Väljaandjad:
	2006
		Ilmub 6 korda aastas

2006 nr. 5

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Statistika on nagu võluvits, mis aitab leida tõe. Tõe huvides tahtsin minagi selgusele jõuda, kas trükitoodangu- ja raamatukogustatistika ning kultuuritarbimise uuringu 2006 tulemused kinnitavad meie noorkirjanike ja –ajakirjanike viimasel ajal sagedasti esitatud väidet, et lugejad ei loe ja raamatukogud ei osta küllaldaselt eesti ilukirjandust. Kultuuritarbimise uuringu järgi on 84% Eesti elanikkonnast viimase aasta jooksul lugenud vähemalt ühe raamatu, pisut üle viiendiku neist on lugenud kaasaegset eesti proosat. Ka raamatukogude külastamise levinuim põhjus sama uuringu järgi on soov koju laenata ilukirjandust, eelkõige proosakirjandust . Seda, et vähe loetakse, pole niisiis põhjust kurta. Nüüd väite teine pool – eesti ilukirjanduse ostmine raamatukogudesse. Võib arvata, et suuremate rahvaraamatukogudega on asi korras, sest komplekteerimisraha saadakse ju vastavalt piirkonna elanike arvule. Ja kui ei ostetagi kogu ilmuvat, on sealseil lugejail enamasti võimalus saada vajaminev näiteks mõnest teisest lähedalasuvast raamatukogust. Keerulisem on olukord külaraamatukogus. Siinjuures ei saa läbi arvudeta. Aastal 2005 ilmus Eestis 4060 nimetust raamatuid. L aste- ja  täiskasvanute ilukirjanduse 1051 nimetusest oli algupärandeid 365. Keskmisesse külaraamatukogusse lisandus samal ajavahemikul pisut üle 400 raamatu. Arvestades, et üldiseks tendentsiks on laste- ja  täiskasvanute ilukirjanduse juurdekasvu iga-aastane vähenemine, mille tulemusena teadmis- ning ilukirjanduse lisandumise osakaal on praegu juba peaaegu võrdne, võib julgelt väita, et keskmiselt ostab külaraamatukogu aastas heal juhul veidi üle 200 nimetuse ilukirjandust. Seega ostab ta umbkaudu kas iga neljanda ilukirjandusteose või, vaid algupärandeid arvestades, pooled ilmuvaist. Valiku teeb raamatukoguhoidja. Kas ta lähtub seejuures iseenda kirjandusmaitsest ja paremast äratundmisest, vallajuhtide näpunäidetest või lugejate soovidest, arvestab raamatu hinda või kultuuri- ja kirjandusloolist väärtust, on juba tema otsustada. Kas meil on põhjust muretseda? Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG Raamatukogundus vajab strateegilist enesekehtestust - Vallo Kelder Autori arvates peaks raamatukogundus ennast selgemalt määratlema, end riigi arengus kehtestama ja olema kultuuripildi võrdväärne osa ka tegevusplaanides. Selleks on vaja strateegilist arengukava. ARENDUSTEGEVUS Organisatsiooni maine - Merike Poljakov Teema on jagatud organisatsiooni maineks ja mitmeid paralleele tõmmates ka raamatukogu maineks. Organisatsiooni maine sõltub personali omavahelisest koostööst ja suhetest klientidega. Artiklis antakse ülevaade klienditeeninduse neljast valdkonnast, teeninduse juhtimisest ja muutuste juhtimisest teeninduses ning teenindamise väärtustamisest. Maine tõstmisel on olulised organisatsiooni visioon, missioon ja põhiväärtused. Kirjeldatakse tuumikgrupi ja meeskonnatöö ning loomingulisuse olulisust maine kujundamisel ning õppiva organisatsiooni eeliseid. LUGEDES RIKKAMAKS Arve ja arvamusi hetkeseisust: Kultuuritarbimine 2006 Kultuuriministeerium korraldas 2006. aastal kultuuritarbimise uuringu. Kirjutises antakse ülevaade uuringu raamatut, lugemist ja raamatukogusid puudutavast osast. Mida ütleb statistika? - Ene Riet, Margit Jõgi Statistikale tuginev lühiülevaade teadus-, eriala-, rahva- ja kooliraamatukogude seisundist aastal 2005 ning arengutendentsidest. Kirjanduse valiknimestikest - Tiina Tarik Ülevaade ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juurde 1999. aastal moodustatud kirjanduse valiknimestike töörühma tööst. Valiknimestiku eesmärk on algusest peale olnud soovituslik ja teavituslik, see on abivahend (maa)raamatukoguhoidjaile lugejate abistamiseks ning järelkomplekteerimise hõlbustamiseks. Kirjutises iseloomustatakse ka valiknimestike koostamise põhimõtted. Kirglik arutelu ERÜ listis Kokkuvõte ERÜ listi liikmete mõttevahetusest lugemise ja raamatukogu teemal ajendatuna Valle-Sten Maiste artiklist “Tittytainment’i mentaliteet” (Sirp, 8.sept. 2006). Igaühele oma! - Cessy Seepter Mõtteid ajendatuna Valle-Sten Maiste artiklist “Tittytainment’i mentaliteet” (Sirp, 8.sept. 2006). Lugeja õigusest olla vaba oma mõtetes, otsustustes ja lugemisvalikutes, raamatukogu rollist olla avatud kõigile huvilistele, anda teavet ilmuvast ja valikuvõimalustest. Lemmikud “Bambist” “Hamletini” - Ülvi Sikk 2003. aastal viidi Eesti koolides läbi ulatuslik lugemiskäitumise uuring. Uuringu raames täitsid 3.ja 6. klassi õpilased eesti ja vene õppekeelega koolidest juhusliku valimi alusel ka lugemiskäitumise küsimustiku. Muu hulgas küsiti lemmikraamatut ja mis teeb raamatu meeldivaks ning teisalt, mis on halb raamat mis ei kutsu lugema. Selgus, et kui tahame pakkuda lapsele väärtuslikku lugemisvara, tuleb meil eelnevalt raamat lapsele huvitavaks ja tema ootustele vastavaks teha. Laste huvid ja ootused ning lugejamaitse on aga väga erinevad, seega on raamatu soovitamine keeruline ja raske töö. PANE TÄHELE! Tea ja kasuta standardeid - Endla Sandberg Raamatukogude standardite koostamisest ja kehtivate standardite kohta info otsimise võimalustest. Lähemalt tutvustatakse septembris 2006 lisandunud standardeid EVS-ISO 2108:2006 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline standardnumber (ISBN)” ja EVS juhendit 9:2006 “ Dublin Core’i metaandmeelementide kasutamine”. Eesti üldine märksõnastik nüüd veebis - Sirje Nilbe Rahvusraamatukogu normandmete osakonnas hallatav “Eesti üldine märksõnastik” (EÜM) on nüüd andmebaasina kõigile huvilistele kättesaadav internetis aadressil http://eum.nlib.ee E-kataloog ESTER uuenes sisult ja vormilt Augusti lõpust 2006 on kasutusel sisult ja vormilt uus e-kataloog ESTER, milles uue teenusena pakutakse registreeritud lugejatele personaalsemat teenust. RAHVARAAMATUKOGU Rae valla vägitegu - Ene Riet Muljeid Rae vallas nädalase vahega avatud Lagedi ja Jüri raamatukogust . Talumajast Lagedi uude keskusehoonesse - Ilme Ingel Ülevaade Lagedi raamatukogu ajaloost ja hetkeseisust ning uute ruumide võimalustest paremaks lugejateeninduseks. Jüris uued ruumid ja uued suunad - Ülle Siska 1. septembril 2006 avati Rae vallas hoonekompleks, kus Jüri gümnaasiumi renoveerimise ja juurdeehitise tulemusena said uue kodu ka Jüri raamatukogu, Rae huvialakool ja Rae valla spordikeskus. Artiklis kirjeldatakse raamatukogu uusi ruume ja iseloomustatakse tulevikukavasid. Mööbliga saab anda raamatukogule eripärase näo - Taimi Kull Tänavu avatud kahes Harjumaa raamatukogus on kasutatud Rootsi-Taani suurema raamatukogumööbli valmistaja Eurobib AB tooteid, mis on võimaldanud luua neis raamatukogudes eripärase sisekujunduse. EUROOPA LIIT JA MEIE EK kultuuripärandi digiteerimisest ja säilitamisest - Toomas Schvak Ülevaade Euroopa Komisjoni 24.augustil 2006 avaldatud soovitusest jätkuna digitaalraamatukogude strateegiale i2010: digital libraries. Soovituses tuuakse välja konkreetsed ettepanekud, mida Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused peaksid oma tegevuses arvestama digiteerimisel, digitaalsel säilitamisel ja digitaalsetele kogudele juurdepääsu tagamisel. Euroopa rahvusraamatukogude teadustegevuse uuring Kokkuvõte projekti TEL-ME-MOR raames 39 Euroopa rahvusraamatukogu seas läbi viidud uuringust aruande “Euroopa rahvusraamatukogude teadustegevus kultuuripärandi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas” põhjal. Nõuandeteenused tööotsijaile - Aigi Kasvand Käsitlemist leiavad noortelesuunatud infoallikad: õppimine, töötamine, reisimine ja vabatahtlik teenistus Euroopas. ERIALAKEEL Raamatukoguterminoloogia toimkonna 35. tegevusaasta - Siiri Lauk Ülevaade ERÜ raamatukoguterminoloogia toimkonna 35. tegevusaasta tähistamiseks 5. oktoobril 2006 peetud oskuskeeleseminaril käsitletust. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Erivajadustega laps kooliraamatukogus - Eveli Kull Ülevaade 16.-18. augustil Järvamaal peetud IX ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminarist “Erivajadustega laps raamatukogus”. Seminaril käsitleti ka 2005.-2006. aastal toimunud üleriigilist gümnaasiumide raamatukogude ülevaatusel selgunut. KONVERENTSID & SEMINARID UNICA 3. raamatukoguseminar Helsingis - Gerda Koidla Ülevaade Euroopa pealinnade võrgustiku UNICA kolmandast raamatukoguseminarist “Õppe-ja teadustegevuse suunad: kvalifikatsiooni ja kommunikatsiooni arendamine üle Euroopa” 18.-19. maini Helsingis. “ISIC 2006”toimus Austraalias - Aiki Tibar Ülevaade 19.-21. juulini 2006 Sydney tehnikaülikoolis toimunud rahvusvahelisest konverentsist ISIC “Information Seeking in Context”, mille ettekanded käsitlesid infokäitumise uuringuid, s.o. infovajadust, info hankimist ja kasutamist nii töös, õppimises kui argielus. SÕNUMID Mälestame: Armilda Kanep (1922-2006) – Võrumaa KRK kauaaegne direktor Uusi raamatuid: ingliskeelset erialakirjandust

ARHIIV

2006 - 4, 3, 2, 1 2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1, 2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2