ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2008 | English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2008 nr. 5 ARHIIV

 

AVAVEERG

Avatus ja innovaatilisus - Tiiu Valm
Eesti Rahvusraamatukogu tähistab 2008. aasta detsembris 90. juubelit. Tiiu Valm, peadirektor aastail 1997- sept. 2008 arvab, et viimase kahekümne aastaga on Eesti Rahvusraamatukogust välja kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegne raamatukoguorganisatsioon, mida eelkõige iseloomustavad avatus ja innovaatilisus.

RAHVUSRAAMATUKOGU – 90

Uurija mõtteid - Toomas Karjahärm
Juubelimõtteid ajaloolaselt ja uurijalt, Rahvusraamatukogu kasutajalt alates ülikooliajast kuuekümnendatest aastatest. Ta arvab, et Rahvusraamatukogu peamine ressurss on tema kõrgprofessionaalsed ja alati vastutulelikud töötajad. Infotehnoloogilistest arengutest mainib ta positiivsena Eesti raamatukogude koondkataloogi ESTER ning Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi ERB. Eriti väljapaistvaks kohaliku päritoluga digitaalseks täistekstandmebaasiks peab ta veebipõhist online-andmebaasi DEA (Digiteeritud eesti ajalehed. Valik ajalehti aastatest 1821–1944), mis võimaldab pildifailidelt lugeda ajalehtede sisu veebis ja mille koordinaatoriks on Rahvusraamatukogu.

Viis viimast aastat lugejana - Aili Norberg
Raamatukogu on raskustest hoolimata viimaste aastate kestel järjest rohkem pöördunud näoga lugejaskonna poole. Nii arvab endine Rahvusraamatukogu töötaja, kes oli lühikest aega ka lugejateenindust korraldavas rollis täites teenindusdirektori kohuseid. Ta tõstab positiivsena esile raamatukogutöö tehnilise ja infotehnoloogilise taseme tõusu, mis on võimaldanud tõsta teenindustöö põhjalikkust ja kiirust ning personali kasvanud kompetentsuse.

Hilinenud raamatukogu - Piret Lotman
Eesti Rahvusraamatukogu kui riiklikult rahastatud ja tunnustatud institutsioon asutati Euroopa kultuurikonteksti silmas pidades erakordselt hilja, 1988. aastal, mil Eesti oli vabanemas Nõukogude okupatsioonist. Rahvusraamatukogu ei asutatud aga tühjale kohale, tema eelkäijaks on 21. detsembril 1918 asutatud Riigiraamatukogu, (State Library) mille tegevuses oli teatavaid rahvusraamatukogu elemente juba kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Tänapäeval seisab raamatukogu silmitsi nii katkenud järjepidevusest johtuvate probleemidega, kui nendega, millega peavad toime tulema rahvusraamatukogud kogu maailmas.

On, mida meenutada ehk Kõigel on algus - Linda Pärnoja
Ülevaade Rahvusraamatukogu uue maja loost selle vajaduse päevakorda tõusmisest 1977. aastal kuni ehitustööde alguseni 1985. aastal. Artikli autor sattus uue hoone projekteerimisega seotud ülesannete keerisesse 1977. aastal moodustatud mehhaniseerimisosakonna juhataja ametikohal töötades. Osakonna peaülesanne oli raamatukogu uue hoone projekteerimisega seotud küsimuste lahendamine ning maja ruumiprogrammi väljatöötamine, milleks analüüsiti osakondade tööprotsesse, koostati tehnoloogilisi skeeme, täpsustati tööjaotust.

Kolleegidega minevikust tulevikku:
Saale Ariane Kreegi, Krista Ott, Merike Harvo, Katrin Sõrmus, Sirje Roogna, Mare Mauer, Ivi Kuldkepp, Mari-Ann Männama, Tea-Vaike Sein, Hans Jürman.
Rahvusraamatukogu kauaaegsed töötajad meenutavad raamatukogu 90. sünnipäeva puhul minevikusündmusi ja endisi töökaaslasi. Noored spetsialistid kirjeldavad oma ootusi seoses töökohaga raamatukogus.

Infoteaduste saali kogu ja teenused - Margit Stamm, Anneli Kuiv
Ülevaade Rahvusraamatukogu infoteaduste saali ajaloost ja praegustest võimalustest. Saal kuulub raamatukogu teadus- ja arenduskeskuse struktuuri. See on järjepidevalt komplekteeritava kogu, tänapäevase sisekujunduse ja tehniliste vahenditega töökeskkond raamatukogutöötajatele, infospetsialistidele, üliõpilastele ja õppejõududele õppimiseks, enesetäiendamiseks ja uurimistööks.

Missioon ja vastutus. Intervjuu Tiiu Valmiga, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriga aastatel 1997-2008 - Maire Liivamets
Intervjuus räägitakse Rahvusraamatukogu ajaloost ja väljapaistvatest direktoritest ning Eesti raamatukoguüldsusele tuntud erialaspetsialistidest, kõne all on ka rahvusteaviku kogumine, säilitamine ja juurdepääasu loomine ning digiteerimine ja digikogude loomine, samuti Eesti Rahvusraamatukogu sidemed Euroopa ja maailma raamatukogudega.

PANE TÄHELE!

Uus suur “Eesti märksõnastik” tulekul - Sirje Nilbe
Kui projekt kulgeb kavakohaselt, ilmub 2009. aasta algul veebi kõigile raamatukogudele kasutamiseks uus suur märksõnastik – „Eesti märksõnastik“ (EMS). See asendab praegused kaks universaalset, suuresti kattuvat märksõnastikku, „Eesti üldise märksõnastiku“ (EÜM) ning Tartu Ülikooli Raamatukogu märksõnastiku INGRID.

RVL-i standard – koostöö asjalik tulemus - Endla Sandberg
2008. aastal kinnitati Eesti raamatukogude vahelise laenutuse põhimõtted Rahvusraamatukogu standardina RRS 5:2008 "Raamatukogudevaheline laenutus (RVL). Põhimõtted ja üldnõuded". Tegemist on uue juhenddokumendiga, mis Rahvusraamatukogu standardi kujul esitab põhimõtted ja üldnõuded, millest juhinduda RVL-i teel teavikute ja koopiate tellimisel ning teiste raamatukogude RVL-i tellimuste täitmisel.

RAHVUSRAAMATUKOGU – 90

Haruldaste raamatute kogu - Mihkel Volt
Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute kogust kui kollektsioonist, tema eripärast, kujunemisloost ning tänasest ja homsest päevast. Kirjutises on eraldi välja toodud ka RR-i haruldaste raamatute kogus leiduvad eesti trükiste ainsad teadaolevad eksemplarid ning vanimad teavikud.

Baltisaksa muusikapärandist noodikogus - Heidi Heinmaa
Rahvusraamatukogu noodikogu sisaldab muu hulgas haruldasi ja kultuurilooliselt olulisi baltisaksa autorite noodiväljaandeid nii vaimuliku kui ilmaliku muusika valdkonnast. Käesolevas artiklis on keskendutud Rahvusraamatukogu noodikogus leiduvale 19. sajandi eesti-baltisaksa heliloojate kunstmuusika pärandile, mida seni ei ole põhjalikumalt uuritud. Enne noodiväljaannete kirjeldamist on antud vajaliku taustainfona lühiülevaade 19. sajandi baltisaksa muusikakultuurist.

EX LIBRIS

Eesti kunstipärane eksliibris Rahvusraamatukogu kunstikogus - Katre Riisalu
Eesti rahvuslikule eksliibrisekunstile alusepanijana on kord tõstetud esile Kristjan Rauda (1865–1943) tema 1900. aastal vend Paul Rauale tehtud sulejoonistuses raamatuviidaga, ja teine kord peetud selleks Udo Ivaskit (1871–1922), kes tegi esimese raamatumärgi 1898. aastal Moskvas oma isale Jüri (Georg) Ivaskile. Murrang eksliibriste loomisesse tuli 1920. aastate lõpul, kui hakati andma tõhusamat rahvuslikku kunstiharidust, tugeva impulsi andis aasta 1935 – eesti raamatu juubeliaasta. Rahvusraamatukogus loodi eksliibrisekogu 1961. aastal. 1990. aastate alguseni olid Rahvusraamatukogul tihedad sidemed eksliibrisekunstnikega ja võib kinnitada, et eesti eksliibrisekunsti viljakam ja aktiivsem periood on raamatukogus hästi esindatud.

ARVUSTUS

Ilmus väärt artiklikogumik - Arvo Tering
Arvustus Eesti Rahvusraamatukogu väljaandena 2008. aastal ilmunud Piret Lotmani koostatud ajalookirjutust käsitlevale teaduskogumikule “Ajalookirjutaja aeg”.

Inimene ja tema raamat - Katrin Kaugver
Arvustus Eesti Rahvusraamatukogu väljaandena 2008. aastal ilmunud Larissa Petina koostatud artiklikogumikule “Omanikumärgid vanaraamatus”.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Uued nõuded osutusid keeruliseks - Krista Talvi
2007. aastal uuendati raamatukoguhoidja kutsestandard ja kinnitati ka uus kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord. Võrreldes eelmisega on viimases kutsetaotlejale esitatud konkreetsemad nõuded nii hariduse, tööstaaži, kui täiendus- ja kutsekoolituse kohta. 2008. aastal jäi paar taotlejat kutseta, sest nad ei olnud järginud taotluse esitamisel nimetatud dokumendis nõutut.

Kooliraamatukoguhoidjad Iisakus - Jaanus Kõuts
Ülevaade 2008. a. augustis Iisakus peetud kooliraamatukoguhoidjate kolmepäevasest suveseminarist, mille loengute ja töötubade olulisimaks teemaks oli koostöö kooli juhtkonna, õpetajate, õpilaste ja lähedalasuvate raamatukogudega.

Lastekirjandust laenavad ka täiskasvanud - Ülle Kuuse
Ülevaade 17. septembril Paides toimunud 5. lasteraamatukoguhoidjate päevast, kus anti ülevaade toimkonna tegemistest ning lasteosakondade töö analüüsi tulemustest.

SÕNUMID

Sarikapidu Mustamäel - Gerda Koidla
2008. aasta 1. augustil – neli kuud pärast nurgakivi panekut – toimus Tallinna Tehnikaülikooli uue raamatukoguhoone sarikapidu. Võtmed antakse raamatukogule üle 2009. aasta maikuus.

Septembrikuus sai Rahvusraamatukogu uue peadirektori – Janne Andresoo
16. septembrist 2008 on Rahvusraamatukogu peadirektoriks Janne Andresoo . 14. augustil 1965. aastal sündinud Janne Andresoo asus RRi komplekteerimisosakonda tööle 1994. aastal. Edasi töötas ta RRis peabibliograafina (1997-2004), teadus- ja arenduskeskuse juhatajana (2004-2008) ning kogude osakonna juhataja ja peavarahoidjana (2008). Janne Andresool on magistrikraad infoteaduse erialal ning ta õpib Tallinna Ülikooli infoteaduste doktorantuuris.

In memoriam: Meelis Ideon (25. dets. 1941 – 22. sept. 2008)
Kauaaegne Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktori asetäitja ja direktor ning komplekteerimisosakonna juhataja.

ARHIIV
2008 - 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2