ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2007
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2007 nr. 5 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Kui hakkasime kokku panema Tallinna Keskraamatukogule pühendatud ajakirjanumbrit, soovitas Põlva pearaamatukoguhoidja Külli Ots mul toimetajaveerus kindlasti rääkida keskraamatukogust seoses raamatukoguhoidjate koolitamise, eriti kirjandusliku harimisega. Sealsed järjepidevad arenguvestlused aitavad määrata iga töötaja koolitusvajaduse ning seeläbi paremini kavandada seminare ja töö kõrvalt õppimist. Ja mida teeksid rahvaraamatukogud, kui poleks sealseid toimekaid raamatukogude õiguste eest seisjaid nii riigihankega komplekteerimise kui audio-visuaalsete kogude autorikaitse küsimustega tegelemisel? – tunnustavad nende tööd teisedki. Jah, tõesti. Meenutagem kas või Kaie Viigipuu kirjutisi muusikateenindusest ja auvistest meie varasemates ajakirjanumbrites.

Tallinna Keskraamatukogu hakkab oma tegevuse haardelt üha enam sarnanema Aleksander Sibula aegsele. Raamatukogu laiendamine, töö reorganiseerimine meie aja nõuete järgi, harukogude võrgu arendamine on vaid osa sellest tööst. Raamatukogul pole praegu avalike raamatukogude seadusega pandud riikliku keskraamatukogu kohustusi, nagu tal oli kolmekümnendail aastail, ometi mõjutavad tallinlaste arendusideed ning positiivne energia vähemal või suuremal määral kõiki Eesti raamatukogusid.

Näpunäiteid, kuidas lahendada igapäevaprobleeme, on jätkunud ka “Raamatukogus” avaldamiseks. Nii on Kaie Holm üles kirjutanud mõtteid kirjandusürituste läbiviimiseks, andnud soovitusi, mis on kasulikud kõigile, kel tuleb tegelda ehituse või remonditöödega. Käesolevas numbris lisandub temalt personalitöö korraldamise ülevaade, samas pajatab Pirita ja Merivälja raamatukogu juhataja Kai Idarand oma kogemustest venekeelse lugejaskonna teenindamisel. Teema aktuaalsuselt ja käsitlusviisilt on need kirjutised võrreldavad Aleksander Sibula ja tema kolleegide tegevusega ajakohaste tööviiside tutvustamisel ja raamatukoguhoidjate harimisel.

Õnne ja edu teile kõigile!
Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Raamatukogulaps - Doris Kareva
Mõtisklus lugema õppimisest, esimestest raamatutest, olulistest raamatukogudest ja raamatukoguhoidjaist. Raamatukogu seostub luuletajale Koguja raamatuga – nii üks kui teine kätkeb endas avali saladust, ligipääsu kokkuvõetud kogemusele.

TALLINNA KESKRAAMATUKOGU – 100

Tagasivaade juubeliaastal - Triinu Seppam, Reelika Punab
Sel sügisel tähistab Tallinna Keskraamatukogu 100. tegutsemisaastat. Artiklis antakse ülevaade Tallinna Keskraamatukogust ja haruraamatukogudest viimastel aastatel. Tallinna linna elanike teenistuses on keskraamatukogu ja 18 haruraamatukogu, kuid kahjuks jääb seda väheseks. Alustatud on raamatubussi ehitusega, mis hakkab sõitma piirkondadesse, kus kohalik raamatukogu asub liiga kaugel või puudub üldse. Tänaseks on arvutilaenutusele üle läinud kõik Tallinna Keskraamatukogu harukogud. Veebilehed arenevad pidevalt, aprillis avati oma Lasteleht, väljatöötamisel on veebipõhine arvutite broneerimissüsteem, tegemisel muusikaleht.

Personalitöö Tallinna Keskraamatukogus - Kaie Holm
Tallinna Keskraamatukogu on muutnud oma tööd personaliga varasemast süsteemsemaks ja põhjalikumaks. Alates 2005. aastast on loodud personalijuhi ametikoht, mis on võimaldanud keskenduda personalidokumentatsiooni väljatöötamisele, personalitöö töötajale lähemale viimisele ning atraktiivse tööandja maine tõstmisele potentsiaalsete uute töötajate parema informeerimise kaudu.
Seni on Tallinna keskraamatukogu tööjõu värbamisel kandidaadi haridustaseme nõudeks olnud erihariduse olemasolu. Üksikute muu kõrgharidusega töötajate tööleasumisel läbib töötaja kutsekoolituse. Soositud on töö kõrvalt õppimist.
Oluliseks saavutuseks personalitöös peab Kaie Holm arenguvestluste läbiviimist alates 2005. aastast. Arenguvestlused on aidanud paremini määratleda personali koolitusvajadust, mis omakorda on toonud kaasa varasemast süsteemsema koolituste planeerimise.

Tänapäeval teenindame täiskasvanuid ja lapsi koos - Ülle Kuuse
Nii Tallinna KRK-s kui kõigis haruraamatukogudes teenindatakse ka lapsi. Artiklis antakse ülevaade lasteteeninduse ajaloost ja tänapäevast.

Elav muusika elavas majas - Kaie Viigipuu
Tallinna Keskraamatukogu muusikakogu saatus on läbi aastakümnete olnud üsna heitlik. Renoveeritud peamajas loodi taas muusikaosakond, mille uksed avati lugejatele 2002. aasta algul. Täieõiguslikuks muusikaraamatukoguks saamist kinnitati Eesti Muusikakogude Ühenduse (EMKÜ) liikmeks astumisega samal aastal.
Tänane muusikaosakonna kogu sisaldab muusikaalast kirjandust ja perioodikat eri keeltes, noote ning heli- ja videosalvestisi (hetkel kokku ca 14 000 eksemplari). Kogu on sisult universaalne pakkudes võimalusi nii õppetööks, huvitegevuseks kui ka meelelahutuseks. Viimaste aastate painavam probleem muusikakogu jaoks on olnud autoriõiguse seaduse sätted, mis teevad auviste kojulaenutuse praktiliselt võimatuks.
Kaasaegne muusikaraamatukogu pole ainult muusikateavikute kollektsioon, vaid kui „muusikaliste tegevuste ruum“. Selline „ruum“ läbi kahe korruse peaks lähiajal sündima aadressil Liivalaia 40. Eesmärk on senisest osakonnast välja arendada muusika- ja filmikeskus, kus oleks mõnus keskkond nii töö tegemiseks, hobidega tegelemiseks kui vaba aja veetmiseks. Lisaks traditsioonilistele raamatukoguteenustele hakatakse pakkuma pilliharjutuse ja -laenutuse, esinemise, filmivaatamise, vaba lava, heli-videostuudio ja mitmeid muid võimalusi.

Integreerumine ja integreerimine - Kai Idarand
Muukeelne elanikkond moodustab Tallinna rahvastikust ligi poole ning vene keel on teiste võõrkeelte hulgas nii suures ülekaalus, et seda lugejaskonda peab arvestama oma soovide, vajaduste ja teenindamise eripäraga. Artiklis vaadeldakse, milline on raamatukogu vene lugeja, kas ta erineb eestlasest ja kas ta on pakutuga rahul?

Kalamaja raamatukogu kolis Kotzebue tänavale - Heli Kivi
Põhja-Tallinna neljast raamatukogust vanemaid on 1929. aastal Graniidi 1 avatud Tallinna IV haruraamatukogu, nüüdne Kalamaja raamatukogu. 2006. aastal sai r aamatukogu uued ruumid Kotzebue 9/11. Kuigi endine lastepolikliinik ei ole raamatukogule ideaalne lahendus – pikad kitsad koridorid ja palju kandvaid vaheseinu – on tulemus eeldatust parem. Uues ruumikas raamatukogus on teavikud avariiulil, lapsi teenindatakse eraldi ruumiosas, raamatukogus on eraldi saal, kus saab lugejaid segamata üritusi korraldada. Liikumispuudega lugejate sissepääsuks raamatukokku on paigaldatud invatõstuk.

Anne-Marie Ivask: käia tuli ka võlglaste uste taga - Anneli Kengsepp
2007. aasta suvel täitus Anne-Marie Ivaskil 45. tööaasta raamatukoguhoidjana Kopli raamatukogus. Mis seljataha jäänud tööaastatest Anne-Mariele meelde on jäänud, tahtsid teada kolleegid Torupilli, Sääse, Pirita, Paepealse, Männi, Laagna ja Pääsküla haruraamatukogust. Juttu tehakse lugemisest, raamatukogust ja raamatukoguhoidja rollist minevikus, olevikus ja tulevikus.

MEENUTAME

Õppereis Tšehhoslovakkiasse - Piret Lotman
1920. aastail paistsid Eesti raamatukogunduses silma kaks andekat ja töökat noort naist – Mall Jürma ja Helene Johani. Mõlemad raamatukoguhoidjad avaldasid lisaks erialastele artiklitele ka kirjutisi lugejapsühholoogiast ning naise rollist ühiskonnas. Nad ise olid ühiskondlikult aktiivsed kuni surmani kõrges eas. Teatav rivaliteet nende suhetes muutus poliitiliseks vastasseisuks, kui Nõukogude väed okupeerisid Eesti. Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud Mall Jürma töötas “Ameerika Hääles”, tutvustas Eesti kirjandust inglise- ja saksakeelsele lugejale ning tegutses Eesti vabastamise nimel innukalt pagulasorganisatsioonides. Helene Johani töötas Eesti NSV-s nomenklatuursetel ametikohtadel, juurutades oma kodumaal nõukogulikku raamatukogunduspraktikat.

PANE TÄHELE!

Uusi Eesti standardeid - Endla Sandberg, Margit Jõgi

Tutvustatakse standardeid: EVS-EN ISO 3166-1:2007 “Maade ja nende jaotiste nimetuste tähised. Osa 1: Maatähised” ja EVS-ISO 2789:2007 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika", mis asendab seni kehtinud standardi EVS-EN ISO 2789:2003.

Standardijad kohtusid Hispaanias - Janne Andresoo
Ülevaade 7.-10. maini 2007 Santiago de Compostelas, Hispaanias peetud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) tehnilise komitee 46 “Informatsioon ja dokumentatsioon” plenaaristungist ning alamkomiteede 4, 8, 9 ja 11 aastakoosolekutest ja nende töörühmade koosolekutest.

RAAMATUKOGU JUHTIMINE

Statistikanäitajate ja teenuste kvaliteedi uuringute tulemuste seostamine - Margit Jõgi, Kate-Riin Kont
Artikkel püüab otsida võimalusi, kuidas raamatukogu statistilistele näitajatele tuginevaid objektiivseid andmeid ja lugejaküsitlustel saadud subjektiivseid hinnanguid ühendades on võimalik saada omakorda uusi andmeid raamatukogu tegevuse efektiivsuse hindamiseks. Analüüsitavateks objektideks on valitud Eesti Rahvusraamatukogu kogud ja nende kättesaadavuse tagamine. Võrreldud on 2004., 2005. ja 2006. aasta komplekteerimiskulusid (s.h. elektroonilistele teavikutele), raamatukogu kogude kasutusstatistikat, raamatukogu külastusstatistikat ning RVLi tellimuste esitamise ja täitmise näitajaid lugejate antud hinnangutega erialakirjanduse ja puuduvate teavikute kättesaadavusele (RVL), juurdepääsule e-ajakirjadele ja andmebaasidele 2006. aasta sügisel toimunud lugejaküsitlusel.

Eesti keskraamatukogude efektiivsuse hindamine DEA meetodil - Konrad Kikas, Peep Miidla
Lineaarse programmeerimise andmepiiramise analüüsiga (Data Envelopment Analysis; DEA) määrati kahekümne Eesti avaliku keskraamatukogu töö suhteline efektiivsus. Efektiivsust määratletakse seeläbi, kas raamatukogu suudab tasakaalustatult vähendada kasutatavaid sisendressursse ja saavutada sama väljundi. Analüüsis mõõdeti sisenditena komplekteerimis- ja tööjõukulusid, kogu suurust ja hoone ruumikust ning väljunditena lugejate ja laenutuste arvu. Kasutatud on 2002.–2005. aasta statistikaandmeid.
Uuringutulemuste põhjal võib öelda, et nelja aasta lõikes oli 40% avalikest keskraamatukogudest efektiivsuse näitaja 1,0 ehk kaheksa uuritud raamatukogudest kasutasid oma ressursse tõhusalt. Ülejäänud kaheteistkümne raamatukogu efektiivsuse näitaja jäi 0,740 ja 0,979 vahele. Nelja aasta andmed näitavad efektiivsuse vähenemist. Nimetatud kaheteistkümne raamatukogu keskmine efektiivsuse näitaja langes 0,947-lt 2002. aastal 0,847-le 2005. aastal.

BIBLIOFIILIA

Kuidas minust sai bibliofiil - Küllo Arjakas
Mõtisklus koduraamatukogust ja bibliofiiliast. Autor räägib ka mõne konkreetsete bibliofiilse raamatu saamisloost.

Oksjonikataloogide olulisusest - Ilmar Vaaro
Taasiseseisvunud Eestis toimunud raamatuoksjonite kaudu on välja ilmunud ligi viissada uut, varem mitte kohatud trükist, mõnikord väga unikaalset, trükist, mida pole esmaregistreeritud ei eesti raamatute üldnimestikus ega teistes nimestikes. Esimesed uue aja raamatuoksjonid peeti 1988. aastal. Oksjonite korraldamisega on tegelenud erinevad institutsioonid, praegu kannab Tallinna oksjonite põhiraskust Tarmo Kolk, kelle 12. mail 2007 toimunud oksjon kandis järjekorranumbrit 38. Tartu Ülikooli Raamatupoe 2006. aasta novembris toimunud oksjon oli kümnes.
Eesti Vabariigi ajal ilmunud eestikeelsete raamatute võimalikuks koguarvuks saame 36 887 ehk ümardatult 37 000.

KONVERENTSID & SEMINARID

Sisekommunikatsioon – võti töötaja südamesse - Triin Soone
Ülevaade 11.-12.septembrini toimunud teadusraamatukogude suveseminarist. Seminaril arutatisisekommunikatsiooni rolli üle raamatukogu organisatsioonis ning käsitleti info juhtimise, liikumise ja infomüra vältimise võimalusi.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Arvutiajastu head ja vead - Piia Selge
Ülevaade 15.-17. augustini toimunud kooliraamatukoguhoidjate suveseminarist, mille teema valiku tingis vajadus analüüsida arvuti kasutamise plusse ja miinuseid.

SÕNUMID

Kirjanduslikud sügismatkad Nõmmel - Maie Eisma
Ülevaade Tallinna Männiku raamatukogu kirjanduslikust matkast Erika Auliku raamatu "Viru tänav ja teised" tegevuspaikadesse Nõmmel.

Tallinna Linnvalitsus autasustab teenekaid raemedaliga
Tallinna Keskraamatukogu 100. aastapäeva puhul annab Tallinna Linnavalitsus raemedali neljale Tallinna Keskraamatukogu töötajale: Anne-Marie Ivask, Reet Artemjev, Katrin Paalme, Ljudmilla Kapatsõna.

Filateeliasündmus raamatukogus
Tallinna Keskraamatukogu andis välja oma 100.aastapäevale pühendatud tervikasja. Selleks on margiga postkaart, millele lisandus esimese päeva tempel.

Aurika Gergeležiu valiti IAMLi asepresidendiks
1.-6. juulini Austraalias peetud Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Assotsiatsiooni aastakonverentsil valiti järgmiseks kolmeks aastaks IAML-i uueks presidendiks Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse peabibliograaf Aurika Gergeležiu.

ARHIIV
2007 - 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1


2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2