ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2008 | English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2008 nr. 1 ARHIIV

AVAVEERG

Raamat, internet ja kohtumine targa inimesega - Andres Kollist
Eesti rahvas kulutab raamatukogude peale hinnanguliselt ligi miljard krooni aastas.
Autori arvates on raamatukogudel tulevikuühiskonnas täita suur roll. Nad peavad pakkuma avatud raamatumaailma, võimaldama juurdepääsu elektroonilisele teabele, olema kultuursed kokkusaamiskohad ja ka paigad, kus inimesi abistatakse infovoogudes orienteerumisel. Teadusraamatukogude puhul on avaveeru autor propageerinud ideed Eesti teadusraamatukogust, et koos kõigi teadusraamatukogudega saavutada olukord, kus meil oleks komplekteeritud teaduskirjandus vähemalt ühe hea lääne ülikooli tasemel.

ARENDUSTEGEVUS

Kõik sõltub suhtumisest. Intervjuu Meeli Veskusega - Ene Riet
Intervjuus Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunikuga on kõne all Eesti raamatukogunduse olulised küsimused praegu ja lähemas tulevikus: raamatukogude pikemaajalise arengustrateegilise dokumendi väljatöötamine, muutused raamatukoguvõrgus (vallaraamatukogude moodustamine, rahvaraamatukogu külakeskuseks kujundamine, rahva- ja kooliraamatukogu ühendamine) ning Eesti Euroopa Liitu astumise ja eurodirektiivide mõju raamatukogudele. Räägitakse ka sellest, milliseid küsimusi tuleb nõunikul igapäevaselt lahendada.

Finantsjuhtimine raamatukogus. I - Kate-Riin Kont
Läbi mitme ajakirjanumbri kavandatud artikli esimeses osas antakse ülevaade raamatukogu kui avaliku halduse süsteemi kuuluva organisatsiooni eelarve kujundamise ning finants- ja tulemusjuhtimise põhimõtetest ja suundumustest.

ERIALARAAMATUKOGU

Eesti Hoiuraamatukogu tegeleb harva kasutatava trükisega - Kalju Tammaru
Ülevaade Eesti Hoiuraamatukogu tegevusest alates asutamisest 1995. aasta 1. jaanuaril kuni tänaseni. Raamatukogu ülesandeks on teistelt raamatukogudelt vähekasutatava, kuid säilitamist vääriva kirjanduse vastuvõtmine, alaline säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti teistelt raamatukogudelt, asutustelt ja eraisikutelt trükiste vastuvõtmine ja nende vahendamine raamatukogudele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks. Tänaseks on hoiukogusse lülitatud üle 475 000 trükise. Hoiukogusse kuuluvad trükised on kataloogitud ühtsesse elektronkataloogi ESTER ja seega kättesaadavad kõigile raamatukogude kasutajatele. Kõik hoiukogus säilitatavad trükised on kasutatavad lugemissaalis ja neid on kõigil raamatukogudel võimalik ka siit kasutamiseks tellida.
Alates 2004. a töötab Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina Eesti Pimedate Raamatukogu.

Eesti Pimedate Raamatukogu - Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu ülesandeks on valmistada, koguda, säilitada ning laenutada nägemispuudega inimestele heli- ning punktkirjas teavikuid. Praegu on raamatukogul ligi 1600 nimetust heliraamatuid, 500 nimetust punktkirjas raamatuid ning 20 puuteraamatut. Raamatukogu teenuseid kasutab üle 400 nägemispuudega lugeja. Raamatukogus on 10 töötajat, neist 4 on nägemispuudega.

Punktkirjaoskus muudab eluviisi. Katkeid esseedest - Priit Kasepalu
4. jaanuaril peetava rahvusvahelise punktkirjapäeva tähistamise eestvedaja Eestis on olnud Eesti Pimedate Raamatukogu, kelle algatusel märgiti punktkirjapäeva esmakordselt 2004. aastal. Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja kahes pimedate koolis, nägemise kaotanud täiskasvanutele aga projektipõhiselt pimedate ühingutes. Punktkirjaoskajad saavad aga peagi meeldiva elamuse – 23. veebruaril Pärnus avatavale Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestussambale paigaldatakse lisaks iseseisvusmanifesti tavakirjas tekstile karastatud klaasist plaat manifesti punktkirjas tekstiga.

Meditsiiniinfokeskuse lugemissaal avas uksed - Kai Lugus
2. novembril avas uksed Meditsiiniinfokeskuse lugemissaal Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Keskuse eesmärgiks on vahendada Põhja-Eesti tervishoiu- ja meditsiini spetsialistidele ning tervise- ja meditsiinivaldkonna tudengitele kvaliteetset ja kaasaegset erialainfot. Senise Eesti Meditsiiniraamatukogu tegevus lõpetati aprillis 2007.a. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu värskelt remonditud valdkonnasaalis on eesti- ja võõrkeelsed raamatud ja meditsiinialased perioodilised väljaanded paigutatud avariiuleile. Enamikku kirjandusest on võimalik ka koju laenata.
Raamatukogu jätkab kindlasti Euroopa Tervishoiuteabe ja Meditsiiniraamatukogude Ühenduse (EAHIL) liikmena.

KOOLIRAAMATUKOGU

Kes jäi kaotajaks? - Ülle Siska
Lugenud Ester Sõrmuse artiklit „Ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogude plussid ja miinused” (RK 3/2007) tekkis soov lähemalt selgitada Jüri raamatukogude varianti.
Jüri raamatukogu kolis Jüri gümnaasiumiga ühte hoonesse. Oleme üle aasta uutes tingimustes töötanud ja kinnitame, et Rae vallas on tehtud õige otsus. Ehituse projekt on kavandatud läbimõeldult, et kõrvuti eksisteerida ja koos moodustada tervik: nii kaks raamatukogu kui ka kogu hoonekompleks oma nelja asutusega (kool, raamatukogu, huvialakool ja spordikompleks).
Artiklis peatutakse pikemalt Jüri gümnaasiumi õpilaste teenindamisel, kuna hetkel on kooli- ja rahvaraamatukogude ühinemine Eestis aktuaalne, kohati lausa valuline.

EX LIBRIS

Eksliibristega aja vastu. Intervjuu Leida Soomiga - Livia Viitol
Intervjuu kunstnik Leida Soomiga tema 95. sünnipäeval. Kauaaegne eksliibriseklubi liige ja eksliibriste muuseumi asutaja on nii kogunud kui teinud ise eksliibriseid. Tema isiklikus kogus on üle 40 000 eksliibrise.

PANE TÄHELE!

Uuest aastast kehtib uuendatud kutsestandard - Janne Andresoo
5. detsembrist 2007 hakkas Eestis kehtima uus kutsestandard “Raamatukoguhoidja III, IV, V”. Kirjutises antakse ülevaade muudatustest standardis.

Uus isikuandmete kaitse seadus - Heli Naeris
Isikuandmete kaitse seadus võeti esmakordselt vastu 2003. aastal. Uute normide sisseviimisel jõustus 2008. aasta algul uus seadus. Kirjutises selgitatakse seaduse olulisemaid mõisteid ning antakse soovitusi, milliseid meetmeid seaduse täitmiseks raamatukogudes rakendada.

Infoteaduste osakonnast infoteaduste instituudiks - Tiiu Reimo
2008. aastat alustas Tallinna Ülikool uue akadeemilise struktuuriga: ülikoolis on nüüdsest teaduskondade asemel instituudid. Muutuste käigus mõned varasemad osakonnad iseseisvusid, nende hulgas ka alates 1. jaanuarist iseseisva struktuuriüksusena tegutsev Infoteaduste Instituut, mille eesotsas valitav direktor.
Instituudi tegevusvaldkonnad on endised.

RAHVARAAMATUKOGU

Kas sada on palju või vähe? - Anu Vahter
Saare Maakonna Keskraamatukogu pidas raamatukogupäevade ajal oktoobris 2007 oma 100. sünnipäeva. Artiklis antakse ülevaade sünnipäevaüritustest. Alustuseks aga kirjeldatakse Kuressaare linna kultuurielu sada aastat tagasi ning linna esimesi raamatukogusid. 2002. aastal sai raamatukogu ruumid kesklinna kultuurikeskusega ühte majja. Lugejaid teenindatakse elektrooniliselt.

Käivitus Õismäe modernne raamatukogu - Kaidi Teppor-Roomet
2007. aasta lõpul avati Õismäel Haabersti vaba aja keskuses Tallinna KRK uus harukogu – Nurmenuku raamatukogu. Artiklis kirjeldatakse raamatukogu sisekujundust ja antakse ülevaade esimestest tegemistest.

Vaba aja maja - Peeter Pere
Õismäe Haabersti vaba aja keskuse arhitekt on kujundanud maja väljast kui poorse käsna, mis imeb päeval endasse valgust, mida pimedal ajal välja kiirata. Majas endas eksperimenteeritakse ruumi ja valgusega. Viimistlusmaterjaliks on kollaažina kokku pandud vineeri, metalli, betooni ja klaasi.

Sisekujundus lisab avarust, värskust ja valgust - Katrin Kaevats
Nurmenuku raamatukogu sisearhitekti arvates pidi raamatukogu pidi saama avar, värske ja valge ning see ei tohtinud olla liiga tõsine. Pehmete külgedega mustjad riiulid on taustaks eri värvi ja suuruses raamatutele. Laes rippuv metallkangas on helineelavaks materjaliks ruumis. Privaatsemaks raamatute uurimiseks on lillekujulised toolid, akna all pehmete patjadega astmestik – istumiseks või esinemisteks.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Euroopa temaatika intrigeerib ja harib - Imbi Leevand
Ülevaade ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäevast, kus räägiti Eesti rollist Euroopa Liidus, Euroopa kooliraamatukogudest ja Eesti raamatukogude kohast nende hulgas ning eesti keelde tõlgitud Euroopa rahvaste kirjandusest.

Raamatukoguhoidja on õpetaja - Vaike Kurel
Mõtisklus õpetamisest ja õppimisest, mis lõpeb tõdemusega, et raamatukoguhoidja on samuti õpetaja – ta õpetab eeskujuga.

KONVERENTSID & SEMINARID

Virutaalseid keskkondi hakkame ära kasutama oma huvides - Külli Solo
Ülevaade 8.-9. oktoobrini 2007 Londonis toimunud konverentsist “Internet Librarian International 2007”, kus räägiti elektroonilise-, virtuaal- ja hübriidraamatukogu teemal. Pikemalt refereeritakse Stephen Abrami avaettekannet raamatukogu 2.0 fenomenist.

Varakambri lahtine värav - Katrin Kaugver
Ülevaade CERL-i vanaraamatu seminarist “Käsikiri, trükis ja internet”, mis 2007. aasta novembris peeti Uppsala ülikooli raamatukogus Carolina Rediviva. Esmakordselt esines seminaril ka Eesti esindaja, Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, kes andis ülevaate Eesti raamatukogude ja arhiivide vanatrükise kogudest.

UUSI TRÜKISEID

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat, 2004/2005
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatusse on koondatud materjal kahe aasta kohta. Sisult keskendub väljaanne raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni uuele süsteemile, mille väljaarendamine oli aastail 2004-2005 ühingu jaoks olulisim tegevus. Aastaraamatu autorid Kersti Rodes, Reet Olevsoo, Malle Ermel, Janne Andresoo ja Krista Talvi on Kutsekoja, ERÜ raamatukoguhoidjate kutsekomisjoni ja Kultuuri Kutsenõukogu ning raamatukoguhoidja standardi töörühma kaudu olnud kutseküsimustega tihedalt seotud. Lisaks saavad kogumikus sõna nii tööandjad kui ka raamatukogutöötajad, avaldades oma arvamust uue kutsekvalifikatsiooni süsteemi kohta. Eelnimetatud kirjutistega haakub Jaanus Kõutsi mõtisklus kutsest ja kutsumusest. Raamatukoguhoidja kutse teemade kõrval on kogumikus koha leidnud ka Anne Klaasseni artikkel, milles püütakse vastata küsimusele, kas isikubibliograafiaid võib pidada ühe ajastu nähtuseks. Tavapäraselt vahendab aastaraamat kõige olulisemaid ettevõtmisi ja sündmusi raamatukogunduses, sealhulgas ka ERÜ ja ELNET-Konsortsiumi kahe aasta tegevus.

Tallinna KRK 1907–2007
Tallinna KRK 100. tegevusaastale pühendatud kogumikus püütakse anda laiem pilt eri perioodidest ja ajaloo keerdkäikudest, mis Eesti raamatukogude tegevust on mõjutanud. Kogumik sisaldab ka 15 intervjuud kauaaegsete töötajatega. Raamatu on koostanud ja toimetanud Livia Viitol, isikupärase kujunduse autor on Inga Heamägi.

Saaremaa KRK – 100
Sisaldab Jüri Tuuliku kõne uue hoone avamise puhul, raamatukogu nimed, töötajad jm. fakte. Illustreeritud.

Raamatukogud Võrumaal
Ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 rahvaraamatukogust. Illustreeritud.

Raamatukogude 2007. aasta kalendrid:
Universitati ad honorem : auaadresse Tartu Ülikoolile. Kalender 2008 - Kadri Tammur
Kalendrisse on valitud 14 auaadressi, mis kajastavad tähtsündmusi ülikooli ajaloos.
Kasuline Kokaraamat. Eesti rahvusraamatukogu kalender 2008 - Helle Remmelt
Kalender on illustreeritud eestikeelsete kokaraamatute ja teemale vastavate ajakirjade ning kalendritega Rahvusraamatukogu varamust.
Flora Livonica. TLÜAR-i 2008. aasta kalender - Katrin Kaugver
Väljaande illustratsioonid pärinevad trükisest Flora Livonica, mis sisaldab 18.-19. sajandi vahetuse Liivimaa ning sellega piirnevate Eesti- ja Kuramaa taimede kirjeldusi.

SÕNUMID

Õnnitleme:
Hans Jürman – 85 , kauaaegne RRi töötaja, ERÜ terminoloogiatoimkonna liige, ERÜ auliige
Konrad Kikas – 80 , TTÜRi endine director, praegune teadus- ja arendustalituse juhataja
Andres Kollist – 60 , TLÜARi direktor.

Mälestusi ei kustuta ükski minemine - Rutt Rimmel
Mälestame: Tiiu Pihlakas 20.02.1943 – 22.12.2007
Kohtla-Järve raamatukogu juhataja, Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni inspektor, Jõgeva Maakonnaraamatukogu asedirektor ja peaspetsialist.

Meelde jäänud lood aastast 2007
Ajakirja toimetuskolleegiumi liikmed on nimetanud kolm neile enim huvi pakkunud 2007. aastal “Raamatukogus” ilmunud artiklit.

“Raamatukogu” aastasisukord 2007 - Margit Stamm

SUMMARY

ARHIIV
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1


2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2