Väljaandjad:
	2005
		Ilmub 6 korda aastas

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2005 nr. 1

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Tere, kolleeg! Kuigi raamatukogudes leidub modellivälimusega töötajaid, on raamatukoguhoidja rahva silmis, sealhulgas ilukirjanduses ja kinolinal, prillide ja juuksekrunniga rangevõitu vanem naisterahvas. Oleme selle kujutelma püsimisele kõvasti kaasa aidanud ja paistab, et see isegi meeldib meile (vaata möödunud aastal ilmunud raamatukogunaljade raamatukese kaaneillustratsiooni!). Ometi on selge, et nii kiiresti, nagu muutuvad lugejate vajadused, muutuvad ka raamatukoguhoidjale esitatavad nõudmised ja teiseneb tema imago. Eriala maine kujunemisel on oluline raamatukoguhoidja suhtumine endasse, tema teadmised ja oskused, mis meie arvates peaksid selle ametiga kaasas käima. Need on kirja pandud kutsenõudeis. Keeruline on aga erialakoolituses arvesse võtta kutsenõudeid nii, et eri ametikohtadel oleks vajalik hõlmatud. Kuidas ühitada külaraamatukoguhoidjale ja kõrgkooli digitaalse teadusraamatukogu arendajale koolituskavas pakutav? Kuidas sobitada nende nõuetega veel tööandja soovid? Raamatukoguhoidjate ja koolitajate arvamused võivad siinkohal täielikult lahku minna. Ühed arvavad, et kutsenõuded tuleb üle vaadata, teisi on raamatukogude tööpraktika veennud kutsekoolituse põhjaliku ümber-korralduse vajaduses. Et tulevane raamatukoguhoidja ei pettuks, peaks ta enne ametisse kandideerimist vaatama soovitavas töökohas ringi, mida seal tehakse, ning mõtlema järele, kas see on just see, mida tema teha tahab. Nimetasin siin vaid mõne 2005. aasta esimeses aja-kirjanumbris tõstatatud probleemi. Kindlasti on teil tähelepanekuid, kuidas raamatukogu-hoidja amet paistab kas eriala seest- või väljastpoolt vaadatuna. Kirjutage meile ja tehke seda niisama julgelt nagu Olga Einasto ja Marju Rist! Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG Kõik, mis on hästi, on tavaline - Meeli Veskus Ülevaade Kultuuriministeeriumi tegemistest rahvaraamatukogude arendamisel 2004. aastal. Kõne all on peamiselt probleemid, mida tõstatati möödunud aasta jooksul erialaajakirjas “Raamatukogu”. MÄLUASUTUSED Mäluasutused - Krista Aru Essee mäluasutuse mõistest ning ülesannetest. Mis on digiteerimise nõukogu? - Mihkel Reial Ülevaade Kultuuriministeeriumi juures tegutseva eesti kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu esimesest tegevusaastast ja tulevikuplaanidest. e-RAAMATUKOGU Digitaalne teadusraamatukogu kõrghariduse kontekstis - Sirje Virkus, Silvi Metsar Pikem kirjutis muutustest ja uuendustest kõrghariduses ning nende mõjust teadusraamatukogude tegevusele. Maailma ülikoolid on korrigeerimas oma arengusuundi kuues peamises valdkonnas: kõrghariduse osatähtsuse tõus elukestva õppe kontekstis, hariduse ja teadusuuringute rahvusvahelistumine, ülikoolide ja tööstuse ühistegevuse väljaarendamise vajadus, teadmiste “tootmise” tormiline kasv, teadmiste reorganiseerimine, uute võimaluste ilmsikstulek. RAAMATUKOGUNDUSHARIDUS Viljandi Kultuuriakadeemia 2004. aastal lõpetanute diplomitööd Kutsekoolitus, quo vadis? - Mati Muru Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse õppetooli lektor annab ülevaate erialase kutsekoolituse ja täiendusõppe korraldamise praegusest seisust. Ta arvab, et kutsekoolitus tuleb ümber korraldada ning teeb ka ettepanekuid, kuidas ning mida seejuures arvestada. RAAMATUKOGUHOIDJA Raamatukoguhoidja imago: sinisukk või kõhutantsija - Olga Einasto Kahe artiklina kavandatud ülevaade 2003. aasta kevadel Tartu Ülikooli Raamatukogus läbi viidud uuringutest eesmärgiga analüüsida, millist rolli veel mängivad raamatukoguhoidja imago kujundamisel levinud stereotüübid ning uurida nende stereotüüpide allikaid. Käesolevas, artikli esimeses osas, antakse ülevaade imago mõistest ning raamatukoguhoidja kujutamisest internetis, ilukirjanduses ja kinolinal. Tulevasele kolleegile tööintervjuuks - Marju Rist Rahvusraamatukogu osakonnajuhataja mõtteid sellest, milliseid oskusi ja omadusi ootavad oma töötajailt struktuuriüksuste juhid. Autor soovitab töötajal probleemide vältimiseks teha endale enne ametikohale kandideerimist selgeks tulevase töö sisu. RAHVARAAMATUKOGU Kultuuriministeeriumi IT-alased tegevused raamatukogunduse valdkonnas - Indrek Eensaar Kultuuriministeerium alustas 2000. aastal rahvaraamatukogude internetiseerimist, hetkel puudub interneti püsiühendus veel umbes kümnes rahvaraamatukogus. 2001. aastal asuti koostöös mitmete asutustega arendama rahvaraamatukogudele mõeldud internetipõhist tarkvara URRAM, mille kasutamine on lihtne ega nõua eriteadmistega IT-personali olemasolu. Kultuuriministeerium koordineerib ka kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise korraldamist. 2004. aastal moodustati kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu, määratletakse erinevate objektide digiteerimisele spetsialiseerunud kompetentsikeskused, kuhu hakkab koonduma digiteerimisalane teadmus vastavas valdkonnas. Uus raamatukogu Elvas - Imbi Härson Ülevaade Elva raamatukogu möödunud aasta lõpul avatud uuest hoonest ning muutunud töökorraldusest. PANE TÄHELE! Rahvusvaheliste kataloogimispõhimõtete deklaratsioon Esimesel rahvusvaheliste kataloogimisreeglite alasel IFLA nõupidamisel 2003.a. Saksamaal Frankfurdis heakskiidetud kavandi tõlge eesti keelde. ERIALARAAMATUKOGU Erialaraamatukogud – kes me oleme? - Katrin Gottlob Ülevaade erialaraamatukogude sügisseminariks korraldatud veebiküsitlusest, mille eesmärgiks oli saada ülevaade ERÜ erialaraamatukogude sektsioonis esindatud raamatukogudest. Ankeet hõlmas küsimusi raamatukogu põhinäitajate kohta, samuti raamatukogu infosüsteemi, elektronkataloogi olemasolu, pakutavate teenuste, raamatukoguhoidja läbitud koolituste jmt. kohta. BALTI- JA PÕHJAMAADE RAAMATUKOGUD Ilukirjandus Rootsi rahvaraamatukogudes - Piret Lotman Referaat ajakirjas Biblioteksbladet nr. 10/2004 ilmunud artiklitest, mis käsitlevad ilukirjanduse komplekteerimist ja lugemist Rootsi rahvaraamatukogudes. RAAMATULUGU Kolm kuulsat eesti naist - Helle Remmelt Ülevaade 1934. aastal Eesti naisorganisatsioonide poole välja antud kogumikust, mis oli pühendatud kolmele kultuuritegelasele, kes tähistasid sel aastal oma 70. sünnipäeva. Need olid helilooja ja organist Miina Härma, luuletaja ja tõlkija Anna Haava ning laulja ja pedagoog Aino Tamm. ARVUSTUS Kilde ja tervik - Ilkka Mäkinen Arvustus Piret Lotmani koostatud Eesti Rahvusraamatukogu ACTA sarjas ilmunud kogumikule The 20th century libraries in the Baltic Sea region (Tallinn 2004. 122p. Transactionsofthe National Library of Estonia X). Autor peab tähelepanuväärseks, et taoline kogumik on ilmunud inglise keeles. Ta hindab kogu terviklikkust ja arvab, et sarnaseid häid ja vajalikke tekste tahaks rohkemgi lugeda. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Tagasivaade sügisseminarile - Katrin Gottlob Ülevaade erialaraamatukogude sügisseminarist 15. oktoobril 2004, kus käsitleti e-raamatukogu ja teaduskirjanduse lugemist teadlaste seisukohalt ning anti ülevaade ERÜ erialaraamatukogude sektsiooni korraldatud veebiküsitlusest Eesti erialaraamatukogudest ja nende teenustest. Koostöö-ootus - Sirje Bärg Ülevaade ERÜ maaraamatukogude sektsioonis arutati maaraamatukogude tegevuse olulisi küsimusi. Leiti, et valupunktideks on töötasud, lisaülesanded, ametinimetused ja töökoormus. Samuti oli kõne all teavikute raha, infotehnoloogia rakendamine maaraamatukogus ja raamatukoguruumid. Friedrich Puksoo auhind 2005 Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing andsid 21. jaanuaril Tartus välja Friedrich Puksoo 2005. aasta auhinna. Auhind anti Indrek Jürjole Hupeli monograafia eest. Monograafia “Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819” on käsitlus Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeli elust ja tegevusest, tema filosoofilistest, keeleuurimuslikest, teoloogilistest jm. töödest. MEENUTAME Bibliograaf-koduuurija Hillar Kattai - Helle Valgus Veebruaris 2005 möödus 85 aastat Viljandi Linnaraamatukogu kauaaegse bibliograafi sünnist. SÕNUMID Lääne-Virumaa Keskraamatukogu sai uue direktori. Alates 1. veebruarist 2005 on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar, kauaaegne Tartu Linna Keskraamatukogu direktori asetäitja. Kreutzwaldi päevad - Tiina Ritson Ülevaade Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud 48. Kreutzwaldi päevade teaduslikust konverentsist, mille teemaks oli monumendid ja müüdid. Kahe päeva jooksul kuulati arvukalt ettekandeid kultuuri-ja kirjandusloo uurijatelt. Veeuputus Pärnu Kolledzis 8. jaanaril 2005 ujutas erakordselt tugev torm üle Eesti läänepoolsed kaldaalad. Kannatada sai ka Pärnus mere kaldal asuva Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi hoone ja selle raamatukogu. Õnnitleme: Rikas elu: Kaja Noodla –90 - Malle Ermel, Maare Kümnik, Mare Rand, Arvo Tering, Hain Tankler Kaja Noodla on Tartu Ülikooli Raamatukogu direktori kohusetäitjana ning mitme osakonna juhatajana töötamise kõrval olnud ka raamatukogunduse õppejõud ja Eesti raamatuloo tunnustatud uurija. Õnnitleme: Kustumatu jälg kultuurilukku – Endel Annus 90 - Anne Valmas Endel Annus on Eesti raamatu retrospektiivse bibliografeerimise programmi algataja, juhendaja, koordineerija ja ühtlasi tegelik teostaja – ilmunud on Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia 1525–1917 kaheksa köidet. Raamatukogu 2004. aasta koondsisukord - Margit Stamm

ARHIIV

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1, 2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2