ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2007
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2007 nr. 4 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Kui raamatukogu olemasoleval kujul poleks olemas ja see oleks vaja luua, siis ei sarnaneks loodav mingil juhul praegusele. Raamatukogu kui institutsioon pole relevantne. Nii on juba mitmel rahvusvahelisel konverentsil väitnud nimekad raamatukogutegelased Fintan O’Toole, Sarah O’Connor ja Judith Broady-Preston.

Küsimusele, mis on see uus raamatukogu, saame erinevaid vastuseid. 21. sajandi raamatukogumudeleid iseloomustab Tiiu Valm avaveerus: “Tänapäeva infoühiskonnas on tekki­nud võimalus luua ainulaadne raamatukogu, mis koosneb viitelinkidest ega oma mingeid materiaalsed ressursse, raamatutest rääkimata.” Neid viitelinke võivad seejuures luua kõik soovijad. Sellise sotsiaalse interneti, st kõikide osalusel internetiressursside kasutamise ja loomise parim näide on meile kõigile hästi tuntud Wikipedia. Sellega on oma andmebaasid ühendanud ka mõned suuremad Euroopa raamatukogud. Lugedes Äripäevast uutest probleemidest Läti Rahvusraamatukogu kavandatava hoone – Valguse Lossi ehitamisel tekkis suur kiusatus soovitada lõunanaabritel luua kohe raamatuteta raamatukogu ning loobuda uhke ja ülikalli maja püstitamisest.

Infotehnoloogia areneb nii kiiresti, et sageli on lugejad uute võimaluste kasutamises raamatukoguhoidjatest ees. Et raamatukoguhoidja võtaks värske tarkvara kohe omaks ja võimalusel kasutaks neid programme oma töös, arendades edasi e-teenust, peaks tema peaomaduseks olema kiire kohanemisvõime. Millised teadmised ja oskused on olulised? Mati Murugi on segaduses ja küsib: “Kes me siis lõppude lõpuks ikkagi oleme?” Kui raamatukogu pole relevantne ehk asjakohane, pädev, kas saab seda siis olla raamatu­kogu­hoidja? Mida arvate?

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Takistused ei peaks meid kohutama - Tiiu Valm
T änapäeva infoühiskonnas võime eristada eri tüüpi uusi raamatukogumudeleid: digitaalraamatukogu, elektrooniline raamatukogu, virtuaalraamatukogu, hajusraamatukogu ja hübriidraamatukogu. Tingituna kasutajate vajadustest ja ühiskonnas toimuvatest suundumustest on üldistumas digitaalraamatukogu mudel. Me peame, kasutades erinevaid tehnoloogiaid digitaalraamatukogundusest, integreerima juurdepääsu kõikidele teavikulaadidele. Hübriidraamatukogu mõiste on käsitletav nii rahvus-, kõrgkooli-, rahva jm raamatukogude kontekstis.

TEADUSRAAMATUKOGU

Informatsiooninduse ajalugu. IV - Alistair Black
Briti raamatukogu- ja informatsioonindusajaloo professori läbi mitme ajakirjanumbri ilmunud kirjutise viimane osa käsitleb mitteformaalsete infovõrkude osa informatsiooninduse ajaloos.

Valminud on Tehnikaülikooli raamatukogu põhiprojekt - Jüri Järs
2006. aastal lõppes TTÜ uue raamatukogu arhitektuurse ideelahenduse konkurss, konkursi võitjaga sõlmiti projekteerimisleping. Eskiisprojekt valmis 2006. aasta novembris, eelprojekt 2007. aasta jaanuaris ja põhiprojekt juunis. Pärast viimase ekspertiisi seisab ees tööjooniste koostamine. Meie eesmärk on luua innovaatiline, avatud, kasutajasõbralik, ratsionaalse teeninduskorraldusega õpi-, töö- ja suhtluskeskkond, mis oma funktsionaalsuselt ja arhitektuuriliselt lahenduselt oleks võrreldav maailma parimate raamatukogudega.

Aasta ETISega - Signe Jantson, Katrin Bobrov
Aasta tagasi käivitati Eesti Teadusinfosüsteem ETIS. Artiklis analüüsitakse, kuidas TTÜ Raamatukogu on sellega kohanenud ja missugust rolli täidab raamatukogu selles süsteemis.

32 puurauku teenuste maastikul - Tiit Valner
Ülevaade TTÜR-is lugejate rahulolu selgitamiseks novembris 2006. a läbi viidud raamatukoguteenuse 32 valdkonda puudutava ankeetküsitluse “Mida arvad meie raamatukogu teenuste kvaliteedist?” tulemustest. Küsitluses rakendati kahetasandilist SERVQUAL-i küsimustikku, mis tugineb ootuste ehk olulisuse hinnangute kategooria kõrvutamisele tegeliku olukorra hinnangute kategooriaga. Teenuste valdkonnad ehk teemad ankeedis olid jaotatud nelja moodulisse: keskkond, teeninduskorraldus, informatsioon, personal. Analüüsiti vastanute rahulolu raamatukoguteenuste kvaliteediga nii üldiselt kui teaduskonniti.

Lugejauuring Eesti Rahvusraamatukogus - Anne Veinberg
Ülevaade Rahvusraamatukogus 2006. aastal korraldatud uuringust, mille eesmärk oli saada teenuste kasutajatelt usaldusväärset informatsiooni pakutavate teenuste kvaliteedi analüüsimiseks, raamatukogu keskkonna, inforessursside ning -teenuste arendamiseks lähtuvalt sihtrühmade vajadustest ja ootustest. Uuringu aluseks valiti SERVQUAL-metoodika, mille järgi on teenuse kvaliteedil viis komponenti: füüsiline keskkond; täpsus, korrektsus; teenindusvalmidus, paindlikkus; kompetentsus, oskus tekitada kindlustunnet; sisseelamisvõime. Artiklis on toodud välja ka teenusekvaliteedi tõstmiseks vajalikud meetmed.

Renoveerimisel arvestati lugejate soove - Ene Riet
Sõnum suvistest renoveerimistöödest Rahvusraamatukogus, mille käigus uuendati peavestibüül, garderoobid ja raamatukauplused. Sügisesse jääb veel kaheksanda korruse kunstide teabekeskuse renoveerimise lõpetamine.

PANE TÄHELE!

Töötaja ja tööandja töölepingujärgsed kokkulepped. II - Heli Naeris
Näiteid valikuvabadest tingimustest, milles tööandja ja töötaja töölepingu sõlmimisel võivad kokku leppida.

EUROOPA LIIT JA MEIE

15 raamatukoguhoidjat pääses Brüsselisse - Karin Evik
Ülevaade Euroopa Komisjoni poolt korraldatud õppereisist Brüsselisse, millel osalesid konkursiga välja valitud 15 raamatukoguhoidjat ja 15 ajalooõpetajat. Õppereis hõlmas Eesti ja teiste riikide erinevates peadirektoraatides töötavate esindajate loenguid, samuti tutvumist EL-i teabetalituse ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi raamatukogu tööga.

RAHVARAAMATUKOGU

Kas oleme valmis blogi kasutusele võtma? - Janela Tähepõld
Ülevaade Eesti keskraamatukogude juhtivtöötajate seas läbi viidud küsitlusest nende valmidusest võtta kasutusele blogid. Sissejuhatuses leiame ka ülevaate, mis on blogid.

E-RAAMATUKOGU

Muutuste teel: Raamatukogu 2 - Kate-Riin Kont
Ülevaade 7.-10. mail 2007 Helsingis ja Tallinnas peetud Soome ja Eesti raamatukogufoorumist "Muutuste teel: Library 2.0 (Making a difference – Moving towards Library 2.0). Käsitletavateks teemadeks olid infokirjaoskuse arendamine, uue raamatukoguteenuste mudeli Library 2.0 (Raamatukogu 2.0) võidukäik, elukestev õpe ja õpetamine, uued vajalikud erialased oskused raamatukoguhoidjatele/infospetsialistidele, kasutajakoolitus ja turundus raamatukogus, aga ka kollektiivse ja lokaalse mälu säilitamine ehk digiteerimine jm. rahva- ja teadusraamatukogude aktuaalsed arengusuunad.

RAAMATULUGU

Bibliofiili jaoks on raamat eesmärk - Peeter Tulviste
Arutlus tavalise koduraamatukogu ja bibliofiili raamatukogu erinevuste üle. Autor toob lisaks bibliofiilia olemasolu üldistele põhjustele välja kaks täiendavat põhjust Eestis bibliofiiliaga tegelemiseks. Esiteks on päris esimestest peale eestikeelseid raamatuid üha keelatud ja hävitatud. Teiseks oli Nõukogude ajal kodune raamaturiiul väheseid kohti, kus Eesti riik käegakatsutaval kujul säilis ning raamatute hoidmine oli panus rahvamälu säilitamisse.

Meie aja bibliofiile: Heldur Meerits - Ellen Arnover
Intervjuu ärimehe ja poliitiku ning suure koduraamatukogu omaniku Heldur Meeritsaga tema lugemisharjumustest ning raamatukogu koostamise põhimõtetest. Heldur Meeritsa koduraamatukogu paistab läbi klaasseina kätte tänaval möödujale.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Maaraamatukoguhoidjatele tutvustati suhtlemise kuldreegleid - Irma Raatma
Ülevaade 3.-5. juulini Põlvamaal toimunud maaraamatukoguhoidjate seminarlaagrist, kus räägiti rahvaraamatukogu seaduse muudatustest ja omandati suhtlemise kuldreegleid. Külastati ka Põlvamaa raamatukogusid ja tutvuti kultuuriväärtustega.

LUGEJATEENINDUS

Kes me siis lõppude lõpuks ikka oleme? - Mati Muru
Mõttearenduse ajendiks on Olga Einasto artikkel “Mida lugeja tegelikult raamatukoguhoidjalt ootab?” (RK 6, 2006). Arutletakse küsimuste üle, kas ikka peaks raamatukoguhoidjat ühtäkki nimetama klienditeenindajaks ja kas raamatukogutööd saab võrrelda teenindussfääris tehtavaga ning millised peaksid olema infoajastu raamatukoguhoidja pädevused?

KONVERENTSID & SEMINARID

Esimene suveakadeemia - Ülle Kuuse
Ülevaade 4.-7. juunini TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias toimunud esimesest lasteraamatukogutöötajate suveakadeemiast.

Veeb tõuseb, raamatukogu vaob - Ene Riet
Ülevaade 7.-9. juulini Viljandimaal Ramsil peetud suveseminarist, mille peateemaks tänapäeva raamatukogunduse arengusuunad. Külastati ka Eesti vanimat, Tarvastu raamatukogu, ja teisi Viljandimaa raamatukogusid.

Raamatukogu kui ruum ja koht - Janne Andresoo
Ülevaade 25.-29. juunini Saaremaal toimunud Leedu, Läti ja Eesti rahvusraamatukogu suveseminarist, kus käsitleti raamatukogu toimimist nii füüsilises kui virtuaalses keskkonnas.

SÕNUMID

Vaegnägijad kuulavad raamatuid CD-plaadilt - Priit Kasepalu
Ülevaade teabepäevast Eesti Pimedate raamatukogus 14.mail 2007 märkimaks 60 aasta möödumist nägemispuudega inimeste raamatukoguteeninduse algusest Tallinnas.

Referent Vilve Seiler pälvis aastapreemia
Tartu ülikooli 205. aastapäeva puhul anti TÜ Raamatukogu aastapreemia erialatalituse referendile Vilve Seilerile veebipõhise infopädevuse kursuse väljatöötamise ja rakendamise eest.

Referent Maire Liivamets võitis esseevõistluse
President Toomas Hendrik Ilves autasustas 22.juunil Kadriorus esseevõistluse “Millises Eestis ma tahan elada?” võitjaid. Maire Liivamets võitis täiskasvanute arvestuses esseega “Aeg tuleb endiselt maa ja mere pealt”.

Mälestame
Jaan Toomla – kauaaegne kirjastuse “Eesti Raamat” eesti kirjanduse toimetuse juhataja, hilisem Rahvusraamatukogu töötaja, Tallinna Bibliofiilide Klubi esimees.
Boris Mikk – Eesti Rahvusraamatukogu direktor aastatel 1966-1971.

ARHIIV
2007 - 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1


2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2