ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2008 | English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2008 nr. 2 ARHIIV

AVAVEERG

Hei, tänapäeva Sibulad ja Puksood! - Anneli Sepp
ERÜ esimehe pöördumine raamatukoguhoidjate poole seoses ERÜ 85. tegutsemisaasta ja 20 aasta möödumisega taasasutamisest. Ta arvab, et Eesti raamatukogundus vajaks ka tänapäeval selliseid suurkujusid, nagu seda olid ühingu tegevuse algusaastail legendiks muutunud Aleksander Sibul (Tallinna KRK direktor) ja Friedrich Puksoo (Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor). ERÜ olulisemaks rolliks peab esinaine eriteemaliste koolituste läbiviimist. Ta loodab, et 9.-10. juunini toimuval raamatukoguhoidjate IX kongressil ei tehta mitte ainult tööst kokkuvõtteid, vaid arutatakse, millisena tahetakse näha Eesti raamatukogunduse tulevikku.

ARENDUSTEGEVUS

Finantsjuhtimine raamatukogus. II - Kate-Riin Kont
Artikli teises osas käsitletakse e elarve planeerimist ja regulaarseid finantsanalüüse kui raamatukogu eduka tulemusjuhtimise aluseid. Enamikes raamatukogudes ja infoasutustes on eelarveprotsess laienenud ja sisaldab nüüd strateegilise planeerimise elemente. Kogu protsess on arenenud mõnerealisest eelarvest, mis baseerus eelnevatele kogemustele ja kuludele, vorminõudeid järgivaks ametlikuks planeerimisprotsessiks. Kogu raamatukogu töö efektiivsuse tagamise üks kindlamaid viise on töö tulemuslikkuse mõõtmine statistiliste majandusnäitajate – tulude-kulude analüüsi, kulude efektiivsuse analüüsi jms. abil.

Raamatukogud ja meedia - Õnne Mets
Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja Õnne Metsa analüüs Rahvusraamatukogu suhetest meediaga. Ta peab efektiivse meediategevuse planeerimisel oluliseks kaardistada esmalt sihtrühmad, formuleerida iga rühma jaoks oluline sõnum (kellele tahetakse mida öelda) ja alles seejärel valida meediakanal.

TEADUSRAAMATUKOGU

Rahvustrükis Eesti raamatukogus: arhiivkogude kujunemisest. 1 - Anne Ainz
Ülevaade rahvustrükise kogumise loost ja teenekate bibliograafide osast selles. Esimeses osas iseloomustatakse Eesti arhiivkogude kujunemist selle algusest XIX sajandi esimestel kümnenditel kuni 1940. aastani, mil katkes arhiivkogude nagu kogu Eesti riigi senine areng. Alustajaist võiks nimetada esimesi erakogujaid J. H. Rosenplänterit ja Mihkel Jürgensit, Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Oluliseks rahvustrükist koguvaks institutsiooniks sai Oskar Kallase loodud Eesti Rahva Muuseum. Edasisteks tähtsateks sammudeks said sundeksemplari seaduse vastuvõtmine ja Riigiraamatukogu loomine 1918. aastal. Pikemalt käsitletakse ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Keskraamatukogu osa rahvustrükise kogumisel ja säilitamisel.

Kultuuripärandi säilitajad õpipoisist meistriks - Mari Siiner
1996. aastast alustas Rahvusraamatukogus senine restaureerimise osakond tööd säilitus- ja ennistusosakonnana. Järkjärgult muutus osakonna töö ja kompetents ning ka konservaator-ennistaja roll, ülesanded ja vastutusala. Konserveerimine raamatukogus nõuab töötegijalt spetsiifilisi oskusi, mida Eesti haridussüsteemis õppida ei saa. Konservaatorid saavutavad end pidevalt täiendades ja lisaoskusi omandades konservaatori kutsekvalifikatsiooni.

Konservaatori kutse omistamisest - Piia Harvonen, Kriste Sibul
Konservaatori kutse omistamisel tehakse vahet esmasiseneja ja kutse taastaotlejal. Esmataotlejale koosneb kutse taotlemine kolmest etapist: töökohal jälgimisest, kirjalikust testist ning tööde albumi kaitsmisest ja vestlusest. Taastaotleja kutseeksam kätkeb endas tööde albumi kaitsmist ja vestlust ning vajaduse korral toimub ka töökohal jälgimine. Eestis on kutseeksami sooritanud 14 paberi-, köite- ja fotokonservaatorit muuseumidest, arhiividest ja raamatukogudest.

KOOLIRAAMATUKOGU

Meie õpikeskuses on eriline aura - Nijole Vananurm
Õpikeskuse loomisest ja tegevusest Põlva keskkoolis. Õpikeskusest on pooleaastase tegevusaja jooksul kujunenud kooli süda, kuhu lisaks raamatukoguteenuste pakkumisele on koondunud tähtsamad koolielu sündmused ning viiakse läbi ainetunde. Raamatukogu õpikeskusena on muutunud akadeemilisemaks. Aktiivsemaks muutus ka kirjanduse kojulaenutus.

EX LIBRIS

Ene-Lille Jaansoniga ajaloolisest eksliibrisest ja muust uurimisväärsest - Ellen Arnover
Intervjuu pensionipõlve pidava raamatukoguhoidja, endise tippsportlasega tema sattumisest raamatukokku ja tegevusest vanaraamatu-uurijana. Tema uurimisobjektideks olid omanikumärgid raamatutes, mille uurimisest arenes välja eksliibriste kataloog, Tartu ülikooli trükkali Grenziuse tegevus, mille kohta ilmus Grenziuse trüki- ja kirjastustoodangu kataloog ning vanemad maakaardid.

PANE TÄHELE!

Autoriõiguse rindel muutustega - Kaie Viigipuu
Juba pikemat aega on Eesti raamatukogunduses üleval auviste laenutuse teema, mille taga on ajale jalgu jäänud Autoriõiguse seadus. Raamatukogudele on Rahvaraamatukogude seadusega pandud kohustus koguda ja teha kättesaadavaks raamatute kõrval ka auvised, kuid Autoriõiguse seaduses sätestatud regulatsioon teeb nende laenutuse sedavõrd keeruliseks, et selle täitmine täies mahus on vaid teoreetiliselt võimalik. Artiklis vaadeldakse, mida praegu Riigikogus teist lugemist ootav seadusemuudatus raamatukogudele lubaks ja mida mitte.

Mis on avalikud huvid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud? - Andres Ottenson
Rahvusraamatukogu teadussekretär juhib tähelepanu kasutatud mõistete sisule.

RAHVARAAMATUKOGU

Iga teine rakverlane vajab meid - Õie Tammissaar
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 95. sünnipäeva puhul avaldatud artiklis antakse ülevaade raamatukogu hetkeseisust ja sünnipäeva tähistamiseks peetud üritustest. Raamatukogu kolis praegusesse hoonesse 1998. aastal. Täielikult on üle mindud elektroonilisele teenindusele, teenindus on korraldatud teemapõhiseks (eraldi korrustel ilukirjandus ja erialakirjandus). Maakonna keskraamatukogunatoimib raamatukogu kui komplekteerimiskeskus, oskusteabe vahendamise koht ja koolituskeskus. Viimane on eriti oluline, sest r aamatukoguhoidja muutunud roll tähendab uusi tööülesandeid. Raamatukogu ruumid on tänapäevaste teenuste pakkumiseks väikeseks jäänud ja seetõttu on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajate suurim soov oma uus maja.

Raamatukogubuss - Katarina Jee, Anneli Kengsepp
Tallinnas hakkab regulaarselt raamatukoguteenuseid pakkuma raamatukogubuss Katarina Jee. Bussis on kirjandust nii täiskasvanutele kui lastele eesti ja vene keeles, suurem osakaal on ilukirjandusel. Buss hakkab lugejaid teenindama piirkondades, kus raamatukogusid läheduses ei ole. Kord nädalas ollakse valmis sõitma külla erinevatele asutustele ja üritustele.

ARVUSTUS

Ajast läbitulek on olnud ime - Lea Kõiv
Arvustus kogumikule “Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007”. Selles Tallinna KRK ajaloo ülevaates on aines rühmitatud ajajärkude kaupa peatükkidesse, mida seovad lõigud kogumiku koostaja Livia Viitoli sulest. Raamat sisaldab keskraamatukoguga seotud inimeste mälestusi, arhiiviallikate publikatsioone, intervjuusid praeguste ja endiste töötajatega ning erinevatesse üksikküsimustesse süvenevaid kaastöid seitsmelt autorilt.

ERIALAKEEL

Muutuvad mõisted, tuleb leida uued terminid - Siiri Lauk
Elektrooniline keskkond on toonud terminoloogias nähtavale ka ebakõlad - hulganisti esmapilgul arusaamatuina tunduvaid termineid on seotud infotehnoloogiaga. Artiklis räägitakse pikemalt terminist “veebisait”. Samuti kirjutises on toodud rida terminoloogiatoimkonnale kinnitamiseks esitatud terminite määratlusi.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Aastakoosolek oli pidulikum kui muidu - Reet Olevsoo
29. veebruaril 2008 peetud ERÜ aastakoosolekul tehti kokkuvõte 2007. aasta tegevusest ja tutvustati 2008. aasta tegevussuundi. Juhatusse valiti järgmiseks kaheks aastaks uued liikmed ja esinaine, kellena jätkab Anneli Sepp. ERÜ 2007. aasta teenetepreemia anti TTÜR-I teadus- ja arendustalituse juhatajale Konrad Kikasele ja aastapreemia Tapa Linnaraamatukogu juhatajale Kersti Burkile töö eest Tapa valla raamatukogude ühendatud süsteemi edukal töölerakendamisel.

Kuidas “raamatukogutädi” meediasse pääseks? - Ene Riet
ERÜ aastakoosolekuga samal päeval peetud kõnekoosolekul otsiti vastust küsimusele mida teha, et meie raamatukogudes toimuv oleks meedias kajastatud ning seejuures kajastatud võimalikult positiivselt.

Loodi ERÜ Pärnumaa Ühendus - Lenna Eliste
25. jaanuaril moodustasid ERÜ Pärnumaa liikmed oma ühenduse, mille eesmärgiks on erialane koostöö ja ühised ettevõtmised vabal ajal.

Bibliograafiapäev 2008 - Anne Valmas
Ülevaade 18. veebruaril Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja ERÜ ühisüritusena toimunud bibliograafiapäevast, kus kuulati ettekandeid rahvusbibliograafia kujunemisloost ning tänapäevast.

Bibliograafia auhind 2008 - Aurika Kruus
18. veebruaril peetud bibliogaafiapäeval anti üle ka bibliograafiaauhind. Hinnati aastail 2006-2007 ilmunud bibliograafiaid. Seekordne auhind jagati kahe töö vahel, millest ühe autoreiks Vello Past ja Hain Tankler ning teise Sirje Tammoja.

KONVERENTSID & SEMINARID

Teadusraamatukogude aeglane liikumine koordineerituma koostöö poole - Riin Olonen
Ülevaade 20.-21. veebruarini 2008 Käärikul peetud Eesti (teadus)raamatukogude talveseminarist, kus räägiti isikuandmete töötlemisest raamatukogudes, loodavast Eesti ühisest artiklite andmebaasist ja Eesti märksõnastikust.

SÕNUMID

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias 2007 kaitstud lõputööd. Nimestik.

EUROPEANA – Euroopa digitaalne kultuuripärand veebis - Toomas Schvak
Euroopa digitaalraamatukogu maketi tutvustus.

Mälestame:
Endel Aruja 5.07.1911 – 4.02.2008 – väliseesti avaliku elu tegelane, Toronto Tartu Instituudi arhiivi ja raamatukogu kujundaja
Heli Vehik 4.11.1960 – 07.02.2008 – Lääne-Virmaa KRK lugejateenindaja

 

ARHIIV
2008 - 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2