ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2007
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2007 nr. 3 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Tänavu tähistame kahte meie eriala arengus olulist tähtpäeva.
80 aastat tagasi alustati Tartu Ülikoolis raamatukogundus­hariduse andmist. Seda tehti tollase raamatukogu direktori Friedrich Puksoo initsiatiivil, kes seadis ülikoolihariduse teadusraamatukogus töötamise eeltingimuseks.
55 aastat tagasi asutati praegune Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, kus põhiliselt on koolitatud rahvaraa­matu­koguhoidjaid.
Mõlemas koolis õpetati tulevastele raamatukoguhoidjaile lisaks bibliograafia ainetele palju kirjandust ja ajalugu. Just need järjepidevust kandvad ained on raamatukoguhoidjaid ühte sidunud nii sotsiaalselt kui kultuuriliselt, mida ei tee praegu õpetatavad infoteadused, arvas Vallo Kelder Viljandis sünnipäeval raamatukoguhoidjaile esinedes. Ta refereeris USA raamatukogu­ühingu aastakongressil peetud arutelu raamatukogunduse tuuma üle, kus arvati, et tulevik on hirmutav, sest masinad püüa­vad meid üha enam ära kasutada.
Masinate ülemvõim on Ameerikas laiemalt päevakorral. Seda käsitles oma ettekandes ka varakevadel Rahvus­raamatukogu IV infopoliitika foorumil esinenud tuntud tehno­loogiaekspert Stephen E. Arnold. Tema arvates inves­teerivad infotehnoloogiafirmad palju aega ja raha uute tehno­loogiate loomisse ning liigagi sageli üritavad need uued tehnoloogiad kasutaja eest kogu töö ära teha, suunates tema otsinguid ja võttes nii kasutajalt valikuvabaduse. Kasutaja peab seega oskama infot hinnata ja lahti mõtestada, olema kursis otsisüsteemide võimaluste ja ohtudega.
Infoühiskonda peetakse täiesti uueks tasemeks inimkonna ajaloos. Ometi arvab meie lugejale juba tuttav Alistair Black, et praeguses infoühiskonnas pole midagi uuenduslikku ega epohhiloovat. Vaadeldes oma artikli kolmandas osas aja­loolisi infoühiskondi, tõestab ta, et inimkond on oma ajaloo jooksul pidevalt infot kogunud ja süstematiseerinud, muu­tunud on vaid teadmiste salvestamise ja edastamise vahen­did. Samas nendib ta ka, et ennustused infotehnoloogia ra­ken­da­mise suure kasuteguri kohta olid liialdatud.

Meeldivat lugemist seekordselgi palavaks kujuneda tõotaval suvel!
Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Raamatukogud ja meievenelased - Asko Tamme
Aprillisündmused Tallinnas, mida ajendas Tõnismäelt pronkssõduri teisaldamine, on hävitanud suure osa eestlaste ja venelaste usaldusest üksteise ja oma riigi vastu. Raamatukogudel on autori arvates meievenelaste usaldus. Raamatukogu ülesanne on lihtviisilise Eesti asjadest informeerimise kõrval aidata inimestel elada, anda kodanikule jõudu olemaks aktiivne kodanik, pakkuda inimesele eneseteostust ja vahendeid enese pidevaks harimiseks.

TEADUSRAAMATUKOGU

Informatsiooninduse ajalugu III - Alistair Black
Läbi mitme ajakirjanumbri ilmuva kirjutise kolmas osa käsitleb i nfoühiskonna järelevalvet, infrastruktuuri ja kommunikatsiooni ning varasemat infopoliitikat. Inimsuhtluses on aja jooksul toimunud palju äkilisi muutusi alates kõnelema hakkamisest ja kirja leiutamisest. 19. sajandist saab välja tuua näiteks “viktoriaanliku infoühiskonna”, s.o. süsteemi, kuidas Briti koloniaalvõim koondas infot impeeriumi laialipaisatud osadest.

Tööd alustas vanaraamatu keskus - Katrin Kaugver
TLÜARis alustas tegevust Vanaraamatu Keskus, mis koordineerib Baltika ja haruldaste raamatute kogude baasil vanaraamatuga tegelevaid struktuuriüksusi ning püüab laiemalt teadvustada vanatrükist kui uurimisallikat ja säilitamisobjekti.

RAAMATUKOGUNDUSHARIDUS – 80

Erialahariduse andmine lähtub Tartu Ülikoolist - Malle Ermel
Raamatukoguasjanduse kursus Tartu ülikoolis 1927. aasta kevadsemestril annab põhjust tähistada kõrgema raamatukogundushariduse 80. aastapäeva Eestis. Artiklis antakse ülevaade raamatukogunduse õpetamisest Tartus kuni 1965. aastani, mil õpetamine viidi üle Tallinna Pedagoogilise instituudi juurde.

Raamatukogunduse õpetamine Viljandis - Ilmar Vaaro
Viljandi Kultuuriakadeemia, sealhulgas raamatukogunduse eriala, liitumise ajaks Tartu Ülikooliga oldi tegutsenud 14 aastat kõrgkoolina ning ka varasemas õpetamises oli kõrgkoolile omaseid jooni. Viimaseid püüabki käesolev artikkel välja tuua.

KOOLIRAAMATUKOGU

Ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogude plussid ja miinused - Ester Sõrmus
Artikkel põhineb vabariiklikul gümnaasiumiraamatukogude ülevaatusel nähtul.

Toimetuse küsimustele vastavad Tiina Matsulevitš, Piia Selge
Vastused toimetuse küsimustele vabariikliku gümnaasiumiraamatukogude ülevaatuse tulemustest.

RAHVARAAMATUKOGU

Kohtla-Järvele asutati keskraamatukogu 60 aastat tagasi - Aime Aarmaa
Ülevaade Kohtla-Järve keskraamatukogu ajaloost ja tänapäevast.

Kuidas Kiidjärvel juubelit peeti - Krista Pikk
Kiidjärve raamatukogu tähistas 50. aastapäeva juubelikuuga. Artiklis antakse ülevaade raamatukogu minevikust ja praegustest tegemistest.

PANE TÄHELE!

Töötaja ja tööandja kohustuslikud kokkulepped - Heli Naeris
Ülevaade kohustuslikest tingimustest, milles tööandja ja töötaja töölepingu sõlmimisel peavad kokku leppima.

E-RAAMATUKOGU

Kas Google'ist piisab?
Lühiülevaade jaanuaris 2007 TÜs peetud konverentsist, kus arutati info ja infospetsialistide rolli üle tänapäeva organisatsioonis.

Inforuumis kaotsi läinud
Lühiülevaade veebruaris 2007 RRis peetud konverentsist, mille teemaks infootsingu olevik ja tulevik.

Rahvusraamatukogu e-raamatukogu arengukava 2007-2012
Ülevaade Rahvusraamatukogu e-raamatukogu arengukavast aastateks 2007-2012.

ERIALAKEEL

“Kodulehekülge” polegi olemas! - Mait Talts
Autor arvab, et kodulehte tähistavate sõnade “sait” ja ”veebisait” kõrval peaks kindlasti olema ka sõna ”kodulehekülg”. 2006. aasta ÕS paraku aga sellist sõna ei sisalda.

Kommenteerib Siiri Lauk
RR-i teadus- ja arenduskeskuse terminoloogiasektori juhtiv spetsialist juhib tähelepanu tõigale, et ÕS ei sisalda kõiki eesti keele sõnu, vaid seda täiendavad erialasõnastikud. Terministandard (EVS-ISO 5127 : 2004) on termini ”kodulehekülg” märgendanud kui mittesoovitava sõnavormi.

RAAMATULUGU

Kuidas portreteerida bibliofiili - Vallo Raun
Ülevaade bibliofiiliast ja bibliofiilidest Eestis. Põhitähelepanu pöörab autor ajale nõukogude riigi kokkuvarisemisest tänapäevani. Ta jagab selle kolmeks perioodiks: 1977–1986 – sügav Vene aeg oma reeglite ja eeskirjadega, mil tavalisele antikvariaadiriiulile võis aeg-ajalt eksida midagi põnevat või keelatut, 1987–1996 – rahvusliku iseteadvuse kasv, mil hakati asutama eraantikvariaate ja korraldama raamatuoksjoneid, 1997–2006 – normaalse bibliofiilia saabumise aeg, mil haruldasemad raamatud jõuavad oksjonitele nii Eestis kui välismaal.

Bibliofiilile on raamat body and soul
Referaat Soome bibliofiili Anna Perälä mõtisklusest bibliofiilia olemuse üle väljaandest Bibliofilia 5/2006. Artiklis nimetatakse ka tuntud bibliofiile–raamatukoguhoidjaid.

Loomingu raamatukogu 50 + 1 - Anu Saluäär
50 aasta jooksul on Loomingu Raamatukogus ilmunud 1344 raamatut. Artiklis iseloomustatakse LR-i sisu läbi aastate ja antakse ülevaade juubeliaastal välja antust ning 2007. aasta kavadest.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Baltimaade raamatukoguhoidjad Tallinnas - Toomas Schvak
Ülevaade 17-19. maini 2007 Tallinnas peetud Balti raamatukoguhoidjate VIII kongressist, mille teemaks kultuuripärandi säilitamine e-keskkonnas.

Enamasti ei jätku raha, vahel ka õigust - Vaike Kurel
Ülevaade kooliraamatukoguhoidjate teabepäevast “Raha ja õigus kooliraamatukogus”, milles peamiseks käsitlusaineseks detsembris 2006. vastuvõetud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus.

Kuidas saavutada toimiv koostöö? - Sirje Nilbe
Lühikokkuvõte aprillis 2007 toimunud märksõnastamise seminarist.

Vanaraamatu sektsiooni teabepäev - Katrin Kaugver
Ülevaade aprillis 2007 TLÜ AR-is peetud teabepäevast Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) andmebaaside, teenuste ja uuemate arengusuundade tutvustamiseks.

SÕNUMID

Tartu Ülikooli Raamatukogule ülemaailmne tunnustus
IFLA konkursil rahvusvahelisele turundusauhinnale sai esikoha Tartu Ülikooli Raamatukogu projekt “Ööraamatukogu ja tudengiemaderaamatukogu”. Esitluse pani kokku teenindusosakonna juhataja Olga Einasto.

Rahvusraamatukogu ei jäänud vandaalidest puutumata - Ene Riet
27.-28. aprillil 2007 toimusid Tallinnas rahutused ja vandaalitsemised seoses Rahvusraamatukogu eespargisasunud pronkssõduri juures alanud väljakaevamistega ja skulptuuri teisaldamisega. Ka Rahvusraamatukogu sai sündmustes kannatada.

ELTK uudised
10. aprillil anti ELTKs üle keskuse uue logo auhind. Parima töö autoriks on Joonas Sildre.
13. aprillil paigaldati Pikk tänav 73 ELTK uue hoone nurgakivi.
8. mail anti üle järjekordne Muhvi auhind. Auhinna sai Leelo Tungal lastekirjanduse tutvustamise ja edendamise eest ajakirjas Hea Laps.

Lapsed loevad “Ruudit” - Ivika Türkson
2. aprillil anti Tallinna Keskraamatukogus üle 2006. aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus möödunud aastal kõige loetavama eesti lasteraamatu autori auhind. Auhinna sai Aarne Mägi ja Aare Toikka raamat “Ruudi”.

Repliik:
Vajan tuba raamatuhotelli - Juhani Pütsepp
Autor arvab, et raamatukogud võiksid teenusena võtta eraisikute raamatud teatud perioodiks hoiule.

Õnnitleme:
Milvi Tedremaa – 70, kauaaegne Eesti Meditsiiniraamatukogu direktor
Saima Andla – 65, Pärnu Keskraamatukogu direktor
Mihkel Reial – 60, Eesti rahvusraamatukogu tehnoloogiadirektor, ELNET Konsortsiumi juhatuse esimees
Mälestame:
Elvi Voormaa (4.01.1936–12.04.2007) – Tartu Maakonna Keskraamatukogu direktor, kauaaegne Eesti Rahvusraamatukogu metoodikaosakonna metoodik, Eesti Hoiuraamatukogu

Summary

ARHIIV
2007 - 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1


2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
-
6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2