ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2006
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2006 nr. 3 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

“Mida neile seal ülikoolis küll õpetatakse!?”, kuulsin hiljuti üht eluaegset kataloogijat ohkamas. Tema pahameele põhjustavad noore kolleegi vigased kirjed ESTER-isse, mida ta on aina sunnitud parandama. Küllap on teisedki tähele pannud, et mõni värskelt erialahariduse omandanud raamatukoguhoidja on lootusetult hädas igapäevatööga. Või ei tea ta midagi raamatukogunduse põhitõdedest, sellest, mis (meie arvates) on elementaarne ja mille peaks andma korralik haridus.
Raamatukoguhoidjate väljaõppe ja täienduskoolituse, tänapäeva raamatukoguhoidjale vajalike teadmiste-oskuste üle oleme kõik mõelnud rohkem või vähem. Igaühel meist ka oma ettekujutused ja arusaamad, mis on erialakoolituses olulisim.
Mõtteid tänapäeva ja tuleviku raamatukoguhoidjale vajalikest oskustest ning nende õpetamisest avaldavad käesolevas ajakirjanumbris Sirje Virkus ja Mati Muru. Milliseid nõudeid, millistest põhimõtetest lähtuvalt, peaks sisaldama kutsestandard? Mis võtta aluseks kutse- ja täienduskoolituses?
Kõike ülikoolis omandada pole parimagi tahtmise juures võimalik. Raamatukogutöös vajalike teadmiste hulk kasvab ju iga hetkega. Niisiis jääb valida, kas õpetada üha põhjalikumalt kindlaid tööoskusi või hoopis, laskumata raamatukogutöö detailidesse, sisendada huvi meie ümber toimuva vastu, arendada mõtlemis-, üldistamis- ja süvenemisoskust, ning soovi areneda.
Infoallikate ja -vahendite rohkus ning mitmekesisus kujundab üha enam harjumuspärast õpetaja ja õpilase, kogenud ja algaja töötaja suhet. Olukorras, kus ükski meist ei suuda olla kursis kõigega, omandab üha suurema tähenduse kollegiaalsus. Ehk sünnib koostöö põlvkondadevahelises infovahetuses, üksteise kuulda võtmises ja üksteiselt õppimises?

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Kas me ei saa või me ei taha? - Elle Tarik
Tartu Linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonna töötaja mõtisklus rahvaraamatukogude komplekteerimise ja eesti kirjanduse lugemise probleemidest.

LUGEDES RIKKAMAKS

Vastasseis - Irma Raatma
Arvamus eesti kirjanduse komplekteerimisest ja lugemisest kirjanike ja raamatukoguhoidjate vastasseisu valguses. Kirjanikud süüdistavad nimelt raamatukoguhoidjaid, eesti ilukirjanduse väheses komplekteerimises ja lugejaile soovitamises. (ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esimehe sõnavõtt ERÜ kõnekoosolekul).

TEADUSRAAMATUKOGU

Moodustumas on Tallinna kultuuritelg - Andres Kollist
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (TLÜAR) sai 5. aprillil 60-aastaseks. Artiklis antakse ülevaate raamatukogude rollist kultuuri- ja elukeskkonnas ning kavast kujundada TLÜAR-ist Rävala puiesteel kui Tallinna kultuuriteljel uus keskus Akadeemikum.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu muutuste kronoloogia - Dimitri Kaljo
Olulisi sündmusi ja fakte TLÜAR-i ajaloost.

Projektist ERIK@ veebiressursside arhiivini - Kairi Felt
Aastal 2000 algatati Eesti Rahvusraamatukogus võrguväljaannete projekt ERIK@ (Eesti Ressursid Internetis: Kataloogimine ja Arhiveerimine), mille eesmärgiks keskkonna loomine Eesti rahvuskultuurile oluliste võrguväljaannete kogumiseks, registreerimiseks ja arhiveerimiseks. Paar aastat hiljem algas võrguväljaannete bibliograafiline kirjeldamine ning sisestamine süsteemi INNOPAC, mille andmeid kajastas elektronkataloog ESTER. Sügisel 2005 lõpetati ERIK@ iseseisva projektina. Töö võrguväljaannetega on muutunud Rahvusraamatukogu igapäevase tegevuse osaks. Võrguväljaanded kirjeldatakse ja salvestatakse eraldi serverisse, loomisel on ühtne Eesti veebiressursside arhiiv, mille nimeks saab samuti ERIK@.
1. juunist 2006 hakkab kehtima võrguväljaandeid puudutav muudatus Eesti sundeksemplari seaduses, mille järgi on sundeksemplare kohustatud loovutama kõik juriidilised ja füüsilised isikud ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, kes teevad rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni sisaldavad võrguväljaandeid üldsusele kättesaadavaks internetis.

Projekt reUse. Digitaalne arhiivisüsteem DIGAR - Krista Kiisa
Juunis 2006 lõpeb Euroopa Komisjoni poolt rahastatud rahvusvaheline koostööprojekt reUSE. Kaheksa raamatukogu ühise projekti eesmärk oli pikaajalise säilitamise standarditele vastava usaldusväärse digitaalse arhiveerimissüsteemi loomine Austrias, Eestis ja Saksamaal, et säilitada ja teha avalikkusele kättesaadavaks trükiväljaannete koostamisel loodud failid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalse arhiivi DIGAR leiate veebiaadressil: http://digar.nlib.ee

Olga Einasto: Laenutusautomaat ei oska naeratada - Ellen Arnover
Vestlus hea raamatukoguteenindaja omadustest Eesti parima teenindaja 2006 konkursil kolmandaks tõusnud Tartu Ülikooli Raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einastoga.

ERIALAHARIDUS

Infoteaduste osakond muutuste kontekstis - Sirje Virkus
Alates septembrist töötab Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna infoteaduste osakonna juhatajana Sirje Virkus, kes annab oma artiklis ülevaate muudatustest raamatukogu- ja infoteadusalases hariduses.
Raamatukogu- ja infoteaduse koolitusinstitutsioonides diskuteeritakse infokeskkonna muutustest tulenevalt ja otsitakse lahendusi järgmistes valdkondades: (1) õppekava suunitlus, (2) raamatukogu- ja infotöötajatele vajalikud pädevused, (3) õppekava sisu ja struktuur (4) õpetamis- ja hindamismeetodid, (5) alternatiivsed koolitusmeetodid, (6) kvaliteedi tagamine ja (7) rahvusvahelistumine. Käesolevas kirjutises antakse ülevaade Tallinna Ülikooli (TLÜ) infoteaduste osakonna tegevustest ülalloetletud valdkondade kontekstis.

BOBCATSSS kui rahvusvahelisel tasandil kogemus - Lilian Viirma, Gisela Sau, Shvea Shogenbits, Eva lehtla, Sirje Virkus
2006. aastal Tallinnas toimunud sümpoosioni organisaatoreiks olid TLÜ (Eesti) ja Taani raamatukogu ja infoteaduste tudengid. Artiklis analüüsivad korraldustoimkonna liikmed sümpoosioni korraldust ja seal arutatut.

Veel kord kutsekvalifikatsioonist - Mati Muru
Mõtteid raamatukoguhoidja kutsestandardist, kutsekvalifikatsiooni tõendamisest, kutseeksamist, kutse- ja täienduskoolitusest. Autori arvates tuleks muuta nii kutsestandardit kui korraldada kutsekoolitus praegusest erinevate põhimõtete järgi.

PANE TÄHELE!

Kultuuriministeeriumi arengukava - Siim Sukles
Ülevaade 29. märtsil 2006. aastal kinnitatud Kultuuriministeeriumi strateegilisest arengukavast aastateks 2007-2010. Dokument analüüsib valdkondade hetkeolukorda, määratleb eesmärgid ja tegevused nende täitmiseks. Artiklis käsitletakse põhjalikumalt raamatukogude arendamisega seonduvat.

Võrguväljaannete arhiveerimine - Ülle Talihärm
Alates 1. juunist 2006 kehtima hakkavas Sundeksemplari seaduse muudatuses on kogumise objektina sätestatud uus laad – võrguväljaanne.

Muudeti Rahvusraamatukogu seadust - Tiiu Valm
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori kommentaarid 16.veebruaril 2006. aastal Riigikogu poolt vastu võetud järjekordsele Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seadusele (RT I 2006, 09.03.2006,12, 80).

ERIALAKEEL

Uusi ja täpsustatud infoteadustermineid. 2 - Siiri Lauk
Kolmas kirjutis raamatukoguhoidja oskuskeelt käsitlevas rubriigis tutvustab konkreetseid infoteaduse alaseid ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud oskussõnu. Vaadeldakse terminite “rahvaraamatukogu” ja “avalik raamatukogu” erinevaid käsitlusaspekte.

EUROOPA LIIT JA MEIE

Kodanikele suunatud teabe- ja nõuandeteenistused - Aigi Kasvand
Artiklisarja “Kust saab Euroopa Liidu infot?” käesolevas osas tutvustatakse EL-i ettevõtluse ja siseturuga seotud infoallikaid.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Esimene ühisteabepäev - Irma Raatma
13. märtsil 2006 toimunud kooli-, maa- ja lasteraamatukogude esimesel ühisteabepäeval räägiti eesti ilukirjandusest ja lastekirjandusest.

ISI andmebaasid ja nende kasutamine teaduse hindamisel - Katrin Gottlob
Ülevaade 14. märtsil 2006 toimunud ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni samateemalisest seminarist.

KONVERENTSID & SEMINARID

Edasimineku teid virutaalses teatmeteeninduses - Triinu Seppam, Reelika Punab
Ülevaade 22.-24. märtsini 2006 Helsingis toimunud V Põhjamaade virtuaalse teatmeteeninduse konverentsist “Machine or mate?”, kus ettekandega “Virtuaalne teatmeteenindus Eestis” esines ka Reelika Punab Tallinna KRKst.

Projekt ODINECET toetab täiendusõpet ja koostööd - Maria Kalentšits, Pille Tool
TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukogu ja Eesti Mereakadeemia raamatukogu teevad ühisprojekti raames koostööd teiste veealaste raamatukogudega Kesk- ja Ida-Euroopas. Ülevaade 25. märtsil 2006 Belgias toimunud projekti töökoosolekust ja kahenädalasest infotöötajate täiendusõppe programmkursusest.

Kääriku talveseminar - Malle Ermel
8.-9. märtsini Käärikul toimunud teadusraamatukogude talveseminaril keskenduti konsortsiumi arengukava koostamisele.

Noortekirjandus Tartus - Ädu Neemre
12.aprillil Tartu Linnaraamatukogus toimunud algupärase lastekirjanduse päeval räägiti noortekirjanduse ja noorteraamatu retseptsioonist trükimeedias ja internetis, samuti pärimustesse, reisimisse ning isadesse suhtumist noortekirjanduses.

SÕNUMID

Lea Arme on kirjutanud enim loetud lasteraamatu - Ivika Türkson
Tallinna Keskraamatukogu andis välja 2005. aastal ilmunud ja Tallinna KRK-s möödunud aastal enim loetud eesti lasteraamatu autori auhinna. Populaarseimaks osutus Lea Arme ”Duubeltüdruk”.

Eesti lastekirjandus laia maailma! - Anu Kehman
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse seitsmendal lastekirjanduse ümarlaual 6. aprillil 2006 käsitleti eesti lastekirjanduse tõlkimist teistesse keeltesse.

Pronkspoisike Nukits valis Limpa-raamatu - Leida Olszak
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus tegi 1. aprillil teatavaks VIII Nukitsa konkursi võitjad. Konkursi võitsid kirjanik Andrus Kivirähk ja kunstnik Anni Mäger raamatuga “Limpa ja mereröövlid” (Varrak, 2004).

Tervisi värskete meretuulte linnast! - Irina Zamarina
RK lugejaile tutvustab end Sillamäe Linna Keskraamatukogu direktori kohusetäitja Irina Zamarina.

Õnnitleme.
Virve Ennosaar – 80
– Kauaaegne Rahvusraamatukogu bibliograafiaosakonna juhataja.
Linda Kask – 70 – ERÜ büroo liige

Mälestame.
Linda Masing – Kauaaegne Riigiraamatukogu (Eesti Rahvusraamatukogu) ja ENSV Riikliku Raamatupalati töötaja, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige.
Anne Skrõpnik – Tallinna Keskraamatukogu kauaaegne töötaja, hilisem asedirektor ja direktor.
Voldemar Miller – Ajaloolane, kauaaegne TLÜ AR-i baltikaosakonna juhataja, raamatu- ja kirjastamiskultuuri uurija, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige.

ARHIIV
2006 - 2, 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001
-
6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2