ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2007
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2007 nr. 1 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Olen kogu aeg arvanud, et jutud kooliraamatukogude halvast olukorrast on liialdatud, ise olen näinud korralikke kogusid – meie ajakirja veergudele ongi jõudnud ainult silma­paistvad kooliraamatukogud. Ka ERÜ kooliraamatu­kogude sektsioon teeb tublit tööd.
Tallinna koolide ajakohased õpikes­kused on avarad, kõik­võimaliku tehnikaga, rikkaliku koguga ning õpilaste-õpe­tajate vajadusi arvestavad. Ja selles, et rahvaraamatukogud pööravad suurt tähelepanu kooliõpilaste lugemisvara (ko­hustusliku kirjanduse) muret­semisele, pole ju ka midagi eris­kummalist – emadel-isadel on raamatukogus käies hea lapsele koolis vajaminev kohe kaasa võtta.
Seetõttu jäi mulle möödunud aasta lõpul “Paabeli raamatu­kogu” konverentsil eriti kõrva Jõgeva linnaraamatukogu töötaja Ene Söödi etteheide kooliraamatukogudele. Ta arvas, et rahvaraamatukogud saaksid muretseda palju suuremas valikus kirjandust, esmajoones eesti kirjanduse esmatrükke, kui nad ei peaks pöörama nii suurt tähelepanu kooli­raamatukogude tegematajätmisele – õpilastele kooli­kohustusliku või soovitatava ilukirjanduse muretsemisele. “Nii me tellimegi selliseid teoseid tavalise paari-kolme eksemplari asemel hulga rohkem, kuigi teame väga hästi, et vaja läheb neid vaid paari kuu jooksul aastas,” ütles ta. “Teeme seda missioonitundest – et lastel vajalikud raamatud lugemata ei jääks. Aga nii mõnigi muu huvitav raamat jääb meil selle tõttu ostmata. /- - -/ Uut teabekirjandustki valitakse selle pilguga, et õpilaste koolireferaadid nende abil tehtud saaksid.”
Et väljaspool Tallinna asuvate gümnaasiumide raamatu­kogudes esineb tõsiseid puudusi, selgus 2006. aastal korral­datud ülevaatuse käigus. Käesolevas ajakirjanumbris teeb Ester Sõrmus ülevaatusest kokkuvõtte ja toob välja eh­ma­ta­vaid seiku. 114-st hinnatud raamatukogust neljandikul on komplekteerimissumma liiga väike toetamaks õppe­protsessi vajalikul määral. Viiendikus on raamatukoguhoidja paigu­tanud teavikud omaenda käe järgi mingeid liigitus­süsteeme kasutamata ega oska mõnikord isegi vajalikku raamatut lei­da. Viiendikus puudusid igasugused otsi­süsteemid. Pooltel ei ole raamatukoguprogrammi, ülejää­nutest ei ole osa raama­tu­kogusid programmi kasutusele võt­nud, sest see tundub raamatukoguhoidjale liiga keeruline. Kolmandik ei vasta õpi­keskuse nõuetele lugejakohtade arvult – nende hulgas on ka juba renoveeritud raamatukogusid.
Kuuldavasti on mõnes maakonnas juba ebakompetentseid raamatukoguhoidjaid vallandatud. 2008. aastaks aga peab enamik õpikeskusi vastama nõutud tasemele.

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Avatud raamatute rahvale - Anneli Sepp
Mõtisklus raamatukoguhoidjate aja väärtustamisest ning raamatukogude tegevuse uutest vormidest.

TEADUSRAAMATUKOGU

Informatsiooninduse ajalugu - Alistair Black
Läbi mitme ajakirjanumbri kavandatud kirjutise esimene osa käsitleb informatsiooni ajalugu. Otsitakse vastust küsimusele, kas informatsioon on protsess (millegi kohta uute teadmiste andmise või saamise tähenduses) või objekt (ese, tarbekaup). Informatsiooni konkretiseerimine, selle muutmine protsessuaalsest mõistest objektiks kätkeb endas, et iga inimkultuuri nii materiaalsel kui muul aspektil on informatsiooni dünaamika.

Meie koostöö teadus- ja arendustegevuses - Janne Andresoo
Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhataja tagasipilk möödunud aasta olulisematele teemadele nagu koostöö kultuuripärandi säilitamisel ja arhiveerimisel, teadusraamatukogude raamatukoguteenuse kvaliteedi uuringud, infopädevus ja e-õpe, raamatukoguhoidjate erialakoolitus ja raamatukogu kasutajakoolitus.

Valgevene teemant. Tiiu Valmi muljeid Valgevene Rahvusraamatukogu vastavatud hoonest küsis - Ellen Arnover
Eesti rahvusraamatukogu peadirektori Tiiu Valmi muljeid möödunud aastal avatud ühest Euroopa imposantseimast raamatukoguhoonest – Valgevene Rahvusraamatukogust, mille uhkuseks on tema kaheksakorruseline teemandikujuline hoidla.

RAHVARAAMATUKOGU

Pilguheit Haapsalu linnaraamatukogu ajaloole - Ilme Sepp
Ülevaade Haapsalu linnaraamatukogu ajaloost alates Club Musse meelelahutussalongi raamatukogu, Vene kultuuriseltsi raamatukogu ja karskusseltsi “Kungla” raamatukogu loomisest. 1940. aastal koondati kõik linna raamatukogud üheks raamatukoguks, mis 1944. aastast kandis nime Läänemaa Keskraamatukogu. 1993. aasta tõi raamatukogu ellu muutuste ajajärgu – järgnevatel aastatel sai raamatukogu linna munitsipaalasutuseks ja kolis ajakohastesse ruumidesse Haapsalu Kultuurikeskuses. Viimasel kümnel aastal on raamatukogus kasutusele võetud tänapäevased töövahendid ja –korraldus, samas on olulised ka traditsioonid.

Tarkusetempel - Tiiu Kask
Läänemaa raamatukogu lugeja essee raamatust ja raamatukogust.

Viljandi Linnaraamatukogu – 95 - Linda Sarapuu, Maire Killar, Ülle Rüütel, Evi Murdla
Ülevaade Viljandi Linnaraamatukogu ajaloost ja tänapäevast. Moodne raamatukogu uues majas Viljandi linna südames on populaarne nii linnaelanike kui TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste hulgas, seda külastab 500 kuni 1000 inimest päevas.

50 aasta tööjuubeli mõtteid - Koidu Kann
Mikitamäe raamatukogu raamatukoguhoidja on raamatukogus töötanud juba 50 aastat. Ta on olnud ka vallavolikogu liige ja arvab, et raamatukogul on kohalikus kultuurielus tähtis koht. Raamatukogutöö on viimastel aastatel tundmatuseni muutunud ja arvuti abiga tunduvalt lihtsustunud. Kõik need kiired muutused hoiavadki autorit tema sõnul veel töös kinni.

KOOLIRAAMATUKOGU

Gümnaasiumiraamatukogude ülevaatus - Ester Sõrmus
2006. aasta algul toimus väljaspool Tallinna asuvate eesti õppekeelega gümnaasiumide raamatukogude ülevaatus. Ülevaatus tõestas, et raamatukogude areng ja lugejateeninduse tase sõltuvad eelkõige raamatukoguhoidjatest endist. Kahjuks oli ligi kolmandikus külastatud raamatukogudest töö puudulik.

ERIALAKEEL

Raamatukoguhoidja terminoloogia aegade jooksul - Hans Jürman
Kirjutis annab ülevaate raamatukogundusliku oskussõnavara arendamisest Eestis kindlate aastatega piiritletud perioodide kaupa.

RAAMATULUGU

Brotze “Estonica” on silmapaistvaim 2006. a. ilmunud suurteos - Lauri Suurmaa
Artikkel annab lühiülevaate 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul tegutsenud baltisaksa kultuuriloolase Johann Christoph Brotze elust ja tegevusest. Põhjalikumalt tutvustatakse väljaannet “Estonica”, mis sisaldab Brotze kogutud ning tema ülesjoonistatud Eesti alale jäävate ligi 300 kinnis- ja vallasasjade pildid ja kommentaarid. Teoses on hulgaliselt põnevat avalikkuse jaoks uut materjali.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

ERÜ kutsekomisjoni kaks rasket päeva
ERÜ kutsekomisjon andis 2007. aasta algul kutsekvalifikatsiooni 213 raamatukoguhoidjale.

Kooliraamatukogude teabepäev - Piia Selge
Ülevaade ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäevast “Raamatukogu kui kommunikatsioonikeskus”, kus räägiti kooli imagost, koolist kui õpikeskkonnast ning kooliraamatukoguhoidja suhtlemiskompetentsusest.

Kolmas kirjandustuur: lugeja ootab tuntud kirjanikku
Novembri lõpul toimus kolmandat korda Kirjanike Liidu, Rahvusraamatukogu ja Kultuuriministeeriumi korraldusel kirjandustuur “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”. Ülevaate, kuidas läksid kirjanike kohtumised lugejatega ja mida järgmiseks korraks kõrva taha panna, annavad Ingrid Spits Virumaalt, Külli Ots Põlvamaalt, Lenna Eliste Pärnumaalt, Ene Sööt Jõgevamaalt ja Marika Võsamaa Hiiumaalt.

KONVERENTSID & SEMINARID

Digitaalse info vahendamine viiakse uuele tasemele - Ene Riet
Ülevaade ELNET Konsortsiumi 10. tegevusaasta tähistamiseks korraldatud konverentsist “Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja IV” 25. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogus.

45 aastat eesti raamatuteaduse konverentse - Kalju Tammaru
Ülevaade Eesti Kirjandusmuuseumis 25. oktoobril toimunud Oskar Kallase päevast – XXI eesti raamatuteaduse konverentsist.

SÕNUMID

Eesti Lastekirjanduse Keskusel uus nimi ja uus maja - Ene Riet
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus kannab alates 2. jaanuarist 2007 nime Eesti Lastekirjanduse Keskus. Eesti Lastekirjanduse Keskuse uue maja renoveerimistööde algust tähistati Lai tänav 73. majas pidulikult 10. jaanuaril kultuuriministri, ehitajate, projekteerijate, lastekirjanike ja –kunstnike ning teiste raamatukogu sõprade osavõtul.

Aasta Rosina auhind
3. detsembril anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Aasta Rosina auhind. Aasta kõige omanäolisemaks eesti lasteraamatuks kuulutati õdede Maarja ja Kirke Kangro pildiraamat ”Puuviljadraakon”.

Uus kirjandusauhind eesti autorite tunnustamiseks
Tallinna Ülikool algatas uue traditsiooni – hakatakse välja andma kirjandusauhinda, millega tunnustatakse eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased ja kes on eelmisel aastal avaldanud tervikliku kirjandusteose mistahes žanris (proosa, luule, esseistika, väärtteksti tõlge).

Õnnitleme:
Ivi Tingre – 75, kauaaegne Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik
Eha Tillmann – 70, Kauaaegne Võrumaa Keskraamatukogu direktor
Mati Muru – 70, kauaaegne Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud

UUSI TRÜKISEID

ELTK väljaanded
2007. aasta kalendrid - Urve Pals, Marika Plooman, Moonika Teemus

RAAMATUKOGU 2006

“Raamatukogu” parimad 2006

“Raamatukogu” 2006. aasta koondsisukord - Margit Stamm

SUMMARY

ARHIIV
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001
-
6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2