Väljaandjad:
	2005
		Ilmub 6 korda aastas

2005 nr. 4

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Tere, kolleeg! Mõeldes neile arvukaile raamatukoguhoidjaile, kes aasta(kümne)id pühendunult oma ametit on pidanud, olen veendunud, et raamatukogundus on elustiil. Ja kuigi meie erialale võib sattuda ka elu keerdkäikude või juhuse tõttu, on suuremale osale meist see ometi teadlik valik. Teadlik valik kõigile neile, kes oma raamatukoguelu on alustanud eriala õppimisest kutse- või ülikoolis. Möödunud aasta seisuga on meie 2988 raamatukoguhoidjast 1554, seega pisut enam kui pooled, erialaharidusega. Põllumees tunneb rõõmu vilja sirgumisest, arst haigete tervenemisest, õpetaja tublidest õppureist, lendur kõrgustest. Raamatukoguhoidja elu sisuks on inimkonna kirja pandud (salvestatud) teadmiste mõtestatud kogumine ja levitamine. Alanud on see tavaliselt kiindumusest lugemisse ja raamatuisse, mille loogiliseks jätkuks on soov äratada võimalikult paljudes inimestes samasugust lugemishuvi. Siit omakorda lähtub veendumus, et raamatukogudes talletatav peab olema kõigile võrdselt kättesaadav. Ja viimasest tulenevalt ei saa ka imeks panna meie enamasti vasakpoolsusesse kalduvat maailmavaadet (eredaiks näiteiks Aleksander Sibul ja Helene Johani) ning demokraatlikku mõtteviisi. Raamatukoguhoidja amet eeldab tolerantsi kõigi rahvuste, kultuuride, uskude, keelte, nahavärvide, sotsiaalsete klasside ja kõige muu meid eraldava suhtes. Raamatukogu on koht, kus see kõik sõbralikult kokku saab. Ja mitte ainult kokku saab, vaid omandab tõelise väärtuse, sest raamatukoguhoidja on kogu teabe korrastanud ning kergesti kättesaadavaks teinud. Mida rohkem teadmisi ja mida mitmekesisemad ning keerulisemad on infokandjad, seda enam on vaja meid, raamatukoguhoidjaid. Ükskõik, millise nimega meie ametit praegu või tulevikus ka kutsutakse. Õnnitlen kõiki raamatukoguhoidjaid erialase ülikoolihariduse tähtpäeval! Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG Infoteadus – eriala ja uurimisvaldkond - Elviine Uverskaja Infoteadus kui eriala Tallinna Ülikooli Infoteaduste osakonnas (1990. aastate alguseni TPedI raamatukogunduse ja bibliograafia kateeder) tähistab oma 40. aastapäeva. TÜ õppekavad on pidevas muutumises, kõigi muudatuste puhul on aga õppekavas olnud alati kindel koht raamatukogutöö põhioskuste (kirjeldamine, liigitamine, kogude kujundamine, infoteenindus ja infootsing) õpetamisel. Uute õppemeetoditena on praeguseks lisandunud projektitöö, kaugkoolitus ja e-õpe. INFOTEADUS ERIALANA – 40 Raamatukogu- ja infoteaduste alasest koolitusest - Sirje Virkus Muutused ühiskonnas, muutunud töökeskkond ja ülesanded infoasutuses nõuavad raamatukogu- ja infotöötajatelt uusi pädevusi ja esitavad kõrgendatud nõudmisi koolitajatele. Raamatukogu- ja infoteaduse koolitusinstitutsioonides diskuteeritakse infokeskkonna muutustest tulenevalt järgmistes valdkondades: õppekava suunitlus, raamatukogu- ja infotöötajatele vajalikud pädevused, õppekava sisu ja struktuur, mis kindlustab vajalikud pädevused, õpetamis- ja hindamismeetodid, alternatiivsed koolitusmeetodid, kvaliteedi tagamine ja rahvusvahelistumine. Käesolev kirjutis annab põgusa ülevaate vaid kolmest esimesest aspektist: õppekava suunitlus, infotöötajate pädevused ja õppekava sisu. Infoteaduste osakond – eilsest läbi tänase homsesse - Aira Lepik Infoprofessionaali koolitus kõigil akadeemilise hariduse astmetel – bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes – on tänase Tallinna Ülikooli (TLÜ) sotsiaalteaduskonna infoteaduste osakonna kavandada, korraldada ja läbi viia. Artikkel annab lühiülevaate õppekavade arenduse valdkondades tehtust ja kavandatust alustades lühifaktidega infoteaduste osakonna algaastatest ja arengust ülikoolis ning lõpetades algatatud ingliskeelse magistriõppe kavaga, mis ootamas rahvusvahelise ekspertrühma arvamust. Gutenbergi galaktikast infojuhtimiseni digitaalses keskkonnas - Tiiu Reimo Ülevaade infoteaduse, raamatukogunduse ja raamatuteaduse alasest teadus- ja arendustegevusest Tallinna Ülikooli infoteaduste osakonnas 40 aasta jooksul alates erialakateedri moodustamisest 1966. aastal kuni tänaseni. Lähemalt iseloomustatakse tähtsamaid uurimisteemasid. 2004. aasta kevadel hindas infoteadusteosakonna viimase viie aasta teadustöö tulemusi Kõrghariduse Akrediteerimiskeskuse poolt moodustatud rahvusvaheline komisjon. Selle järgi on osakonna kõige tugevamaks küljeks teadusalane tihe koostöö Eesti raamatukogudega ning erialaorganisatsioonidega, mis tagab selle, et uurimisteemad on seotud praktilise elu vajadustega ning erialaste arengutega. Tähtis osa on ka koostööl Euroopa raamatukogundus- ja infoteaduse alast haridust andvate õppeasutustega ning rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega. Raamatukogu- ja infotöö alane täienduskoolitus TLÜ Infotöö keskuses 1995-2005 - Veronika Rogalevitš, Egle Krull 1995. aastal loodi raamatukoguhoidjate täiend- ja ümberõppe korraldamiseks TLÜ juurde infotöö õppekeskus. Alates1999. aastast muudeti keskuse struktuuri ja tegevuspõhimõtteid – praegune Infotöö keskus viib läbi kolme programmi. Artikkel annab põhjaliku ülevaate neist kolmest – täienduskoolituse, uurimis- ja arendustegevuse ning kaugkoolituse programmist. Eraldi on juhitud tähelepanu sellel aastal läbi viidavatele koolitustele. Milliseid erialaseid teadmisi ja oskusi olete kasutanud oma praeguses ametis? Vilistlasi küsitlesid Hela Ojasaar ja Margot Mahlapuu Vastavad Tallinna Ülikooli Infoteaduste osakonna erinevatel aastatel lõpetanud: EV Presidendi Kantselei direktori asetäitja Riina Roomet, Mahtra Talurahvamuuseumi direktor Tiia-Helle Schmitte, EBS-i raamatukogu juhataja Eda Pihu, EV Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nõunik Külli Kask, KM raamatukogunõunik Meeli Veskus, Võrumaa KRK direktor Inga Kuljus, Lääne Maakonna KRK direktor Ilme Sepp, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus, Tiina Ristimets kirjastusest “Pilgrim”, Tallinna KRK direktor Kaie Holm, Eesti ENIC/NARIC Keskuse infospetsialist Liia Tüür, RR-i peadirektor Tiiu Valm, Mare-Nelli Ilus TÜR-ist ja Ilmar Vaaro Viljandi Kultuuriakadeemiast. UUSI RAAMATUID Lugemissoovitus enesetäienduseks - Anneli Kuiv E-RAAMATUKOGU Elektroonilise raamatukogu tulemusindikaatorid - Kristiina Puura, Anu Nuut Väljatöötamisel on digitaalraamatukogu hindamismetoodika. See hõlmab infotehnoloogilisi vahendeid, sisutööstust ja väliseid kommunikatsioonivahendeid. Artiklis antakse ülevaade Põhja-Ameerika Teadusraamatukogude Ühenduse (ARL) mõõdistamisalasest tegevusest – uurimisvaldkondadest ja küsimustike järeldustest, millega tänaseks on testitud rida tulemusindikaatoreid, mida artiklis ka iseloomustatakse. RAAMATULUGU Meelelahutusest 19. sajandi I poole Tallinnas - Kaja Tiisel 19. sajandi I poolel oli Tallinn võrdlemisi hinnatud sihtpunkt nii huvireisijatele kui suvitajatele. Artiklis käsitletakse kolme vene kultuuritegelase (Aleksandr Bestužev-Marlinski, Aleksandr Miljukovi ning Stepan Džunkovski) reisiraamatutes leiduvaid tähelepanekuid Tallinnas pakutud meelelahutuse kohta. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Tähtis sõna maine - Taie Saar Ülevaade 7.-10. juunini Saaremaal peetud maaraamatukoguhoidjate suveseminaril räägitust. Arutluste käigus jõuti järeldusele, et raamatukogu maine kujundamiseks peavad raamatukoguhoidjad õppima suhtlema meediaga. Maaraamatukogu mainet loovad ka seal pakutavad teenused. Viimased võib jagada põhi-, tugi- ja lisateenusteks. Lisateenuste (postiteenused, pensionide maksmine jmt.) pealesurumine raamatukogule on väikeste valdade ja ääremaade probleem. Kirjasõna Hiiumaal ja Hiiumaast - Kadri Tammur Ülevaade ERÜ vanaraamatu toimkonna seminarist 27.-29. maini Hiiumaa Muuseumi vanaraamatu- ja käsikirjakoguga tutvumiseks. Tõdeti, et Hiiumaa on oma isoleerituses-avatuses tähenduslik paik Eesti mõtte- ja kultuuriloos. KONVERENTSID & SEMINARID Võrgustumine teeb väikesed tugevamaks - Marge Liivakivi Ülevaade 21.–22. aprillini Soomes Helsingi lähistel toimunud rahvusvahelisest seminarist Läänemerd ümbritsevate maade väiksemate raamatukogude esindajatele. Käsitleti väikeste raamatukogude digitaliseerimist, võrguteenuseid, kasutajate muutnud nõudmisi, raamatukoguhoonete ning raamatukogusiseseid muudatusi. Rahvaraamatukogude 25. suveseminar - Ene Riet Ülevaade rahvaraamatukogude 25. suveseminarist 9.-11. augustini Toilas, kus räägiti nii rahvaraamatukogude päevaprobleemidest, Euroopa raamatukogu mudelist kui eesti kirjandusest. SÕNUMID Mis on puuteraamatud? - Priit Kasepalu Mais-juunis tutvustas Kuressaares, Viljandis ja Tallinnas omavalmistatud taktiilseid ehk kombatavaid raamatuid Soomes Lahtis tegutsev eestlastest töörühm. Nad kinkisid kaks raamatut kogu loomiseks ka Eesti Pimedate Raamatukogule. Turu Ülikool jagas raamatukogutööd 13 astmeks - Mare-Nelli Ilus, Kristina Pai Ülevaade TÜR-I töötajate külaskäigust Soome Turu ülikooli raamatukokku personali- ja töökorraldusega tutvumiseks. Tõlkekirjandus on osa rahvuskultuurist - Ellen Arnover Ülevaade TLÜAR-is juunis-augustis eksponeeritud raamatuväljapanekust eesti kirjandus ungari keeles ja ungari kirjandus eesti keeles. Ilmus 20. sajandi alguse Eesti heliplaadiarhiiv - Katre Riisalu Heino Pedusaare koostatud kogumiku “Eesti heliplaadiarhiiv 1901-1939” tutvustus. Valga Keskraamatukogu sünnipäev - Endla Schasmin 21. aprillil tähistati kõnekoosolekuga 80 aastat raamatukogu taasavamisest Valgas. CALIMERA ühendab rahvaraamatukogud, muuseumid ja arhiivid - Krista Talvi Ülevaade Euroopa Liidu projektist, mille eestipoolseks partneriks oli Võrumaa KRK ja koordinaatoriks Rahvusraamatukogu. Projekti eestikeelne kokkuvõte on aadressil: www.nlib.ee/7885 Kohtla-Järve Keskraamatukogu uueks direktoriks on Aime Aarmaa, kes seni töötas sama raamatukogu pearaamatukoguhoidjana.   Õnnitleme: - Poola president Aleksander Kwasniewski autasustas oma ametliku Eesti-visiidi viimasel päeval, 6. juulil enam kui kahtkümmet eestlast Poola ordenite ja kõrgete aumärkidega. Teiste hulgas sai Kuldse Teeneteristi Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm. 21. juunil autasustas Kaitsejõudude Peastaap Tiiu Valmi teeneteristiga. Juuni keskel valiti Tiiu Valm teiseks kaheaastaseks ametiajaks Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu IFLA uude juhatusse. - Signe Väljataga – 75 Kauaaegne ELTK töötaja, lastekirjanduse uurija ja õppejõud TLÜ tollases raamatukogunduse ja bibliograafia kateedris - Kaljo-Olev Veskimägi – 75 Kauaaegne õppejõud TLÜ infoteaduste osakonnas. Uurinud raamatukogude ajalugu ja tsensuuri ENSV-s. Avaldanud raamatuid, millest olulisemad on: “ Kahte kappi on ühhetassa majas tarvis: leivakappi ja ramatokappi : Eesti raamatukogude ajalugu” (2000) ja “Nõukogude unelaadne elu : tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed” (1996). - Salme Vainlo –70 Kauaaegne Valga Keskraamatukogu direktor - Malle Kull – 60 Järvamaa Keskraamatukogu direktor Mälestame: - Liisa Düüna 03.04.1943–14.07.2005 Kauaaegne Rakvere Keskraamatukogu direktor

ARHIIV

2005 - 3, 2, 1 2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1, 2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2