ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2007
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2007 nr. 6 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Sel aastal juhtus erakordne lugu – ajakirjanumbrid üks ja viis said kohe ilmumise järel viimase eksemplarini otsa. Mõni ostmisega hiljaks jäänu jäi ilmagi. “Raamatukogu” tiraaž on seejuures ligi kümme aastat olnud sama, nii nagu on peaaegu sama olnud raamatukogude-tellijate arvgi. Küll on aegamööda lisandunud raamatukoguhoidjaid, kes ajakirja endale koju tellivaid – on ju hea, kui ei pea kolleegide taga lugemisjärjekorda ootama. Üliõpilastest ja õppejõududest, kellele meie oma ajakirja regulaarne lugemine peaks kogu maailma olulisema erialainfo jälgimise kõrval olema möödapääsmatu, me ei räägigi.
Olen kindel, et küllap mängib suurt osa RK laiemal levikul ka tema sisu. Toimetajana on mul rõõm tõdeda, et üha enam julgetakse sõna võtta olulistel teemadel, avaldada oma arvamust ja vajadusel vaielda kolleegiga. Heaks näiteks siin on seni vähe kajastamist leidnud, kuid igapäevatöös ülitähtsad lugejateeninduse küsimused, mida eredalt ja isikupäraselt käsitlesid Olga Einasto, Marlena Petrina ja Mati Muru. Jätkame samal teemal käesolevaski ajakirjanumbris, kus oma vaatepunkti lisavad Ene Loddes, Ere Raag ja Triin Soone.
Mööduval aastal käsitlesime ajakirjas kõrvuti teadus-, kooli- ja rahvaraamatukogude probleemidega ka informatsiooninduse ajalugu, e-raamatukogu, raamatukogu 2.0, erialakeelt, raamatukogude koostööd nii Eestis kui Euroopa Liidus. Tähistasime raamatukogude sünnipäevi ja 80 aasta möödumist raamatukogundushariduse andmisest Eestis. Kõrvaltvaatajaks ei saanud me jääda ka bibliofiilide tähtpäeval – Tallinna Bibliofiilide Klubi 30. sünnipäeva puhul võtsime tutvustada praegusaja suuremaid bibliofiile, nende raamatukogusid ning peamist komplekteerimisallikat raamatuoksjone.
Tundub, et raamatukoguhoidjad on “Raamatukogu” tõeliselt omaks võtnud nii lugejate kui autoritena. Suur tänu kõigile meie ajakirja autoreile, toimetuskolleegiumile ja lugejaile!

Head uut aastat!
Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Ühel lähtejoonel - Martin Hallik
Avaveerg võtab kokku Eesti raamatukogudele olulisimad küsimused mööduval aastal ja lähitulevikus. Hädasti vajavad uusi hooneid või vanade renoveerimist neli suurt raamatukogu: TÜR, TTÜR, TLÜAR ja Tartu linnaraamatukogu. Kasvab kiiresti raamatukogude kaugkasutus ja võtab hoogu e-raamatute lugemine. Eestikeelse e-raamatu tulevikuks on oluline raamatukogude ühistegevus ja initsiatiiv, sest nii teadmine kui ressurss on raamatukogude käes. Ühispingutust vajab veel käibemaksu seaduse muutmise ettepanek. Samuti oleks vaja tööandjate ja koolitajate koostööd ülikoolis mingi muu eriala omandanud töötajaile ka raamatukogundusliku hariduse andmise korraldamisel.

ERIALAHARIDUS

Pädevuspõhine õppekava tulekul - Sirje Virkus
Tallinna Ülikooli infoteaduste osakonnas kaardistati raamatukogu- ja infotöötajatele vajalikud pädevused. 2006. aastal käivitus koostöös Turu Rakenduskõrgkooliga INTERREG III projekt “Connecting Information Professionals: CIP WorkLab”. Projekti raames viidi 2006-2007 läbi kolmest küsitlusest koosnev uuring osakonna üliõpilaste ja akadeemilise raamatukogu töötajate hulgas, analüüsiti rahvusvahelises erialakirjanduses avaldatut ja pädevuspõhise õppekava arendamist e-õppe keskkonnas. Käesolev kirjutis keskendub 50 etteantud pädevuse olulisusele raamatukogutöötajate hinnanguis.

Uued õppekavad ja rahvusvaheline akrediteerimine - Mai Põldaas
Lisaks raamatukogunduse ja infoteaduse eriala põhiteadmiste omandamisele tekib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias 2008. aasta sügisel käivituva õppekava järgi võimalus spetsialiseeruda informatsiooni korraldamisele veebikeskkonnas, infotööle laste ja noortega ning raamatukaubandusele. Koostöös TÜ kolleegidega on ettevalmistamisel magistriõpe. Eesti infoteaduste õppekavasid ootab 2008. aasta aprillis ees ka rahvusvaheline akrediteerimine. Artiklis antakse ülevaade ka täiendusõppe võimalustest ja e-õppest õpikeskkonna osana.

E-RAAMATUKOGU

Eesti ja Euroopa (digitaal)raamatukogu - Toomas Schvak
Aastatel 2005-2007 ilmus seoses projektiga TEL-ME-MOR meie erialaväljaannetes mitu artiklit, mis käsitlesid üle-euroopaliste raamatukoguteenuste arendamist. Nüüd on alguse on saanud kaks uut üle-euroopalist arendusprojekti, kus ka Eestil, eelkõige Eesti Rahvusraamatukogul, on täita oluline roll. Oktoobris käivitus TELplus, mida juhib Eesti Rahvusraamatukogu. Projekt on suunatud The European Library raames pakutavate teenuste arendamisele ja uute raamatukogude liitmisele portaaliga. 2007. aasta suvel käivitus Euroopa Komisjoni algatusel ka üle-euroopaline temaatiline kompetentsivõrgustik EDLnet. Selle peamine eesmärk on luua novembriks 2008 Euroopa digitaalraamatukogu toimiv prototüüp, mis võimaldaks mitmekeelse juurdepääsu vähemalt kümnele digitaalkogule kõigist neljast mäluasutuste tüübist (arhiivid, audio-visuaalsed arhiivid, muuseumid ja raamatukogud).

EUROOPA LIIT JA MEIE

Euroopa teaduskoostöö - Ülle Must
Eesti sai riigina võimaluse osaleda EL-i teaduse-ja tehnoloogilise arendustegevuse alastes raamprogrammides alates 1999. aastast 5. raamprogrammis. Artiklis antakse ülevaade sellest, mida on Eestile andnud raamprogrammides osalemine. Iseloomustatakse käimasolevat seitsmeaastast 7. raamprogrammi (2007-2013) ning antakse konkreetseid soovitusi programmis osalemiseks alustades projekti ideest kuni taotluse kirjutamiseni.

TEADUSRAAMATUKOGU

Pilk vabamüürluse minevikku Euroopas ja Eestis - Sirje Bormeister
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus eksponeeriti 19.-20. sajandil ilmunud vabamüürlikku kirjandust ja vabamüürlastele kuulunud esemeid Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. Näituse eesmärk oli tutvustada vabamüürlust kui kultuurinähtust. Artiklis antakse ülevaade ka vabamüürlusest Eestis ja tuntud vabamüürlastest.

Talvekuud 18. saj. lõpu Tallinnas Christian Schlegeli kirjeldustes - Kaja Tiisel
Saksa literaadi ja estofiili Christian Schlegeli (1757-1842) peateos “Reisen in mehrere Russische Gouvernements in den Jahren 178*, 1801, 1807 und 1815”, mis aja jooksul paisus 10-köiteliseks, sisaldab rohkesti andmeid eestlaste eluolu ja rahvaluule kohta, sealhulgas kirjeldusi Tallinna linnast ja selle elanikest.
Artiklis antakse ülevaade Christian Schlegeli elust ja tegevusest ning tema raamatutes kirjeldatud aadlike talvistest lõbustustest Tallinnas: saanisõidust ja erilisest liuteest, kuid ka pidudest, ballidest ja vastuvõttudest.

LUGEJATEENINDUS

Olga Einasto toetuseks - Ene Loddes
Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektori arvates leidsid 2006. aasta viimases “Raamatukogu” numbris ilmunud Olga Einasto artiklis “Mida lugeja tegelikult raamatukoguhoidjalt ootab?” käsitlemist väga olulised ning seni vähe kajastamist leidnud küsimused. Nendest probleemidest rääkimine ei tohiks sumbuda vaidlusse teemal, kas me teenindame lugejat või klienti. Raamatukoguteenindusest rääkides peab nimetama kõiki pädevusi, mis ses töös vajalikud on – nii neid, mis tulenevad raamatukogu- ja infotöö eripärast, kui neid, mis tulenevad teenindamise eripärast. Asja sisu ei muutu nimetades lugejaid klientideks või kliente lugejateks.

Mati Muru toetuseks - Ere Raag
Autori arvates on maaraamatukoguhoidja imago alati olnud kõrgem raamatukogude üldisest mainest, sest maaraamatukogus tuleb kogu töö üksi ära teha ja seda märgatakse. Kutsekoolitusega seotu peaks tõusma taas laiemalt päevakorrale. Raamatukogunduse eriala õppeprogrammide koostamisel tuleks rohkem arvestada, mida on tarvis teada ja osata eri tüüpi raamatukogudes töötamiseks. Mainet tõstab koostöövõime ja oskus oma tööst rääkida.

Minu teeninduskogemus: repliik - Triin Soone
Ühest ülikooliraamatukogust lugeja pilguga.

PANE TÄHELE!

Teavikute ostmisest riigihankega - Meeli Veskus
1. maist 2007 hakkas Eestis kehtima uus Riigihangete seadus, mida raamatukogudes tuleb järgida ka teavikute komplekteerimisel. Kirjutises juhitakse tähelepanu rahvaraamatukogude jaoks olulistele seadusepunktidele.
Lisatud on lühiülevaated seaduse rakendumisest Tallinna KRK-s ja Rapla KRK-s.

Inventuur pihuarvutiga on imelihtne! - Merle Koik
Rahvaraamatukogud peavad iga kümne aasta tagant teavikute olemasolu kontrollimiseks oma kogusid inventeerima. Deltmar OÜ programmeerija Meelis Lilbok on inventuuriks välja mõelnud uue lahenduse. Selleks on pihuarvuti koos vöötkoodilugeja ja spetsiaalse inventuuritarkvaraga, mis suhtleb üle WiFi ühenduse otse programmi RIKS andmebaasiga. Pihuarvutis on reaalajas näha inventuuri kulgemine, veavõimaluste puhul annab pihuarvuti sellest signaaliga märku. Inventuuri tegemist pihuarvutiga testiti Eestis esmakordselt 15. oktoobril 2007 Tsolgo raamatukogus Võrumaal.

RAHVARAAMATUKOGU

Vanem, kui seni arvati: Jõhvi KRK 110 aastane - Lea Rand, Ingrid Spitz
Jõhvi Keskraamatukogu peab detsembris 2007 oma 110. sünnipäeva. Nii soliidset tähtpäeva tähistatakse esimest korda, kuna varem lähtuti asutamisaastast 1948. Seepärast keskendutakse nüüd Jõhvi kandi raamatukogundusliku tegevuse vanema perioodi uurimisele, millest antakse artiklis ka ülevaade. Praeguseks juba kümme aastat endises kinos asuv raamatukogu on taas ruumikitsikuses – kõige suurem mure on omaette töötamiseks sobiva lugemissaali puudumine. Probleem loodetakse lahendada juurdeehitisega.

TALLINNA KESKRAAMATUKOGU 100

Vana raamat uues lugemissaalis - Tiiu Sõrmus
Tallinna KRK 100. juubeliaasta puhul avati detsembris lugejaile Estonia puiesteel asuvas peamajas rõdusaal, kuhu on koondatud kuni 1940.aastani ilmunud eesti-ja võõrkeelne kirjandus. Algselt arhiivkokku ja hiljem lugemissaali kuulunud raamatud moodustavad kogu põhiosa, valikut täiendati teiste osakondade ja haruraamatukogude vanade raamatutega.

Pilt, büst ja loosung on mäletamise märgid - Liivia Viitol
Minevikku meenutades kirjeldatakse koos ajaga ka ruumi. Sõjajärgne uue ideoloogia propaganda algas interjöörist – uus võim kuulutas Eesti-aegse kunsti väikekodanlikuks, asendades omaaegsed märgid ja sümbolid loosungite, Lenini-Stalini piltide, bareljeefide ja büstidega. Tallinna Keskraamatukogus, nagu teisteski raamatukogudes, käsitleti neid kui ajastu kohustuslikku atribuutikat. 1960. aastate algul toimus raamatukogu dekitšeerimine – üha enam hakkas hoogustuma Eesti kunstnike teoste paigutamine raamatukogu ruumidesse.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Avatud raamatute rahvas Keilas - Ene Riet
Ülevaade 2007. aasta raamatukogupäevade “Olgem avatud raamatute rahvas” avamisüritusest Keilas, kus kuulati ettekandeid, peeti kirjanduse tundmise võistlus ja vaadati teatrietendust.

Kirjanduse tundmise võistlus 2007 - Ene Riet
Parimaiks kirjanduse tundjaiks osutusid Tartu Linnaraamatukogu (Tiina Tarik, Tiina Sulg, Ädu Neemre), Jõgevamaa (Ene Sööt Jõgeva Linnaraamatukogust, Ene Karu Jõgeva Maakonna KRKst ja Tiina Kull Adavere rk) ja Pärnumaa (Piia Salundi Sauga rk, Juta Kasvandik Häädemeeste rk ja Aita Puust Tori rk) võistkond.

Suurte töörügajate pidupäev - Katrin Kannukene
VII maaraamatukoguhoidja päeval Valgas kuulati ettekandeid, tutvustati ja autasustati maakondade parimaid ning vaadati Valgas lavastatud muusikali.

Infootsingu finaalis oli parim Katrin Bobrov - Krista Lepik
Kahes voorus peetud võistluse võitis Katrin Bobrov (TTÜR), teiseks jäi Kristiina Jaansen RR-ist ja kolmandaks Ülle Anijalg Kohtla-Järve KRK-st.

Koolitajad Hiiumaal - Krista Talvi
ERÜ koolituse toimkond korraldab muu hulgas ka raamatukoguhoidjatele täienduskoolitust väljasõiduseminari vormis. 2007. aasta septembris külastati Hiiumaad, kus esimesel päeval tutvuti saarega ning teisel päeval koolitati Kärdla Linnaraamatukogus raamatukoguhoidjaid.

Tuntud pärnakaid kutsuti keskraamatukokku - Hannely Raestu
Raamatukogupäevade ajal teenindasid ühel päeval Pärnu KRK-s lugejaid tuntud pärnakad: ajakirjanik, volikogu esimees, abilinnapea ja kaks ettevõtjat.

Lugejaid leidmas - Berk Vaher
Kirjanik Berk Vaher, kes osales teist aastat programmis “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”, tundis heameelt raamatukogudes kohtumistel aktiivselt kaasa mõtlevast ja jutlevast publikust, esmajoones kooliõpilastest. Eriti hindab ta, et reisid läbivad väiksemaid külaraamatukogusid, kus iga kirjaniku külaskäik on sündmus. Kohtumisi kirjanikega võiks raamatukogudes rohkem toimuda, arvab ta.

Raamatukoguhoidjad said kutsetunnistused
Nimekiri raamatukoguhoidjatest, kellele 2007. aasta 15. oktoobril toimunud kutsekomisjoni koosolekul otsustati anda kutsekvalifikatsioon.

KONVERENTSID & SEMINARID

Teenusestandardid kasvatavad kliendi usaldust - Kate-Riin Kont
16.-18. oktoobrini 2007 toimus Tallinnas CHESS Initiative world café. Kirjutises antakse ülevaade teenuste standardimisest ja Euroopa Standardikomitee teenuste horisontaalse standardimise strateegiast ehk CHESS Initiative’st, samuti Tallinnas peetud world café’l räägitust.

Nägemispuudega lugejad said kokku Tartus - Linda Jahilo
Ülevaade Eesti Pimedate Raamatukogu ja Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu lugejate konverentsist, mille ettekanded andsid ülevaate nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindusest Tartus ja Tartumaal ning pimedate laste õpetamisest Tartu Emajõe Koolis.

SÕNUMID

Sibula stipendium Janela Tähepõllule - Kaie Holm
Tallinna KRK andis novembris 2007 neljandat korda välja Aleksander Sibula stipendiumi, mille seekord pälvis Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse üliõpilane Janela Tähepõld.

Oskuskeel nõuab kokkuleppeid - Siiri Lauk
Ülevaade oktoobris Rahvusraamatukogus toimunud oskuskeeleseminarist “E-keskkond – lisaväärtus või uus mõõde?”.

Söödi luule pani ühes taktis hingama - Valdemar Vilder
Austraalias tähistasid eestlased 24. novembril luuletaja Karl Eduard Söödi 145. sünniaastapäeva kirjandusõhtuga.

Mälestame. Mare Ektermann (1.07.1951 – 7.11.2007) – kauaaegne Haapsalu lasteraamatukogu juhataja, Lastekirjanduse Keskuse metoodika- ja teadusosakonna juhataja ning Läänemaa KRK direktor ja pearaamatukoguhoidja.

ARHIIV
2007 - 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1


2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2