ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2008 | English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2008 nr. 3 ARHIIV

 

AVAVEERG

Las jääda kõik, mis hea! - Anne Rande
V iimasel ajal on jälle rääkima hakatud lasteraamatukogunduse teemadel. Nii mõnigi lastetöötaja on praegu omamoodi kimpus – oleks vaja häid ideid ning ka abi ja kindlustunnet töö korraldamisel. Üks murede põhjusi võib olla piiride tuhmumine. Kas üldse, ja kui, siis kes võiksid seada päästvad piirid ja ulatada metoodilise abikäe? Avaveeru autor pakub, et ehk võiks mõne läbi aegade eduka töökogemuse värskendada ja taaskasutusele võtta, r aamatukogu lasteteeninduses võiks tegutseda niisugune asjatundja nagu muuseumis on pedagoog ja kui tõepoolest peetakse vajalikuks lasteraamatukogundusega eraldi tegelema hakata, peaks juhtohjad enda kätte haarama kultuuriministeerium.

ARENDUSTEGEVUS

Finantsjuhtimine raamatukogus III - Kate-Riin Kont
Artikli kolmandas osas arutletakse küsimuste üle milleks raamatukogutöötajale finantsteadmised ning kas raamatukogu- ja infoteenused peaksid olema tasuta või tasulised.

TEADUSRAAMATUKOGU

Rahvustrükis raamatukogus: arhiivkogude kujunemisest II - Anne Ainz
Jätkub RK-s nr. 2/2008 alguse saanud rahvustrükise kogumise lugu. Teises osas iseloomustatakse arhiivraamatukogusid Eesti NSV-s (RR, Raamatupalatning 1991. aastal taasloodud Eesti Vabariigis.

EBSCO infopäev Tallinnas - Marika Meltsas
Ülevaade aprillis 2008 Tallinnas toimunud EBSCO päeval räägitust.

Võimalus tutvuda ja osta - Sille Kurjamaa
Uutest EBSCO e-andmebaasidest.

LUGEJATEENINDUS

Mida ootab lugejalt raamatukoguhoidja? - Olga Einasto
Kirjutise eesmärgiks on analüüsida lugeja potentsiaali kui kvaliteetse teeninduse tegurit ning tutvustada kuues Eesti ülikooli- ja linnaraamatukogus toimunud raamatukoguhoidjate anketeerimise tulemusi, mis vastavad küsimustele: milliseid lugejaid on meeldiv teenindada ja vastupidi; kas me oleme sarnased oma ootustes; milliseid lugejate omadusi peetakse olulisteks ja kas klient on raamatukogus kuningas?
Autor jõuab järeldusele, et olla teenindaja tähendab tänapäeval pakkuda inimestele professionaalset abi nende probleemide lahendamisel ja vajaduste rahuldamisel.

Göttingenis, lugeja paradiisis - Piret Lotman
Rahvusraamatukogu teaduri muljeid lugejana Göttingeni Ülikooli raamatukogus.

LASTERAAMATUKOGU

Metoodilisest keskusest lastekirjanduse keskuseks - Anne Rande
Eesti Lastekirjanduse Keskus on oma tegemistes võtnud eeskujuks Euroopa maade lastekirjandusega tegelevate institutsioonide töö, mistõttu pole asutus viimastel aastatel tegelnud lasteraamatukogunduse metoodiliste probleemidega. 2008. aasta algul avas keskus uksed uues majas Tallinna vanalinnas. Siin teenindatakse lugejaid ning korraldatakse lastele kirjandusüritusi. Majas on lasteraamatumuuseum ning võimalus eksponeerida lasteraamatukunsti.

Ühe osakonna üheksa ametit - Ädu Neemre
Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna tegemistest, mille hulka kuuluvad lisaks igapäevasele lugejateenindusele joonistamisvõistlused, oma nukuteater, raamatukogutunnid ning koolivaheaja programmid. Oluliseks tööks on hoida toimivana 2007. aastal põhjalikult uuenenud koduleht.

PANE TÄHELE!

Kutsekvalifikatsiooni taotlemine on vabatahtlik ega ole palgaga seotud. Miks üldse taotleda? - Krista Talvi
Ülevaade raamatukoguhoidja kutseküsimustega tegelemisest, mille oluliseks etapiks sai kutseseoskusi määrava standardi vastuvõtmine 2003. aastal (muudetud 2007. a.). Kutsekvalifikatsiooni võib taotleda sooritades kutseeksami või tõendades dokumentide alusel. Kirjutises analüüsitakse, millistel põhjustel jäi soovitav kutsekvalifikatsioon omistamata. Iseloomustatakse ka uut kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korda.

E-RAAMATUKOGU

E-raamatud nii õppimiseks, teadustööks kui ka meelelahutuseks - Aile Möldre
Elektrooniline raamat ei kujuta nüüdisajal endast enam mingit erilist innovatsiooni. Mitmed eelised tavalise paberil raamatuga võrreldes − võimalus sisu uuendada, lai haardeulatus, otsivõimalused, intertekstuaalsus ning multimeedia elemendid − on aidanud neil end mitmes kirjastamise valdkonnas jõuliselt kehtestada. Elektrooniline vorm sobib hästi mitmesuguse erialase informatsiooni, teatmeteoste ning teadusajakirjade publitseerimiseks. Käesolevas kirjutises keskendutakse peamiselt elektrooniliste raamatute kirjastamise arengutendentsidele, jättes elektroonilised ajakirjad kõrvale.

RAHVARAAMATUKOGU

Sakus tehti head mõtted teoks. - Ene Riet
Ülevaade 2007. aastal 75 aastaseks saanud ja 2008. aasta varakevadel uutesse ruumidesse kolinud Saku vallaraamatukogust. Raamatukogu juhataja Helle Pärlin, kes on Saku vallaraamatukogus töötanud 35 aastat, tunnistati 2007. aastal parimaks maaraamatukoguhoidjaks Harjumaal.

KONRAD KIKAS – 80

Ülikoolide ühise teadusraamatukogu poole - Konrad Kikas
Pärast Eesti taasiseseisvumist asuti peagi teadusraamatukogude tegevust uutes oludes reguleerivate dokumentide koostamise juurde. Alustati teadusraamatukogude tegevuse sisuliste probleemide käsitlemisest, mille olulisimaks tulemuseks sai 1994. aastal ETÜ kogude töögrupi koostatud teadusraamatukogude komplekteerimisplaan. Teadusaamatukogude tegevust reguleeriva seadusandluse korrastamise ja riikliku rahastamise küsimuste lahendamiseni jõuti alles käesoleval aastakümnel.

Pool sajandit töö ja hobi käsikäes: intervjuu Konrad Kikasega - Tiit Valner
Konrad Kikas on 52 aastat oma elust pühendanud Tehnikaülikooli raamatukogule ja kogu Eesti raamatukogunduse heale käekäigule. Intervjuus räägitakse tema pikaajalisest tegevusest Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu direktorina ning teadustööst nii direktorina kui praegu teadus- ja arendustalituse juhatajana. Konrad Kikase kirjutised käsitlevad Eesti spetsialistide infovajadusi ja teadusraamatukogude koostist ning raamatukogude efektiivsuse probleeme, näitarve ja statistikat.

Viis aastakümmet raamatukogunduse radadel - Anne Veinberg
Arvustus Konrad Kikase artiklikogumikule “Verba volant, scripta manent”, mis ilmus tema 80. juubeliks 2008. aastal. Kogumikus avaldab Konrad Kikas ülevaate oma publikatsioonidest aastatel 1957-2007 ning pakub valiku varem ilmunud töödest.

EX LIBRIS

Torontost Tartusse. Emil Eerme raamatukogu eksliibrised Tartu Ülikooli Raamatukogus - Kadri Tammur
Välismaal elavad eestlased on kahel viimasel aastakümnel rohkesti rikastanud Tartu Ülikooli Raamatukogu, valdavalt väliseesti trükisega. Paljud annetusena saabunud raamatud on omaniku eksliibrisega, sageli võib kohata sissekirjutusi, autoripühendusi. Raamatu-, kunsti- ja kultuuriloolisest seisukohast on seega tegemist väga olulise lisaväärtusega nii raamatukogu kui eesti raamatukultuuri jaoks.
Kirjutises tutvustatakse 2004. aastal TÜ raamatukokku jõudnud Kanadas elava perekond Eerme eksliibristega märgistatud raamatuannetust.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Aastaks 2015 on kõik kooliraamatukogud õpikeskused - Kadi Altmäe
ERÜ kooliraamatukogude sektsioon tähistas aprillis 2008 kümmet tööaastat kevadise teabepäevaga “Erinevad teed ja suunajad lugemise juurde”. Käsitleti lugemise temaatikat ning tänapäevaseid vahendeid ja viise kirjandusega tutvumiseks, raamatukogu rolli lähiajaloos ning tuleviku võimalusi ja eesmärke Eesti kontekstis. Pikemalt räägiti kooliraamatukogude kaardistamistulemustest ja arengukava sisendist.
Raamatukogude kaardistamise tulemused polnud just kõige positiivsemad. Arengukava sisendi järgi peaksid kõik kooliraamatukogud õpikeskuse nõuetele vastama 2015. aastaks. Hetkeseisu vaadates ootab mitmeidki koole ees suurte mägede ületamine, et tähtajaks nõutud eesmärkideni jõuda.

KONVERENTSID & SEMINARID

IFLA Pimedate Raamatukogude sektsiooni seminar - Marja Kivihall
Ülevaade 27.-28. veebruaril Horvaatias Zagrebis toimunud IFLA Pimedate Raamatukogude sektsiooni ja DAISY Konsortsiumi seminarist „Putting Libraries for the Blind and Print Disabled on the Agenda”, kus Eesti Pimedate Raamatukogu tegevusest rääkis ka raamatukogu infotöötaja Marja Kivihall.

SÕNUMID

Tehnikaülikooli uus raamatukogu sai nurgakivi - Gerda Koidla
Ülevaade 2. aprillil 2008 toimunud nurgakivi panekust Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguhoonele ülikoolilinnakus Mustamäel.

Rahvusraamatukogu eelarve väheneb ligi kolme miljoni krooni võrra
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsusest vähendada riigieelarvelisi kulusid, kinnitas Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu Rahvusraamatukogu 2008. aasta säästueelarve, millega väheneb raamatukogu riigieelarveline tegevustoetus ligi 3 miljonit krooni.

Nukitsa võitsid Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits
12. aprillil tehti Eesti Lastekirjanduse Keskuses teatavaks IX Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja ‑illustraator. Seekordsel üle-eestilisel lugejaküsitlusel hindasid lapsed 192 aastatel 2006-2007 ilmunud raamatut. Võitjateks osutusid seekord Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits, kelle kirjutatud ja joonistatud „Leiutajateküla Lotte“ kogus ülekaalukalt enim hääli nii kirjaniku kui kunstniku kategoorias.

Õnnitleme:
Krista Talvi – 60
, Rahvusraamatukogu, täienduskoolituse peaspetsialist, ERÜ esimees aastail 1998–2004
Rutt Enok – 60, Harju Maakonnaraamatukogu direktor

 

ARHIIV
2008 - 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2