ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2005
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2005 nr. 5 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

“Loen alati uue “Raamatukogu” saabumisel resümeed läbi – nii saan ülevaate Eesti raamatukogunduses toimuvast,” kinnitas mulle Oslo IFLA-l Taani Raamatukoguameti direktor Jens Thorhauge.
“Raamatukogu” alaliste tellijate hulgas on ka mõnikümmend välismaa raamatukogu. Ju siis tuntakse meie vastu huvi ja peetakse ajakirja küllalt heaks infoallikaks. Tegelikult pole me teiste hinnangut kunagi otse küsima läinud. Seda rõõmustavam on, kui välismaa kolleegid meie ajakirja kohta oma arvamust avaldavad.
IFLA aastakonverentsil Oslos võeti raamatukoguajakirjade sektsioonis kõne alla väikeriikide ja -rahvuste emakeelsed erialaajakirjad, nende eripära ja võimalused valdavalt ingliskeelses maailmas tähelepanu köita.
Tavakohaselt antakse enamikus maades välja eelretsenseeritavat ja rahvusvahelistes andmebaasides kajastatavat teadusajakirja, lisanduvad vastavalt riigi võimalustele ja vajadusele ühingu(te) infolehed või ajakirjad.
Erandliku rühma selles korrastatud maailmas moodustavad Baltimaad. Inese A. Smith Suurbritanniast ja Anna Maulina Lätist olidki võtnud vaatluse alla Läti “Biblioteku Pasaule”, Leedu “Tarp knigu” ja Eesti “Raamatukogu”. Need ajakirjad on sarnased sisult ja vormilt ühendades endas nii teadus- kui infoväljaande.
“Raamatukogus” leiti olevat kõige pikemad ja ülevaatlikumad ning kõige paremas inglise keeles resümeed. Ajakirja kujundus on soliidne, kuid samas ka atraktiivne – raamatukogude pildid kaanel on hea idee.
Esile tõsteti e-versiooni olemasolu. Ainsaks miinuseks on, et RK-s avaldatav ei kajastu rahvusvahelistes raamatukogunduse andmebaasides.

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Mäluasutused muutuvas maailmas - Indrek Kuuben
Rahvusarhiivi ajalooarhiivi direktori mõtisklus mäluasutuse mõistest ja vormist. End mäluasutuseks kutsuv asutus – olgu see raamatukogu, arhiiv või muuseum, peab tagama eestlaste edasikestmise rahvusena. Mäluasutuste ülesandeks on muuhulgas jätta tulevikule ühiskonna uurimise võimalus, seejuures on teabe säilitamise ja kasutamise küsimused ühised kõikidele mäluasutustele.

E-RAAMATUKOGU

Digimine ongi säilitamine - Heiki Epner
Pole olemas metoodikat, mis ütleks, milliseid infoallikaid praegu ja tulevikus vajatakse, milliseid mitte. Raamatukogu tegevus sisaldab paradoksaalset vastuolu: mida paremini täidetakse oma põhifunktsiooni ehk kättesaadavaks tegemist, seda suuremad on kasutusest tulenevad kahjustused. Digimine ja elektroonilisel kujul avaldamine on ainus moodus, mis lubab ühelt poolt piiramatult kasutatavust laiendada, teiselt poolt aga täielikult välistada kasutuskahjustused.

RAHVARAAMATUKOGU

Kadrina ühendatud raamatukogude süsteem - Ene Heide
2002. aasta algul moodustas Kadrina vallavalitsus valla neljast raamatukogust ühe, mis sai nimeks Kadrina Valla raamatukogu. Töötatakse ühise põhikirja järgi, ühise eelarvega ja ühise juhtimise all. Uuel töökorraldusel on palju positiivseid külgi – väikeste kogude areng külas on hoogustunud. Raamatukogu koos oma filiaalidega on varustatud uute kaasaegsete arvutitega, mis võimaldas esimesena maakonna raamatukogudest üle minna elektroonilisele laenutusele programmiga Urram. Kergesti teostatav on süsteemisisene laenutus, paindlikum uudiskirjanduse komplekteerimine. Ulatuslikumate projektide läbiviimisel kaasatakse filiaalide töötajaid.

Valla raamatukogu uued funktsioonid - Irma Raatma
Väike-Maarja vallas toimib valla raamatukogude ühtne süsteem, mis koosneb kolmest raamatukogust ning avalikust internetipunktist. Artiklis nimetatakse punkthaaval nimetatud töökorralduse positiivsed jooned ning ka see, mis ei ole kõige parem. Eeliseid leitakse olevat siiski rohkem.

Lugejauuring Valga Keskraamatukogus - Regina Lapp
Ülevaade Valga KRK-s 2005. aasta algul läbi viidud lugejauuringust, mille eesmärgiks oli välja selgitada lugejate rahulolu raamatukogu olme, kogude ja teenindusega.

Raamatust ja võimust - Peeter Olesk
Tuntud kultuuritegelase mõtteid raamatukogu tähtsusest kultuuris. Põhjalikumalt on kõne all koduloobibliograafia. Autor arvab, et rahvaraamatukogudes on halvasti kajastatud teave paikkondliku ajaloo kohta. Ta ütleb: lokaalajaloolise trükisõna leitavus märksõnastiku mõttes peab olema süstemaatilisem ja tema kättesaadavus ostetavuse mõttes kaugelt parem kui seni.

Pargiraamatukogu - Linda Jahilo
Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu on raamatukogu parki viinud kahel korral – möödunud aasta septembris koostöös Tartu Kunstimuuseumiga ja käesoleva aasta maikuus kirjandusfestivali Prima Vista ajal. Kokku neljal päeval on vabas õhus laenutatud raamatuid, pakutud lugemiseks ajalehti ning huvilised on saanud surfata internetis. Artiklis antakse ülevaade pargiraamatukogu projekti ideest ja korraldamise motiividest ning praktilisest korraldusest. Tartu Linnaraamatukogu peab pargiraamatukogu projekti õnnestunuks ja kavatseb jätkata.

KOOLIRAAMATUKOGU

Rõõm ja mure korraga - Daivi Jõerand
Tori vallas Pärnumaal tegutseb päris mitu aastat ühendatuna kooli- ja vallaraamatukogu. Taolisi raamatukogusid on Eestis mitmeid. Ühendamisel on lähtutud mitmest aspektist, üldjuhul on kogud ühendatud majanduslikel kaalutlustel. Kuidas peaks kulgema selliste raamatukogude areng? Ei saa kehtestada reegleid ega seadusi – võimalikul ühinemisel peaksid kohalikud võimukandjad end kurssi viima nii rahva- kui kooliraamatukogude töö eripäraga. Kindlasti ei peaks kokkuhoid tulema hariduse, kultuuri või lugeja vajaduste arvelt.

Hugo Treffneri gümnaasiumi raamatukogu - Ave Rikas
Ülevaade Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi raamatukogu tegemistest viimasel kolmel aastal avarates remonditud ruumides. Artikkel sisaldab ka õpilaste arvamusi raamatukogust.

Kool ja raamatukogu - Jaanus Kõuts
Ülevaade 22.-23. septembril Riias korraldatud konverentsist “Kool ja raamatukogu”, mille peaküsimuseks arutleda, kuidas raamatukogud veel tõhusamalt kooli ja õppimist saavad toetada.

ARENDUSTEGEVUS

Teadus- ja arenduskeskuse esimene aasta - Janne Andresoo
1. septembril möödus aasta, kui Eesti Rahvusraamatukogu juurde moodustati teadus- ja arenduskeskus. Keskuse loomise põhjuseks sai asjaolu, et seni osalt sarnaseid ülesandeid täitnud raamatukogunduse osakonna institutsionaalne dimensioon oli jäänud kitsaks nii Rahvusraamatukogu struktuuriüksuste teadus- ja arendustegevuse koordineerimisel kui ka Eesti raamatukogunduse kontekstis toimides. Artiklis antakse ülevaade keskuse olulisematest töösuundadest.

PÕHJA- JA BALTIMAADE RAAMATUKOGUD

Soome avalikud raamatukogud ja heaoluriik - Ilkka Mäkinen
Ülevaade Soome rahvaraamatukogude arengust viimase viiekümne aasta jooksul. Raamatukogude kiire areng algas 50. aastate kiire majanduskasvuga. Heaoluriigi tunnuseks on aga majanduse ja sotsiaalse arengu vaheline harmoonia. Soome kui heaoluriigi ettekuulutajaks võib pidada 1961. aastal vastu võetud raamatukoguseadust. Selle järgi riigi toetus valdadele mitmekordistus ja ühtlasi seostati selle suurus valla oma panusega: mida rohkem vald ise panustas oma raamatukogudesse, seda rohkem abi saadi riigilt. 1990. aastate majanduslangus puudutas Soome ühiskonda sügavalt, raamatukogud pidasid survele vastu – kuigi komplekteerimine ja teenused vähenesid, tulvasid inimesed raamatukokku. Avalik sektor elab majanduskriisist alates kokkuhoiurežiimil. Raamatukogude rahastamine väheneb ja väiksemad neist on sulgemisohus.

Rembrandt ja postmodernistlik raamatukogu - Timo Turja
Artikli aluseks on kaks pilti: Rembrandti maal “Lugev munk” ja foto kaardilt teed otsivatest turistidest. Autori arvates räägivad need kahest vastandlikust viisist otsida ja kasutada informatsiooni.

Raamatukogu kui avastusreis - Meeli Veskus
Ülevaade Norra rahvaraamatukogudest, sekka isiklikke muljeid Norra rahvaraamatukogude külastusest käesoleva aasta suvel Oslos toimunud IFLA 71. aastakonverentsi raames.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kooliraamatukogu õpilaste üldpädevuse kujundajana - Ester Sõrmus
Ülevaade kooliraamatukoguhoidjate VIII suveseminarist “Kooliraamatukogu osatähtsus õpilaste üldpädevuse kujundamisel”. Selgitati pädevushariduse põhimõtteid ja avaldati kahetsust, et väljatöötatavas uues 2007. aastal kehtima hakkavas põhi- ja gümnaasiumi õppekavas asendatakse pädevused üldoskustega.

Kuidas tuua raha vaimu juurde? - Katrin Kaugver
Ülevaade Saksa ülikooli Volksvwagen AutoUni rektori, filosoofiadoktor Walther Ch. Zimmerli esinemisest 94. Saksa raamatukogupäevade avaõhtul (Düsseldorfis 15. märtsil 2005) pealkirjas nimetatud teemal.

Laste lugemisest sõltub raamatukogu (riigi) elujõud - Ülle Kuuse
Ülevaade 21. septembril Viljandis peetud II lasteraamatukoguhoidja päevast. Üritusel moodustati ERÜ juurde lasteraamatukoguhoidjate toimkond. Sõnumis on toodud toimkonna koosseis, toimkonna juhatajaks valiti Ülle Kuuse Tallinna Keskraamatukogust, asetäitjaks Helle Laanpere Võrumaa Keskraamatukogust. Iseloomustatud on toimkonna tegutsemise eesmärke ja esmaseid ülesandeid.

SÕNUMID

Säilitamaks meie digitaalset mälu: deklaratsioon infoühiskonda käsitleva ülemaailmse tippkohtumise (WSIS) toetuseks. Deklaratsioon.

IFLA aastakonverents Oslos - Ene Riet
Ülevaade IFLA 71. aastakonverentsist “Raamatukogu kui avastusreis” 13.-19. augustini Oslos. Iseloomustatakse ka IFLA kui organisatsiooni tulevikusuundumusi.

Raamatukogud ja elukestev õpe - Krista Talvi
Ülevaade 11.-16. septembrini Riias peetud IFLA suurlinnaraamatukogude sektsiooni (INTAMEL) aastakoosolekust, mille teemaks elukestev õpe.

Aasta teenindustegu 2005: ööraamatukogu projekt

Kõige koolitussõbralikum on Tallinna Keskraamatukogu

Alates septembrist töötab ELNET Konsortsiumi tegevdirektorina Mare-Nelli Ilus.

Rapla Keskraamatukogu direktoriks sai Õie Paaslepp.

Kohtumiseni kirjanduse teel - Maire Liivamets.

ARHIIV
2005 - 4, 3, 2, 1
2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2