ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2008 | English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2008 nr. 4 ARHIIV

 

AVAVEERG

Mida rohkem raamatukogu, seda rikkam rahvas
9.-10. juunil Tallinnas peetud Eesti raamatukoguhoidjate IX kongressil „Raamatukogu teadmistepõhises ühiskonnas“ võeti vastu pöördumine Eesti avalikkuse poole, milles muuhulgas loodetakse, et riigil jätkub tarkust investeerida raamatukogudesse ka majanduslikult raskematel aegadel.

ARENDUSTEGEVUS
Teadusfilosoofilisi vaatenurki - Kate-Riin Kont
Alain F. Chalmers mainib oma teose „Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?“ sissejuhatuses mitme teise teaduse hulgas pisut iroonilise alatooniga ka „raamatukogundusteadust“ ning nimetab selle eriala teadlasi/uurijaid isehakanud teadlasteks. Käesoleva artikli autor üritab tõestada, et raamatukogus kui raamatukogunduse ja infoteaduse eriala esindavas peamises institutsioonis, on töövaldkonnad ja -spetsiifika ning metodoloogiad ja paradigmad, mida võib julgelt nimetada teaduseks.

Kes elab, see näeb - Mati Muru
Artikli autor iseloomustab raamatukogunduses toimunud muutusi alates aastast 1982. Sel aastal ilmus nn. infoajastu ilmutusraamat F. W. Lancasterilt „Libraries and librarians in an age of electronics”, kus pakutakse välja visioon paberita tulevikuühiskonnast ja esitatakse nõue, et raamatukogud peaksid oma rolli ja eesmärke hakkama ümber hindama.
Tunnetades vastutust kohustuste ees, mille tänapäev on pannud meie elukutse arengule, on artikli autoril hea meel, et Eesti raamatukoguhoidjatel on olnud tarkust omandada uus roll vanu traditsioone säilitades ja neid austades.

Meeskonnatöö rakendamise võimalusi I - Merike Poljakov
Läbi mitme ajakirjanumbri kavandatud artikliajendiks on vajadus pakkuda Eesti raamatukogudele toetust meeskonnatöö organiseerimiseks. Kaasaegses pidevalt muutuvas raamatukogus on meeskonnatöö üks arenguvõimalustest. Kirjutise autor näeb meeskonnatööd muutusi toetava tegevusena. Ka parandab hea ühistöö õhkkonda organisatsioonis, millega ühtlasi kaasnevad efektiivsemad tulemused. Eestis pole meeskonnaorganisatsioone ega tugevalt rakendatud osalist meeskonnatööd, samuti ei ole fookuses meeskonnatöö koolitamine. Artikli eesmärgiks on eelkõige selgitada ja analüüsida meeskonnatöö eelisvõimalusi ja konkreetseid rakendusi maailmas.

Kas raamatukogu on nähtamatu Toskaana juuksenõel? - Inna Grünfeldt
Raamatukogu ja meedia teineteisemõistmise aluseks on arusaamine teineteise huvidest ja väljendusviisidest. Artikli autor on töötanud Tartu Ülikooli raamatukogus ja Lääne-Virumaa päevalehes Virumaa Teataja ning seetõttu saab aru mõlemast poolest või keelest. Autori arvates pole raamatukogu meedias sugugi nähtamatu – mahavaikimistunnet ei põhjusta see, mitu korda meediasse on jõutud, vaid pigem see, mis raamatukogude meelest oleks väärinud kajastamist, aga jäi kajastamata. Raamatukogu kuvandi loomine meedias on rohkem raamatukogu kui meedia probleem, arvab ta, ning soovitab raamatukoguinimestel kõigepealt endale selgeks teha, mis on raamatukogu sõnum raamatukogutööst mitteraamatukogulistele puhastusteenindajast professorini. Kui igal konkreetsel juhul on laiale auditooriumile tutvustamist vajav selgelt sõnastatud, siis on ka ajakirjandusega kergem rääkida ja läbi rääkida.

ERIALAKEEL

Multidistsiplinaarsed infoteadused. Kes kellele katust pakub? - Mati Muru
Oluliste raamatukogundusterminite määratlemisest. Kõne all on mõisted infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, raamatukogundus, raamatukogu- ja infoteadus ja bibliograafiateadus.

EX LIBRIS

Eesti eksliibrise vanaisast - Hanno Lepik
Esimese eesti eksliibrise originaal (joonis) valmis 1898. aastal – seega möödus tänavu eesti eksliibrise sünnist 110 aastat. Artiklis meenutatakse esimese eesti eksliibrise autorit Udo Ivaskit ning tema hilisemat eksliibriseloomingut.

PANE TÄHELE!

Kasulikku puhkustest - Ruth Pilder
Kirjutises juhitakse tähelepanu töötaja jaoks olulistele punktidele puhkuseseaduses.

KOOLIRAAMATUKOGU

Meie oleme õpilaste jaoks kogu aeg olemas - Ellen Arnover
Ülevaade Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi raamatukogu tööst. Raamatukogu asub kahes majas – gümnaasiumihoones ja põhikooli majas. 2008. aasta algul lõpetati remont gümnaasiumihoones, põhikoolihoone on esialgu veel räämas. Humanitaarse suunitlusega koolis õpib ligi 800 last.

RAAMATUKOGUNDUSHARIDUS

Veni, vidi, vici. Üheksa intervjuud tulevaste infotöötajatega
EL Erasmus Munduse kaheaastast magistriprogrammi infotöötajatele “Digitaalraamatukoguõpe” (DILL) pakuvad koostöös Oslo Ülikooli Kolledž Norras, Tallinna Ülikool Eestis ja Parma Ülikool Itaalias. Üliõpilased vastavad ajakirja “Raamatukogu” küsimustele elust ja õpingutest Eestis, Eesti ja üliõpilase kodumaa raamatukogundusest ning oma ametialasest tulevikust.

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL

Teadmiste lõikepunkt. Intervjuu Elmar Mittleriga - Katrin Kaugver
Vestlus Euroopa ühe nimekama raamatu- ja raamatukogundusteadlasega raamatukogude olevikust ja tulevikust, vanade raamatukoguhoonete uuendamisest nii vormiliselt kui sisuliselt, vana raamatu ja uue meedia ühendamisest jm.

Olen näinud kaugemale vaid tänu hiiglaste õlgadel seismisele (I. Newton).
Intervjuu Briti Raamatukogu peadirektori Lynne Brindleyga - Ene Riet
Intervjuus tehakse juttu Briti Raamatukogu olulisematest tegevustest ja suundumustest, rahvusraamatukogude osast ja arengusuundadest ühinenud Euroopas ning raamatu, raamatukogude ja raamatukoguhoidjate tulevikust.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Integratsioonist laiemalt - Karin Evik ja Eha Marrandi
Ülevaade Jõgevamaal 30. juunist 2. juulini peetud maaraamatukoguhoidjate seminarlaagrist teemal “Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskonnas”.

VÕTA võtab hoogu - Krista Talvi
Euroopa Struktuurifondi alaprojekt VÕTA hakkab kõlapinda saama ka Eestis. VÕTA tähendab varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamist, see on oluline vahend kompetentsuse hindamiseks kutseomistamise protsessis.

Kongressiettekannetest jäi kõlama küsimus “Kuidas edasi?”
Kongressimuljeid 9.-10. juunil Tallinnas peetud Eesti raamatukoguhoidjate 9. kongressi delegaatidelt. Oma arvamust avaldasid Malle Ermel TÜRist, Vaike Mändmaa Pärnu Ühisgümnaasiumist, Linda Jahilo Tartu Linnaraamatukogust, Vallo Kelder TÜVKAst.

SÕNUMID

Piirideta raamatukogud üleilmselt arusaadavamaks
Lühiülevaade IFLA 74. aastakonverentsist Quebecis Kanadas.

IFLA fond maavärinas kannatanud Hiina raamatukogude toetuseks
Andmed annetuste tegemiseks IFLA toetusfondi 12. mail 2008. Hiina Sichuani provintsi tabanud maavärina ohvrite – raamatukoguhoidjate ja raamatukogude – toetuseks.

Avalik kiri IFLAle olukorrast Kuubal
Lühikokkuvõte Tšehhi inimõiguste ühenduse People in Need Kuuba sektsiooni avalikust kirjast IFLA presidendile, milles avaldatakse soovi, et IFLA tõstaks fookusesse Kuubas toimuvad repressioonid raamatukoguhoidjate ja raamatukogude suhtes.

Venezuela rahvusraamatukogu juht kuulutas sõja
Venezuela rahvusraamatukogu direktor Fernando Baez kuulutas sõja USA Kongressi raamatukogule, kes tema sõnul levitab maailmas kultuuriimperialismi. Baez lubas, et tema juhtimisel saavutab Venezuela rahvusraamatukogu juhirolli Ladina-Ameerikas ja kogu maailmas.

Väärtustamaks eksliibrise traditsiooni - Katrin Männi, Õnne Mets
Rahvusraamatukogus kuulutati septembri algul välja õpilaste raamatuteemalise eksliibrise joonistus-ja kujundusvõistlus. Kuni novembri lõpuni on RR-I kunstikogu põhjal avatud eesti 20.sajandi eksliibrisekunsti näitus, juunis andis Rahvusraamatukogu välja Larissa Petina koostatud teaduslike artiklite kogumiku “Omanikumärgid vanaraamatus”.

 

ARHIIV
2008 - 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2