ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2006
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2006 nr. 4 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Maakoha raamatukogu ei ole enam ammu pime ja rõske nurgake, vaid avar ja uhke teadmistetempel – nii kirjeldab Marju Roosileht Räpina raamatukogu oma kirjutises viljandimaalaste õppereisist Kagu-Eestisse. Ta imetleb Värska raamatukogu atmosfääri, Vastseliina värviküllust ja Väi­mela kutsehariduskeskuse raamatukogu esinduslikkust ja funktsionaalsust.
Tartumaa Kõrveküla raamatukogu meeldejääv kujundus, Elva linnaraamatukogu valgus ja mugavus, Kambja raamatukogu avarus ning Rannu rõõmus sära jäid silma rahvaraamatukogude laagris osalejaile.
Igal raamatukogul peabki olema oma, selle paiga rahva vajadustele-võimalustele vastav nägu, ja seda mitte ainult välisilmelt, vaid ka kogu sisult.
Ent ohutulena kumab raamatukogude kohal see, kui jätkuvalt räägitakse vajadusest eesti kirjanduse kohustuslike komplekteerimisnimekirjade ja ühtse komplekteerimiskeskuse järele.
“No seda pole küll kellelegi vaja, et igast külaraamatukogust saaks väike rahvusraamatukogu!” arvas Tiiu Valm rahvaraamatukogude laagris Asko Tamme vastu oponeerides.

Kujutlegem siis korraks seda eesti kirjandust (peaaegu või päris) täielikult komplekteerivat raamatukogu. Raamaturiiulid seinast seina ja maast laeni ääreni täis. Kuidas teisiti kõike ära mahutada! Osa kogust seisab kasutamata “äkki kümne aasta pärast keegi loeb” põhimõttel. Laenutusleti taga teenindab enamasti erihariduseta töötaja, sest milleks talle kõrgharidus, kui komplekteeritakse, kataloogitakse ja infopäringule vastatakse mujal.

Kõik see on veel väike mure. Kui kirjastajal on kõige kasumlikum välja anda eesti autorite teoseid, siis pole raske ennustada, et ilmub kõik, mis igal tasemel autorid kirjastusse kokku kannavad. Kas raamatukogudel jääb raha üle ka maailmakirjanduse teoste ja teiste teabekandjate ostuks? Siit edasi tuleb vaid muutumine Euroopa ja maailmakultuuri osast iseenda naba ümber keerlevaks konnatiigiks.

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Lugemiskultuurist - Indrek Jürjo
Lugemine kui nähtus on oma arengus teinud läbi suuri kvalitatiivseid muutusi ning on aegade jooksul olnud seisuste ja muude ühiskondlike gruppide lõikes erinev. Tänapäeva moodne lugemiskultuur saab alguse 18. sajandil, mil trükitoodang plahvatuslikult suurenes. Sel ajajärgul muutub inimeste lugemispraktika, toimub üleminek religioossete tekstide korduvlugemiselt ühekordsele lugemisele, mille eesmärgiks oli kas oma teadmiste laiendamine või lihtsalt meelelahutus. Kaasaja lugemiskultuuri näib juba aastakümneid ohustavat audiovisuaalse meedia pealetung. Interneti tulekuga oleme jõudnud uude ajastusse. Veel pole teada, milliseid tagajärgi see raamatu- ja lugemiskultuurile kaasa toob, kuid juba praegu on ilmne, et interneti pakutavad võimalused informatsiooni hankimisel ja tekstide kättesaadavaks tegemisel tekitab järjest tõtlikumaid ja pealiskaudsemaid lugemisharjumusi.

LUGEDES RIKKAMAKS

Lugemisoskuse kolmedimensiooniline mudel - Meeli Pandis
Tehnoloogiaajastul nõudmised kirjaoskusele aina kasvavad, põhjustades selles mahajääjaile üha suuremaid probleeme. Artikli eesmärk on arutleda kirjaoskuse ja lugemisoskuse olemuse ning selle komponentide üle. Kirjaoskusel võiks eristada kolm taset või funktsiooni: formaalne ehk elementaarne kirjaoskus, funktsionaalne ehk toimetuleku kirjaoskus ja rekreatiivne ehk taastav kirjaoskus. Kirjatöö päädib lugemisoskuse kolmekomponendilise mudeli ja sellele vastavate lugejaprofiilide esitamisega.

Kes kirjutab? Kes loeb? Noorteraamatu autori ja lugeja vahekorrast - Ele Süvalep
Eesti kirjandustraditsioonis määratletakse noortekirjandust enamasti adressaadi ehk sihtlugeja – teismelise lugeja – järgi. Noorte endi kirjutatu hõlmab noorteraamatutest küll olulise osa, kuid üldiselt esindavad autorid vanemat põlvkonda. Artiklis arutletakse, kui suurt rolli mängib autori isik teksti enda kõrval, kas on võimalik varjata “vanainimesehoiakut” ja kas vilunud kirjanik suudab piisavalt sisse elada noorte maailma.

ELNET KONSORTSIUM – 10

ELNET Konsortsium – raamatukogude koostööprojekt - Mare-Nelli Ilus
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium on jõudnud esimese juubelini – asutamiskoosolekust möödus tänavu 10 aastat. 1996. aastal võtsid teadusraamatukogud vastu põhimõttelise otsuse moodustada ELNET Konsortsium ja ühineda infosüsteemiga INNOPAC. Alustati kataloogimismooduli kasutamisest. 2000. aastal anti ühiselt loodud andmebaasile nimeks ESTER. Jätkuvalt on probleemiks retrokonversioon, mis seati esikohale 2006. aasta uutest projektidest. Teise suurema tegevusvaldkonna moodustab elektroonilise teadusinformatsiooni vahendamine ühishangete kaudu. Digiteerimise töörühmalt oodatakse ka konsortsiumi digiteerimispoliitika väljatöötamist.
25. oktoobril 2006 tähistatakse ELNET Konsortsiumi juubelit ettekannetega TÜR-i konverentsisaalis.

TEADUSRAAMATUKOGU

Parim kanal väärtinformatsioonini - Martin Hallik
Toetamaks oma ülikooli teadlaste ja üliõpilaste teadus-ja õppetegevust, paneb TÜR eriti rõhku elektrooniliste andmebaaside hankimisele. Andmebaaside rohkus õigustab end aga vaid siis, kui kasutajad oskavad leida nendest vajalikku infot – seega saab raamatukogu lähiaastate prioriteediks raamatukogu kasutajate infokirjaoskuse arendamine. Teisalt on kriitilise tähtsusega tegevusvaldkonnaks ka kaart- ja sedelkataloogi konverteerimine elektronkataloogi ESTER.
Raamatukogu tegevuse rahastamise tõhustamiseks algatas TÜR 2006. aastal toetajaprogrammi. Oluline on lahendada põhilised infrastruktuuri ja tehnilise varustatuse küsimused ning muutuda konkurentsivõimeliseks tööandjaks.

Humanitaarraamatukogud ühiskonnas - Esko Häkli
Seminaril “Humanitaarraamatukogude roll ühiskonnas” (RR-is 8. veebruaril 2006) peetud ettekanne.
Kõik raamatukogud sõltuvad pidevalt üha rohkem elektroonilistest vahenditest. Samas ei tea me, kui paljud raamatukogud suudavad virutaalreaalsuses toimida või kas raamatukogusid veel üldse on, kui lugejad hakkavad kasutama sidusteenuseid. Ettekandes käsitletakse elektroonilisi raamatukoguteenuseid, juurdepääsu elektroonilistele väljaannetele, kogude digiteerimist ja trükisekogusid. Humanitaarraamatukogud peaksid määratlema oma eesmärgid pikemas perspektiivis ja tegutsema vastavalt nendele. Oluline on tegutseda koostöös.

Raamatukoguhoidja infoühiskonna teadusraamatukogus - Piret Lotman
Aeg-ajalt kohtab ajakirjanduses humanitaaride etteheiteid Eesti raamatukogudele, mis ei olevat piisavaks toeks nende tegevusele. Autori arvates on humanitaarteadlaste infovajaduste teisejärguliseks pidamisel ühelt poolt objektiivsed (rahanappus) ja üldised (ärimaailma prioriteetide surve) põhjused, teiselt poolt aga on sellel Eestis ajaloolised juured. Artikkel annabki ülevaate viimastest.

PANE TÄHELE!

Kutseõpe uuel aastal: Tallinna Ülikoolis, Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias
Ülevaated raamatukoguhoidjate kutsekoolituse põhimõtetest ja pakutavatest kursustest.

RAHVARAAMATUKOGU

Leisi valla raamatukogud - Tiiu Kullamäe
Ülevaade Saaremaa Leisi valla kolmest raamatukogust. Põhjalikumalt käsitletakse Leisi Keskkooli ja Leisi raamatukogu ühendamist ning raamatukogu praeguse tegevuse eripära.

E-RAAMATUKOGU

Midagi tekstituvastusest ehk ühest võrdluskatsest - Vaido Vähk, Heiki Epner
Leidmaks mõttekaimat ja efektiivseimat meetodit skaneeritud pildilt teksti tuvastamiseks, võrdlesid kirjutise autorid kahte programmi: Adobe Acrobat 7 Standard ja Abby FineReader 7 Standard. Testitavateks teosteks valiti vanad, kohati kulunud ja tuhmunud teosed. Analüüsist võib järeldada, et tekstituvastust on mõttekam teha FineReaderiga, kuna Adobe Acrobat tegi kuni kaks ja pool korda rohkem vigu. Kasutada tuleks originaalkaadrit ja formaati TIFF CCITT-4 kuna see võimaldab teha väikesemahulise faili.

ARVUSTUS

Inimesed, raamatud, majad - Kalju Tammaru
Arvustus Tartu Linnaraamatukogu väljaandele Majad, raamatud, inimesed : 90 aastat Tartu Linnaraamatukogu (Tartu, 2005).

ERIALAKEEL

Informatsioon ja sellega seotud mõisted - Elviine Uverskaja
Järgnevalt tutvustatavad terminid on kasutusele võetud TLÜ infoteaduste osakonnas ning läbi arutatud ja heaks kiidetud ERÜ terminoloogia toimkonna poolt.

EUROOPA LIIT JA MEIE

Kodanikele suunatud teabe- ja nõuandeteenistused - Aigi Kasvand
Tutvustatakse EL-I institutsioonide poolt loodud nõuandeteenuseid tööotsijaile.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Suveseminar Hiiumaal - Urve Vakker
Ülevaade 15. maaraamatukoguhoidjate suveseminarist “Maaraamatukogu kui infokeskus” 27.-30. juunini Hiiumaal.

Rahvaraamatukogude laager - Ene Riet
Ülevaade 8.-10. augustini Tartumaal Nõos peetud 26. rahvaraamatukogude seminarlaagris räägitust ja nähtud raamatukogudest.

KONVERENTSID & SEMINARID

Rahvusvaheline välisbalti konverents Tartus - Merike Kiipus
27. juunist 1. juulini toimus Eesti Kirjandusmuusemis rahvusvaheline välisbalti arhiivide konverents, mille põhieesmärgiks oli saada ülevaade pagulasbalti kultuuripärandi praegusest olukorrast ning säilitamisega seotud probleemidest. Konverentsil vastu võetud memorandumis rõhutati rahvusvahelise koostöövõrgustiku ja infokeskuse loomise vajadust ühise elektroonilise infoportaali kaudu.

Viljandimaalaste reis Seto- ja Võru- ja Põlvamaale - Marju Roosileht
Ülevaade Viljandi maakonna raamatukogutöötajate õppereisil Kagu-Eestisse mais 2006 nähtud raamatukogudest.

MEENUTAME: Põltsamaa raamatukogu juhataja Ida Sutt-Reima - Siiri Õunap
Ida Sutt-Reima (31.08.1890–20.11.1956) tegevusest Põltsamaa raamatukogu rajaja ja arendajana.

SÕNUMID

Lõppes TTÜ uue raamatukogu ideelahenduse arhitektuurivõistlus
Tallinna Tehnikaülikool loodab, et raamatukogu uus hoone valmib ülikooli 90. aastapäevaks 2008.aastal.

Rumjantsevi raamatukogu näitus
Juunis 2006 eksponeeriti Rahvusraamatukogus Venemaa Riikliku Raamatukogu kogude põhjal koostatud näitust "Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsevi raamatukogu Venemaa kultuurielus".

Õnnitleme: Helgi Vihma – 70 – kauaaegne Eesti Rahvusraamatukogu terminoloog, ajakirja “Raamatukogu” koostaja ja toimetaja

Arda-Maria Kirsel – 80 – kauaaegne TLÜAR-i töötlusosakonna juhataja, ERÜ liigitamise ja märksõnastamise toimkonna liige, UDK eestikeelse väljaande koostamise juht ja toimetaja

Mälestame: Tiiu Erlemann – kauaaegne Tartu Maakonnaraaatukogu direktor

UUSI RAAMATUID

ARHIIV
2006 - 3, 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001
-
6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2