ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2006
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2006 nr. 2 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Eesti ilukirjanduse komplekteerimine ja laenutamine ehk lugemine on teema, mis ikka ja jälle teravalt päevakorda kerkib. Seekordseks ajendiks 2004. aasta autorihüvitis ja lugejate n-ö valed lugemiseelistused.
Esinedes ERÜ kõnekoosolekul tõi Autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga positiivse näitena Rootsi, kus viisteist enimlaenutatud autorit olid kõik rootslased.
Huvitusin, mida ja kui palju siis Rootsis üldse loetakse. Uurisin kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude statistikat ja sain teada järgmist: a udiovisuaalse meedia laenamissagedus ületab raamatute oma mitmekordselt, v iimase kümne aasta jooksul on järjekindlalt tõusnud aimekirjanduse populaarsus.
Ilukirjandust laenati 2004. aastal aga vaid 26,4% kõigist laenutustest ja see arv on pidevalt vähenenud. Enim laenatakse lasteraamatuid – 44% kõigist laenutustest.
Lastekirjanduse loetavus ongi põhjus, miks enim laenutatud rootsi autorid on kõik lastekirjanikud. Populaarseimate autorite hulgast leiame ka eestlase. 1947. aastal sündinud illustreerija ja rootsi keeles kirjutav lastekirjanik Mati Lepp on paraku eestlastele tundmatu.
Ilukirjanduse lugemise vähenemist märgatakse ka Eestis. Ja nii tõusebki küsimus, kas raamatukogu on kultuuri- või pigem haridusasutus. Kas raamatukoguhoidja on meelelahutuseks lugemist pakkuv kultuuritöötaja või elukestva õppe infovahendaja? Või kas saabki tänapäeva raamatukogus üldse nii küsida, kui meil on avariiulid ja laenutusautomaadid ja iseteenindus.
Võibolla on tulevikuraamatukogu raamatukoguhoidjata. Juba käesolevas ajakirjanumbris leiate muu hulgas ka teate, kuidas Rootsi rahvaraamatukogud populaarset ilukirjandust üha enam roboti abil laenutavad.
Kui lugeja suhtleb masinaga ja raamatukoguhoidja ülesandeks jääb vaid komplekteerimine, mis tähtsust on siis enam raamatukoguhoidja enda ilukirjanduse tundmisel või lugemusel. Ja lahingul koos kirjanikega eesti kirjanduse nimel.

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Sõnapildistajad - Meeli Pandis
Essee sõnast, pildist ja lugemisest läbi inimkonna ajaloo. Püütakse vastata küsimustele, mis saab inimestest, kes ei tee enam sõnast pilte ja mis saab raamatutest ja lugemisest?

LUGEDES RIKKAMAKS

Mis on raamat, milles seisneb tema väärtus? Kas maksab tema heaks kihutustööd teha? - Kaie Holm
Kokkuvõte raamatukoguhoidjate vastustest küsimusele raamatukogudes toimuvatest kirjandusüritustest ning nende korraldamise ja rahastamise probleemidest. Välja on pakutud ka võimalikke lahendusi.

TEADUSRAAMATUKOGU

Kogude hindamine ja komplekteerimine - Kristel Schvede
Artiklis antakse ülevaade, kuidas on Eesti ja teiste maade raamatukogudes kasutatud kogude arendamisel ja hindamisel Conspectuse süsteemi. Käsitletakse ka Conspectuse ja selle põhjal koostatud komplekteerimiskava kasutegureid ning probleeme.

TTÜ õppejõudude ja teadurite infokäitumine - Aiki Tibar
2004. aastal viis TTÜR läbi veebipõhise ankeetküsitluse ülikooli õppejõudude ja teadurite infovajaduste väljaselgitamiseks. Tulemused näitavad, milliseid infoallikaid kasutati millised kriteeriumid olid tähtsad infoallikate valimisel, milliseid probleeme esines info hankimisel. Ühtlasi sooviti saada hinnangut TTÜR-i kogudele ja selgitada oodatavaid infootsivõimalusi lähiaastatel. Kõige olulisema tulemusena toodi välja raamatute ja trükiajakirjade tähtsus enamiku teadlaste jaoks. Interneti kasutamisel eelistati üldisemaid otsimootoreid vahendatud teemaväravatele. Leidis kinnitust tõsiasi, et mida rohkem saavad õppejõud ja teadurid kasutada digitaalseid ressursse oma töökohal ja kodus, seda vähem külastavad nad raamatukogu füüsiliselt.

TTÜ infovajadused ja raamatukogu komplekteerimiskava - Konrad Kikas
Oluline allikas TTÜ õppejõudude infovajaduste väljaselgitamiseks ja fikseerimiseks on TTÜ õppeainete ja teadustööde andmebaasi koostamine. Andmebaasi täiendati õppeainetele (üle 2500) ja teadustööde teemadele (ligi 800) antud UDK liikidega. Seega on võimalus käsitleda õppeaineid ja teadustöid ühtse kogumina. Andmebaasist seni tehtud päringuist suurim oli seotud raamatukogu komplekteerimiskava koostamisega: andmebaasi põhjal koostati TTÜ õppe-ja teadustöö vajadustele vastavate teavikute kolmetasandiline komplekteerimiskava.

Lähed ühte tuppa, aga satud teise. Intervjuu Larissa Petinaga - Ellen Arnover
Intervjuu 33 aastat Rahvusraamatukogus töötanud vana raamatu uurija ja kauaaegse haruldaste raamatute osakonna juhatajaga. Räägitakse Rahvusraamatukogu kogude korrastamise käigus uuritud vanadest vene raamatutest ja isikukogudest, mis on olulised nii eesti kui vene kultuurile ja mille kohta on Larissa Petina avaldanud artikleid ning esinenud ettekannetega nii Eesti kui rahvusvahelistel konverentsidel. Kõige hilisem Larissa Petina uurimisteema on vana eksliibriste kollektsioon, mis on moodustunud Udo Ivaski ja Julius Genssi kollektsioonide põhjal.

RAAMATULUGU

Eesti trükise Punane Raamat - Mari Siiner
2006. aasta 24. jaanuaril esitleti Rahvusraamatukogus projekti THULE (1998-2006) järgmise etapina valminud Eesti trükise Punase Raamatu I osa, mis on kirjastatud eesti ja inglise keeles nii CD-l kui online versioonis: http://www.nlib.ee/PunaneRaamat “Eesti trükise Punane Raamat I” käsitleb rahvustrükist selle algusaegadest kuni aastani 1850, moodustades esimese etapi eesti kultuurimälu jaoks oluliste rahvustrükiste loetelust. See on Eesti ajaloo, teaduse ja kultuuriloo seisukohalt väärtuslike haruldaste trükiste andmebaas koos lisateabega originaali ja (tagatis/kasutus)koopiate leidumuse kohta ning iga nimetuse vähemalt ühe originaaleksemplari füüsilise sisundi kirjeldusega.

RR-i arhiivkogu juubelinäitus tõi rohkesti külastajaid - Helle Remmelt
1. novembrist 2005 kuni 20. jaanuarini 2006 tähistas Eesti Rahvusraamatukogu näitusega oma arhiivkogu 70 tegevusaastat. Esitatud oli poolteistsada väljaannet arhiivkogu ligikaudu 550 000 teaviku hulgast. Tutvuda sai ka arhiivkogu loomis- ja algusaega kuuluvate dokumentidega.

PANE TÄHELE!

Uued Eesti standardid raamatukogudele - Endla Sandberg
Tutvustatakse kahte standardit: 1) EVS-ISO 11799:2005 Informatsioon ja dokumentatsioon. Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide hoiunõuded; 2) EVS-ISO 14416:2005 Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatute, perioodika- ja jätkväljaannete ning teiste paberdokumentide köitmisele esitatavad nõuded arhiivides ja raamatukogudes. Meetodid ja materjalid

OSKUSKEEL

Infoteaduse terminid - Siiri Lauk
Teine kirjutis raamatukoguhoidja oskuskeelt käsitlevas rubriigis tutvustab konkreetseid infoteaduse alaseid ERÜ terminoloogiatoimkonnas kinnitatud oskussõnu.

RAHVARAAMATUKOGU

Viimsi vallaraamatukogu - Eevi Kiling
Lühiülevaade Viimsi vallaraamatukogu ajaloost ja tänapäevast. 2005. aastal kolis Viimsi vallaraamatukogu uutesse ruumidesse põrandapinnaga 560 ruutmeetrit. Raamatukogul on laenutussaal, teabekirjanduse tuba, hoidla ja konverentsisaal, lisaks avalik internetipunkt. Raamatukoguhoidjaile on eraldi töökabinet ja puhkeruum kööginurgaga. Raamatukogus laenutatakse elektrooniliselt. Väga aktiivselt kasutatakse avalikku internetipunkti.

Rikkad ja ilusad. Külastaja tähelepanekuid - Ene Riet
Muljeid külaskäigust Viimsi uude vallaraamatukokku.

KOOLIRAAMATUKOGU

Sissepõige Rocca al Maresse - Ellen Arnover
Ülevaade era -üldhariduskooli Rocca al Mare Kool raamatukogu tegevusest. Raamatukogu eripäraks on õppekirjanduse elektrooniline laenutamine. Kuna uued õpikud saabuvad vahetult enne õppeaasta algust, kandsid raamatukoguhoidjad kahe nädala jooksul elektronkataloogi 6000 trükist ja kinnitasid neile kiipkoodid ning turvaribad. Raamatukoguhoidjal peab olema töö probleemideta korraldamiseks hea fantaasia, arvab raamatukoguhoidja Jaanus Kõuts. Eriti tähtsustab ta raamatukoguhoidja rolli väikese lugeja suunamisel.

EUROOPA LIIT JA MEIE

Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (CENL) tervitab Euroopa Komisjoni toetust Euroopa Digitaalraamatukogu loomisele
Pressiteates kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni kava rajada Euroopa Raamatukogu infrastruktuuri kasutades Euroopa Digitaalraamatukogu.

Eesti Euroopa raamatukogus - Toomas Schvak
1. jaanuaril 2006 liitus Eesti Rahvusraamatukogu ametlikult Euroopa Raamatukogu ( The European Library) konsortsiumi ja teenusega. Eesmärgiks on integreerida RR-i andmebaasid üleeuroopalise infoteenusega, kus tänaseks osaleb juba 15 rahvusraamatukogu. Esimeses järjekorras liidetavad elektronkataloog ESTERi Tallinna kataloog ja digiarhiiv DIGAR on praegu üleslaaditud testportaali. Euroopa avalikkus saab neile juurdepääsu aprillis 2006.

Kust leiab Euroopa Liidu infot? - Liis Võhandu
Ilmuma hakkavas artiklisarjas tutvustatakse Euroopa Liidu teabe- ja nõuandeteenistusi. Esimeses artiklis antakse juhiseid kust alustada infootsingut, kui inimesel tekib küsimusi EL-i toimimise, institutsioonide ja poliitika ning oma õiguste ja võimaluste kohta EL-s.

BALTI- JA PÕHJAMAADE RAAMATUKOGUD

Biblioteraapia: teenus Vilniuse Linnaraamatukogu harukogus - Rita Veskuniene, Simona Žiliene
2004. aastal võttis Vilniuse Linnaraamatukogu Naujoji Vilnia haruraamatukogu uue teenusena kasutusele biblioteraapia. Loodi kaks biblioteraapia rühma, kummaski umbes 15 inimest. Rühmad tegutsevad abistamaks noori töötuid, kellel on madal sotsiaalne staatus ja kooliprobleemid. Psühholoogi ja raamatukoguhoidja koostöös korraldatavatel biblioteraapia sessioonidel pööratakse põhilist tähelepanu noorte psühholoogiliste ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. Aastal 2004 toimus mõlemas rühmas umbes 60 sessiooni ja viidi läbi neli psühholoogilist testi, mille tulemused näitasid, et rühmaliikmetel on head tulemused ebakindluse vähendamisel ja enesehinnangu tõstmisel.

Laenutusrobot tulekul - Ene Riet
Ülevaade laenutusrobotite rakendamisest Rootsi rahvaraamatukogudes.

Raamatukoguhoidjast Poeta laureatus'eks - Ellen Arnover
Möödunud aastal võitis Soome tähtsaima Finlandia kirjandusauhinna soomerootslasest kirjanik Bo Carpelan, kes on 33 aastat töötanud Helsingis raamatukoguhoidjana. Auhinnatud romaan "Suve varjud" on Eestis ilmumas Loomingu Raamatukogu väljaandel.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Mida nad loevad - Katrin Kaugver
Ülevaade ERÜ kõnekoosolekul “Ütle, mida sa loed ja ma ütlen…” räägitust. Kõne all olid laste lugemisharjumused ja -eelistused.

Aastakoosolek - Reet Olevsoo
ERÜ aastakoosolekul 28. veebruaril kuulati juhatuse esinaise Janne Andresoo ülevaadet 2005. aasta tegevusest. Kinnitati ERÜ tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruanded ning 2006. aasta tegevussuunad. Uueks juhatuse esinaiseks valiti Anneli Sepp (TÜR, ELNET Konsortsium). Anti üle ka aasta-ja teenetepreemia. ERÜ aastapreemia sai Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop, teenetepreemia Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse konsultant Leida Olszak.

Tänan kõiki ühingukaaslasi! - Janne Andresoo
28. veebruari koosolekul oma volitused maha pannud ERÜ juhatuse esinaise pöördumine ühingu liikmete poole.

Bibliograafiaväljaanded – kellele ja milleks? - Mare Kurvet

Ülevaade 16. veebruaril Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja ERÜ ühisüritusena toimunud bibliograafiapäevast. Seminari teemaks oli “Bibliograafia – kellele, milleks?”. Päeval anti üle ka bibliograafiaauhind. Hinnati aastail 2004-2005 ilmunud bibliograafiaid. Parimaks tunnistati Sirje Tammoja (TÜR) bibliograafia “Jaan Eilart. Bibliograafia 1948-2004” koostajana.

SÕNUMID

Laenutusautomaat on kohal - Kersti Jalas
Alates veebruarist 2006 töötab Tartu Ülikooli Raamatukogus laenutusautomaat, millega üliõpilased saavad ise laenata avariiuleil olevaid raamatuid.

Kinkimise rõõm - Krista Talvi
2005. aasta detsembris kinkisid raamatukoguhoidjad uusi lasteraamatuid Tartu Ülikooli Lastekliinikule ja Häädemeeste lasteaiale “Naerukajakas”.

Meenutame: Legendaarse töötahtega suurkomplekteerija. Leida Laidvee 1916-1995 - Heino Räim
2006. aasta 5.aprillil möödub 90 aastat Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu kauaaegse juhataja Leida Laidvee sünnist.

Mälestame: Aala Krastin-Dmitriev – kauaaegne Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja.

Õnnitleme: Presidendi teenetemärgid 2006 raamatukoguhoidjaile

ARHIIV
2006 - 1
2005 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001
-
6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2