, hoidmine ja pikaajaline säilitamine. Raamatukogud on end üha enam tõestamas ka konkurentsivõimeliste veebiteenuste pakkujatena – Rahvusraamatukogu esmaseks arendustegevuseks on e-raamatukogu portaali kaudu juurdepääsu avamine andmebaasidele, mida praegu on võimalik kasutada erinevate liideste vahendusel.

RAHVUSRAAMATUKOGU – 90

Lugejad hakkavad peagi eelistama e-raamatukogu otsivõimalusi - Heli Kuusik, Sirje Nilbe, Külli Solo, Kristel Veimann
Rahvusraamatukogu üheks prioriteediks on olnud elektrooniliste teenuste arendamine. Käesolevas artiklis käsitletakse peamiselt elektroonilise vahendusinfo loomist ja pakkumist. Ülevaade antakse koostöös teiste ELNET Konsortsiumi raamatukogudega arendatavast rahvusraamatukogu e-kataloogist ESTER, mis on täismahus käigus 1998. aastast. Tutvustatakse Rahvusraamatukogu veebisaiti ning 2001. aastal käivitatud virtuaalraamatukogu arendusprojekti „ Rahvusraamatukogu teemavärav”, mis koondab süstematiseeritud kujul humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid internetilehti, nii tasuta kui ka tasulisi andmebaase ja võrguteavikuid. Kirjeldatakse koostatavaid bibliograafiaandmebaase, rahvusbibliograafia andmebaasi, rahvusvaheliste andmebaaside ning The European Library kasutusvõimalusi.

Pimedast valguse kätte originaali kahjustamata - Linna Enok, Krista Kiisa
Raamatukogul kui institutsioonil on täita kaks vastandlikku ülesannet: säilitada ja teha kättesaadavaks. 21. sajandil aitab digiteerimine teha kollektsiooni kättesaadavaks originaali kahjustamata. Hoolikalt läbi mõeldud ja korrektselt teostatud digiteerimine ja digifailide kirjeldamine võimaldab loodud digikogu kasutada aastakümnete vältel. Artiklis antakse ülevaade digitaalsete materjalide olemusest, selgitatakse Rahvusraamatukogu olemasolevate kogude digiteerimise ning digitaalsena sündinud materjalide kogude valikukriteeriume ja iseloomustatakse olulisemaid arhiive.

Rahvustrükise säilitamine - Mari Siiner
Rahvusraamatukogus on säilitamise korraldamise aluseks Eesti Rahvusraamatukogu kogude säilitamise arengukava aastani 2010. Säilitamise iseärasused on, lisaks kasutatavatele piiratud ressurssidele, suuresti määratud kogude ja nende kasutamise eripärasuste, suuruse, seisundi ja rahvusteaviku leiduvusega. Viimastel aastatel pakuvad mikrofilmimine ja digiteerimine täiendavaid võimalusi raamatukogus originaalide säilitamiseks. Kahjuks aga ei lahenda reprodutseerimine kõiki originaalide säilitamisega seotud probleeme. Raamatukogu teavikute tugev vananemine on teravamalt kui kunagi varem tõstatanud kõrvuti reprodutseerimisega teavikute konserveerimise ja nõuetekohase hoiu vajaduse.

Iseseisva riigi ja rahva ühtsuse sümbol - Tiiu Valm
Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone avas uksed 1993. aastal. Eesti Vabariigi taastamise aastail muutus raamatukogu küllalt ruttu iseseisva riigi ja rahva ühtsuse sümboliks ning sümboliks muutus ka raamatukoguhoone. 1990. aastate teisel poolel hakkas seoses infotehnoloogia arenguga muutuma ka raamatukogu kui koha tähendus. Raamatukoguhoonet on pidevalt renoveeritud vastavalt uutele arusaamadele raamatukogust ja raamatukoguteenustest arvestades tänapäeva lugeja muutunud vajadusi, mobiilsust, digitaalset informatsiooni ning raamatukoguteenuste mitmekülgset arendamist. Alustati ka uute tehnoloogiliste tingimuste loomist rahvustrükise säilitamiseks, sest olemasolevates hoidlates need puudusid.
Artiklis hinnatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoonet Briti arhitekti Faulkner-Browni sõnastatud raamatukogu projekteerimise reeglite ehk kümne käsu järgi, mida raamatukoguhoonete hindamisel üle maailma kasutatakse. Selgub, et raamatukoguhoone projekt võimaldab teha hoones küllalt hõlpsalt tööprotsesside muutustest tingitud uuendusi ja ümberpaigutusi suhteliselt tagasihoidlike vahenditega.

Kuidas sünnivad traditsioonid - Triin Soone
Eesti Rahvusraamatukogu (RR) väärtustab oma tegevuses traditsioone. Head traditsioonid on sündinud koostöös kultuuriinimeste ja –asutustega. Artiklis antakse ülevaade tänase Eesti kultuurielu lahutamatuks osaks on saanud kunsti- ja kirjandusüritustest: eesti nüüdisgraafika näitusest, mille raames antakse välja Eduard Viiralti kunstiauhind, Eesti raamatukujundajate ja illustraatorite loomingut väärtustavast iga-aastasest konkursist 25 kauneima raamatu ja 5 kauneima lasteraamatu väljaselgitamiseks, mille näituse avamisel kuulutatakse välja raamatukujunduse eriauhind Kuldraamat, ringreisidest “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”, jõulukuul toimuvast raamatunädalast, mille raames peetakse kirjandusfoorumit “Paabeli raamatukogu”.

Õnnestunud eksliibrisekonkurss - Õnne Mets
8. septembril 2008 Eesti Rahvusraamatukogus välja kuulutatud esimene õpilaste eksliibrisekonkurss “Minu raamat 2008” avaldas muljet nii tööde hulga kui ka taseme poolest. Žürii valis igas vanuserühmas – algkool, põhikool, gümnaasium – ühe võidutöö ning 10 silmapaistvat eksliibrist, mis avaldati näitusel ja kataloogis.

Elukestval õppimisel on võtmeroll - Krista Talvi
Juba aastakümneid pakub TLÜ Infoteaduste Instituudi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kõrval raamatukoguhoidjatele täienduskoolitust ka Rahvusraamatukogu. Nüüd on õppekeskkond – koolitusruumid ja tehnika – uuenenud. Viimastele aastatele on iseloomulikud koostöökoolitused mitmete asutuste ja institutsioonidega, Rahvusraamatukogu lektoritele lisaks kutsutakse koolitama ka teisi oma ala spetsialiste ja asjatundjaid. Viimase kolme aasta suuremaks ettevõtmiseks on kutsekoolituse korraldamine eelkõige neile raamatukoguhoidjatele, kellel puudub raamatukogunduse ja infoteadusalane haridus.

PANE TÄHELE!

Raamatukogusõnastik uues vormis - Siiri Lauk
Eesti Rahvusraamatukogu veebisaidil uuendati raamatukogusõnastiku kujundust. Sõnastik asub aadressil http://www.nlib.ee/termin/ . Raamatukogusõnastik põhineb Rahvusraamatukogu terminoloogiasektoris peetaval andmebaasil ja sisaldab üle nelja tuhande Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnas läbiarutatud ja heakskiidetud termini raamatukogunduse, bibliograafia, raamatuteaduse, infotehnoloogia jm raamatukogunduse sidusaladelt. Andmebaas sisaldab ka eesti keeles avaldatud raamatukogutööga seotud standardites määratletud terminite kirjeid.
Sõnastikku täiendatakse regulaarselt.

TEADUSRAAMATUKOGU

Suuremate teadusraamatukogude finantseerimine 2007. aastal: tulud ja kulud - Kate-Riin Kont
Majanduslik surve ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsus vähendada 2008. aasta riigieelarvelisi kulusid sunnib otsima teid ja võimalusi, kuidas tõhustada teadusraamatukogude tegevust. Käesoleva artikli eesmärgiks on analüüsida Eesti avaliku halduse süsteemi kuuluvate teadusraamatukogude finantseerimise põhimõtteid ning teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava kui raamatukogudevahelise kokkuleppe mittetoimimise võimalikke põhjuseid. Lähemalt on vaadeldud nelja Eesti suurema teadusraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu tulude ja kulude jagunemist 2007. aastal.

EX LIBRIS

Nakatumisest ja peiteperioodist kuni digitaalse eksliibrise ajastuni - Hanno Lepik
Eesti ekslibristikat ei ole siiani põhjalikult uuritud. On küll ilmunud sisukaid artikleid meie tuntumalt raamatukultuuri uurijalt Rein Looduselt, kuid mitte kokkuvõtvat uurimust. Artiklis antakse eesti eksliibrise arengu vaatlus ekslibristi (kollektsionääri) vaatekohast nähtuna. Autor jagab eesti eksliibrisekunsti arengu viide perioodi. Aastaid 1960-1994 nimetab ta eksliibrise kuldajaks, sest siis loodi 745 eksliibrist aastas. Autor iseloomustab ka olulisemaid kunstnikke nii tollest kui hilisemast perioodist ja toob ära suurimad avalikud eksliibrisekollektsioonid.

Oluline eksliibrisealane teatmeteos - Mait Talts
Ekslibrist Hanno Lepik on koostanud “Eesti eksliibriste loetelu” ning andnud selle 2008. aastal välja arvutiväljatrükina paarikümneeksemplarilises tiraažis. Väljaanne kujutab endast eesti kunstnike kavandatud ja teostatud eksliibriste põhimõttelist kaardistamist, sest siin on ära toodud andmed 32 200 eksliibrise kohta, alates 1898. aastast, mida peetakse eesti eksliibrise sünniaastaks, kuni 2007. aastani.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Raamatukogupäevad avati Rannus Tartumaal - Ene Riet
Ülevaade 20.-30. oktoobrini peetud raamatukogupäevade avaüritusest, kus osales ka kultuuriminister Laine Jänes. Raamatukogupäevad toimusid seekord deviisi all “Loeb, mida loed”.

Tartu kirjandusetundjad taas parimad
Raamatukoguhoidjate mälumängul 20. oktoobril Rannu rahvamajas osales viisteist võistkonda. Juba mitmendat aastat järjest võitis Tartu Linnaraamatukogu võistkond (seekord koosseisus Tiina Tarik, Piret Kiivit ja Ädu Neemre).

“Infootsing internetist” võitja on Krõõt Kaljusto-Munck Tartu Linnaraamatukogust - Katrin Bobrov
Raamatukogupäevade raames toimus sel aastal juba kümnes võistlus sarjas “Infootsing Internetist”. 27. oktoobril Tallinna Tehnikaülikoolis peetud finaalis kohtusid eelvooru kümme paremat, kes pidid kahe tunni jooksul vastuse leidma 15 küsimusele. Võitjaiks tulid Krõõt Kaljusto-Munck Tartu Linnaraamatukogust, Krista Lepik Tartu Ülikoolist ja Pille LepikEesti Rahvusraamatukogust.

Teadus- ja erialaraamatukogudel nüüdsest oma päev ja aasta teo auhind - Kristina Rallmann
Ülevaade I Teadus- ja erialaraamatukogude päevast 22. oktoobril Tallinna Majanduskoolis. Ettekandepäeval kõneldi interaktiivsest raamatukogust, Vikipeediast, statistikast ja statistilise informatsiooni allikatest ning raamatukoguhoidja tulevikuväljavaadetest. Päeval anti välja kolleegidele teadus- ja erialaraamatukogudest auhinnad „Teadusraamatukogu aasta tegu“ ja „Erialaraamatukogu aasta tegu“.
Esimene Teadusraamatukogu aasta teo auhind läks Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalnäitusele „Meie parlament ja aeg: fakte, sündmusi, dokumente, inimesi“, erialaraamatukogu aasta teo auhind anti Eesti Pimedate raamatukogu töörühmale, kus loodi heliteavikute CD-plaatidel automatiseeritud paljundamise ja posti teel laenutamise süsteem nägemispuudega lugejatele.

Maaraamatukoguhoidjate päeval kuulutati välja parimad - Ene Riet
Ülevaade 30. oktoobril Viljandis peetud VIII maaraamatukoguhoidja päeval räägitust. Üritusel tunnustati ka aasta maaraamatukoguhoidjaid 2008.

Kaheksakümnele raamatukoguhoidjale omistati kutsekvalifikatsioon
Nimekiri raamatukoguhoidjaist, kellele ERÜ kutsekomisjon otsustas 19. septembril 2008 omistada kutsekvalifikatsiooni.

KONVERENTSID&SEMINARID

Eesti raamatukogud veeb 2.0 avastamas - Toomas Schvak
Ülevaade 26.–27. augustini 2008 Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses toimunud teadusraamatukogude suveseminarist „Veeb 2.0 ja raamatukogud – võimalused ja lahendused“, mis keskendus arutelule uute veebilahenduste kasutamise vajadusest ja võimalustest.

Aeg, kui omavalitsused kaaluvad ühinemist - Krista Talvi
Ülevaade 6.-8. augustini raamatukogude ühinemise teemal “Maaelu arengukava” Järvamaal peetud rahvaraamatukogude suveseminarlaagrist.

Oskar Kallase päev EKMARis - Olga Sudajeva
Ülevaade Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus 23. oktoobril toimunud XXII eesti raamatuteaduse konverentsist – Oskar Kallase päevast, mis oli pühendatud eesti kalendrikirjandusele.

SÕNUMID

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd 2008

Viljandi Kultuuriakadeemias nüüdsest Infohariduse osakond - Lembe Lahtmaa
Sõnum raamatukogundusharidusega seotud uuendustest TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.

Tallinna Keskraamatukogu kinkis igale Tallinna 1. klassi lapsele raamatu “Omad jutud” - Anneli Kengsepp
Tallinna KRK andis 2008. a. välja jutukogumiku “Omad jutud”, mis sisaldab aastail 2003-2008 laste jutuvõistlusele esitatud paremaid lugusid ja luuletusi. Kogumikus on 29 8-14-aastase noor autori juttu. Raamat kingiti igale sel sügisel Tallinnas esimesse klassi läinud 3550-le lapsele.

Mälestame: Hain Tankler (1945–2008) – kauaaegne Tartu Ülikooli Raamatukogu raamatukoguhoidja, teadusloolane, kelle sulest on ilmunud 5 monograafiat ning üle 70 teadusartikli.

 

ARHIIV
2008 - 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2