ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2005
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2005 nr. 3 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!
Aeg-ajalt olen hämmingus kuuldes mõne kolleegi kahetsevaid mõtteavaldusi, et see või teine asi meie raamatukogunduses oleks pidanud jääma vanaviisi.
Olemasoleva säilitamise tahtes pole ju tegelikult midagi hämmastavat. Küll aga kumab taolisest arvamusest enamasti läbi mõte justkui oleks raamatukogundus midagi täiesti eraldiasuvat ja iseseisvat. Nagu võiksid raamatukogud toimida kultuuri ja kogu ühiskonna arengust ning lugejate vajadustest sõltumatult.
Kaudselt kerkis raamatukogu iseolemise teema ka Põhja-ja Baltimaade IV konverentsil mai alguses Liepajas. Taani raamatukoguameti juhataja Jens Thorhauge imestas pärast Leedu Rahvusraamatukogu direktori asetäitja Regina Varniene põhjalikku ülevaadet leedu käsikirjade ja vanaraamatu kogude edukast digiteerimisest: “Miks ja kellele te seda teete? Mitme sajandi vanuseid väljaandeid kasutavad vaid mõned uurijad. Kas poleks mõttekam luua neile trükistele lihtsalt vajalikud säilitamistingimused, digiteerimiseks valida aga aktiivselt kasutatavad kogud?” Leedu kultuuriruumi väiksust ja sellest tingitud väljaannete eri kandjatel säilitamise vajadust ei pidanud taani sama väikese kultuuri esindaja piisavaks põhjenduseks. Meile lähemal, Helsingi Ülikooli raamatukogus Soomes, on loodud silmapaistvalt head tingimused kogude säilitamiseks, igapäevatöös lähtutakse aga lugejate vajadustest. Põhjamaade raamatukogudes on lugeja kuningas.
Kuidas on meiega? Kui palju leidub meil ikka veel ainult tegija arvutis ligipääsetavaid andmebaase? Kas lähtume oma tegemisi kavandades lugeja kasust või järgime iseenese mugavust ning nii-on-kogu-aeg-tehtud mõtteviisi? Kui põhjalikult me üldse oma tegevust kavandame?
Palju päikest, mis paneb mõtted süguseks liikuma!
Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Mäluasutus, selle mõiste ja positsioon ühiskonnas - Anzori Barkalaja
Viljandi Kultuuriakadeemia rektor arutleb kultuuri rolli ja elujõulise kultuuri tunnuste üle, samuti mäluasutuste rollist kultuuris. Autori arvates on Eesti mäluasutuste roll eestluse ning inimsuseparimate kogemuste ja informatsiooni korraldamine Eesti kultuuriruumi käibesse.

RAAMATUKOGUHOIDJA
Raamatukoguhoidja stereotüüp läbi aja - Signe Jantson, Kate-Riin Kont
Artiklis on käsitletud raamatukoguhoidja ameti stereotüüpe minevikus raamatukogu- ja kirjandusloo abiga ning otsitud murdepunkti, millest tänase raamatukoguhoidja ametiga kaasnev stereotüüp on alguse saanud.
Millal on töötaja vana? - Marju Rist
Millal on töötaja nii vana, et ta peab koju jääma – see küsimus on oluline nii tööandjale kui –võtjale. Autor jõuab tõdemuseni, et töökohas peaks lugema ainult tulem, mitte see, kes ja kui vana tegija on.

RAAMATUKOGUNDUSHARIDUS
Mina saan kutsestandardist aru - Rutt Enok
Arvamus raamatukoguhoidja kutsestandardist vastulausena eelmises ajakirjanumbris ilmunud Mati Muru artiklile “Mõistus keeldub kutsestandardist aru saamast”. Rutt Enok, Harju Maakonnaraamatukogu direktor, üks raamatukoguhoidja kutsestandardi kinnitanud ja nüüdseks tegevuse lõpetanud raamatukoguhoidjate kutsenõukogu ja raamatukoguhoidja kutsestandardi välja töötanud töögrupi liikmetest, toob välja kolm põhimõtet, mida kutsestandardi koostamisel arvestati. Need on: 1) standardis on toodud klassikaliste raamatukoguhoidja oskuste miinimumnõuded, 2) standardi nõuded ei ole seotud tööga konkreetsel ametikohal, 3) kutsestandardiga hinnatakse töötaja tegelikke teadmisi jaoskusi.
21. sajandi raamatukoguhoidja on e-raamatukoguhoidja - Mai Põldaas
Kiireltarenev e-maailm ja sellega kaasnevad nõuded infotöötajale on see suund, kus
kaasaegsel raamatukoguhoidjal on vajadus pidevalt õppida. Siia kuuluvad teadmised arvutitest ja integreeritud infosüsteemist, oskus kasutada elektroonilist infot nii lugejateenindusel kui erialasel suhtlemisel ja inglise keele oskus, milles toodetakse suurem osa infost.

TEADUSRAAMATUKOGU
Pseudonüümide andmebaas jõudis internetti - Merike Kiipus
Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas on pseudonüümikaga tegeldud ligi 80 aastat. Pidevalt on täiendatud pseudonüümi-ja anonüümilahenduste kartoteeki, mille kirjetearv on kasvanud 22000-ni. 2004.a. lõpus alustati pseudonüümide andmebaasi loomist, mis on kättesaadav aadressil http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/
Honorarieksemplaride kogu - Heino Räim
Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus leiduva ajalehtede ja ajakirjade honorarieksemplaride kogu arvestusnimestik sisaldab 76 sissekannet, neist perioodilisi väljaandeid 74 erinimetuse all. Aastakäike on kokku 1240.
Teavitustööst enne ja pärast EL-ga liitumist - Õnne Mets
Ülevaaade seitse aastat Rahvusraamatukogus töötanud Euroopa Liidu infokeskuse tööst. Tutvustatakse ka keskuse uusi teenuseid.

RAHVARAAMATUKOGU
Jõelähtme valla raamatukogud - Taimi Saarma
Jõelähtme vallavanema ülevaade valla kultuurielust, esmajoones raamatukogude olukorrast.
Kaberneeme raamatukogu kasutab juba neljas põlvkond - Laine Mei
Ülevaade Kaberneeme raamatukogu minevikust ja tänasest päevast.
Loo aleviku helesinine unistus - Urve Liivrand
Muutustest Loo raamatukogus pärast uutesse ruumidesse kolimist 2004. aasta lõpul.
Raplamaa koduleht - Leini Kõrtsini
Rapla Keskraamatukogu kodulehe koostamise põhimõtetest ja haldamisest.
Võrul uus koduleht - Inga Kuljus
Ülevaade Võrumaa Keskraamatukogu uue kodulehe sisust ja koostamise põhimõtetest.

JUTUTUBA
Laste lugemisest sõltub riigi elujõud: vestlus Anne Randega - Maire Liivamets
Vestlus Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktoriga lasteraamatukogundusest ja lastekirjandusest.

PÕHJA- JA BALTIMAADE RAAMATUKOGUD
Koostööst Tallinna ja Helsingi vahel - Gerda Koidla
Pikem ülevaade Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ligi 40 aastat kestnud koostöösuhetest Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukoguga. Viimase rahalisel toetusel sai TTÜR 1990. aastal ka Tehnikaülikoolide Raamatukogude Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (IATUL) täisliikmeks ning osales aastail 1998-1999 partnerina rahvusvahelises koostööprojektis DEDICATE. Vaatamata tihedale koostööle ei olnud raamatukogude vahel sõlmitud kahepoolset koostöölepingut. 2005. aasta algul allkirjastati viieaastane koostööleping.
Raamatukogude tulevikustsenaariumid: Soome väljavaated. Referaat
Referaat ajakirjas Signum avaldatud artiklist, mis käsitleb Soome raamatukogude arengusuundi.
Muljeid Helsingi raamatukogudest - Ellen Arnover
Ülevaade Tartu Ülikooli Raamatukogu töötajate tutvumisreisist Helsingi Ülikooli Raamatukogu õppimiskeskusesse Aleksandria.

ERIALAKEEL
Rahvusvaheline terministandard EVS-ISO 5127 - Sirje Nilbe
2004. aasta sügisel ilmus standardikeskuse väljaandena Eesti standard EVS-ISO 5127:2004 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik”, mis on vastava rahvusvahelise standardi tõlge eesti keelde. Eesti terminite juures on esitatud alusstandardist võetud inglise ja prantsuse vasted, samuti soome terminid standardist SFS-ISO 5127.
Infotervik – muutlik, muutumatu ja mõnikord nähtamatu - Kristel Schvede
Mõtisklus seoses uue terminiga – infotervik. Termin tekkis, kui autor hakkas otsima ühist nimetajat erinevatele informatsiooninähtustele ja –kogumitele.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING
Teabepäev - Reet Olevsoo
Ülevaade 6. aprillil toimunud teabepäevast, kus anti ülevaade ERÜ koolituse toimkonnas ja kutsekomisjonis toimunud aruteludest kutsekvalifikatsiooni omistamise korrale üleminekuks.
Koolituspäev Põltsamaal - Reet Olevsoo
Ülevaade 20. aprillil toimunud koolituspäevast keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhatajale.

KONVERENTSID & SEMINARID
Põhja- ja Baltimaade raamatukogude arengustrateegiad - Anu Nuut
Ülevaade 1.-4. maini Liepajas Lätis toimunud IV Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverentsist “Teadustöö ja innovatsioon: Põhja- ja Baltimaade raamatukogude arengustrateegiad”, kus käsitleti uut digitaalset keskkonda, digitaalraamatukogusid, raamatukogutöö tulemuslikkust, teadus- ja arendustegevust ning erialaharidust.
Veeteaduse info EURASLIC 11. konverentsil - Maria Kalentšitš
Ülevaade 4.-6. maini 2005 Horvaatias Splitis toimunud Euroopa Veealaste Raamatukogude ja Infokeskuste Assotsiatsiooni (EURASLIC) konverentsil arutatust.
BOBCATSSS esmakordselt Eestis - Veronika Rogalevitš
Eelinfo 2006. aasta 30. jaanuarist 1. veebruarini Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus ja Tallinna Ülikoolis peetava BOBCATSSS’i sümpoosioni kohta, mille korraldajateks on TLÜ Infoteaduste osakond ning Taani Kuninglik Raamatukogu ja Infoteaduse Kool. Sümpoosioni peateemaks on „Information. Innovation. Responsibility: Information Professional in Network Society” (Informatsioon. Innovatsioon. Vastutus: infospetsialist võrguühiskonnas). Info veebiaadressil http://www2.db.dk/bobcatsss
IDSL Tallinnas - Mari Kannusaar
Eelinfo 20.-23. septembrini 2005 Tallinas toimuva 9. rahvusvahelise RVL-i ja dokumendiedastuse (Interlending and Document Supply – ILDS) konverentsi kohta.
Konverentsi infot leiab veebilehelt http://www.nlib.ee/ilds

UUSI RAAMATUID
Lugemissoovitus enesetäienduseks - Anneli Kuiv

SÕNUMID
H. C. Anderseni päev - Ene Riet
Ülevaade Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud rahvusvahelise lasteraamatupäeva üritustest 2. aprillil Rahvusraamatukogus, millega tähistati muinasjutuvestja H. C. Anderseni 200. sünniaastapäeva.
Ilmus Viktor Aleksejevi piltidega “Põial-Liisi” - Kersti Tiik
Pildiga või pildita
Ülevaade Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses 7. aprillil 2005 toimunud kuuendal lastekirjanduse ümarlaual arutatust.
Muhvi auhind
Muhvi auhinna laureaadiks kuulutati Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses 5. mail Tallinna Ülikooli algõpetuse õppetooli lastekirjanduse lektor Mare Müürsepp. Auhinda antakse välja viimase kahe aasta jooksul ilmunud lastekirjanduse ja laste lugemise probleeme kajastavate artiklite eest ajakirjanduses.
Raamatukogunduse erialapäev Viljandis
21. aprillil 2005 toimus Viljandi Kultuuriakadeemias taas raamatukogunduse ettekandepäev, millel olid kõne all raamatukogunduse arenguga seotud teemad. Hommikupoolsed ettekanded keskendusid Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse tegevusele. Päeva teisel poolel käsitleti erialase koolitusega seonduvat nii Eestis kui Soomes, samuti vaadeldi Soome raamatukogude arengulugu.
Kärdla Linnaraamatukogu direktor on Marika Võsamaa
Tartu Ülikooli Raamatukogu hakkab juhtima Martin Hallik
Õnnitleme: Ingrid Loosme 80 – Tartu Ülikooli Raamatukogu kauaaegne töötaja
Mälestame: Helene Kulpa – kauaaegne raamatukogutöötaja ja ERÜ auliige.
Lembi Taivokainen – Eesti Rahvusraamatukogu kauaaegne töötaja
Boris Volodin – raamatukoguteadlane, uurinud ka Balti regiooni raamatukogude ajalugu, kauaaegne teadusosakonna teadur Venemaa Rahvusraamatukogus.

 

ARHIIV
2005 - 2, 1
2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2