ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2004
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2004 nr. 6 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Tere, kolleeg!

Lugejana tundub mulle, et “Raamatukogu” muutub aina mitmekülgsemaks. Aeg Eesti raamatukogus, e-raamatukogu, ülikooliraamatukogude rahastamine, kutsestandard, infoühiskonna eetika, infoteenindus uute võimaluste otsingul, rahvaraamatukogude komplekteerimine ja lugejate eelistused, raamatukoguhooned Eestis ja mujal – see on mööduva aasta teemadering.

Iga päev toob raamatukoguellu uusi ideid ning lahendamist ootavaid probleeme. Ja kui seni on ajakirjale ette heidetud eluliselt oluliste küsimuste puudutamist alles pärast otsuste langetamist, siis nüüd paistab olukord muutuvat.

Üha enam leidub raamatukoguhoidjaid, kes julgevad oma mõtted RK-le kirja panna just siis, kui teema on kõige kuumem. Suurima vastukaja tekitas sel aastal Marju Rist oma mõtetega teadusraamatukogudest, samuti ka Taimi Nurmiste e- kui edukuse mõõdupuu käsitlusega. Ülikooliraamatukogude probleemid tõid välja Peeter Normak, Andres Kollist ja Jüri Järs, Peep Sürje, Margus Pärtlas, Lylian Meister. Uus aasta peaks nii mõnelegi neist lahenduse tooma.

Lugejahuvi äratasid uudse teema või tavapäratu lähenemisega artiklid paljudelt autoritelt, näiteks Tiina Kuusiku ülevaade töösoorituse hindamisest, Asko Tamme radikaalsed mõtted rahvaraamatukogust, Merike Poljakovi mõtisklus kutsumusest teeninduses, Priit Kasepalu arvamus nägemispuudega inimese digitaalsest raamatust. Ja muidugi Anu Nuut oma sügavalt teaduslike artiklitega teadmistepõhise ühiskonna ja raamatukogude suhetest ning Sirje Lauring Vaska regulaarsed ülevaated TPÜAR-is toimuvast.

Esile tõstaksin veel TPÜ IO-s alles eriala omandavaid Mari Vernikut, Erika Reierit, Mailis Treid ja Krista Lepikut ning nende esseid vahendanud Silvi Metsarit, samuti Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilast Triin Rajalot.

Eesti ja maailma raamatukogundusel hoiavad silma peal toimetuskolleegiumi liikmed ja häid ideid oleme ajakirjanumbrite valmimisel arvestanud. Enim on meile uusi impulsse andnud ja artikleid-ülevaateid kirjutanud Tiiu Valm, Malle Ermel, Gerda Koidla, Anne Valmas ning Reet Olevsoo.

Oluline osa ajakirja laiemal levikul on kindlasti ka raamatu- ja mõtteloo ning kirjanduse ja lugemise käsitlustel.

Toimetusse jõudnud vastukajast järeldame, et oma ajakirja loetakse tähelepanelikult ning püütakse toetada nii moraalselt kui tegudes. Täname ajakirja püsilugejaid, toimetuskolleegiumi ning kõiki mõttekaaslasi!

Kohtumiseni uuel aastal!
Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Protestime ebaõigluse vastu - Lylian Meister

Lühiülevaade Kunstiakadeemia raamatukogust ning probleemidest teadusraamatukoguks nimetamisel – nimelt ei võimalda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kord raamatukogule teadusraamatukogu nimetust anda, kuna kogu komplekteeritakse väga kitsas valdkonnas. Autor on seisukohal, et kõik avalike ülikoolide raamatukogud peaksid olema teadusraamatukogud koos sellega kaasneva õigusega taotleda Haridus-ja Teadusministeeriumilt lisafinantseerimist teadusinformatsiooni hankimiseks.

Vastandite ühtsus ja võitlus ülikoolide ja teadusraamatukogude arengus - Andres Kollist

Eesti ülikoolide ja nende raamatukogude tulevikust. TPÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor esitab Eesti raamatukogundusmaastiku korrastamise seitse printsiipi, millest kolme esimese osas ongi juba kokku lepitud ja vastavriiklik regulatsioon olemas. Need kolm printsiipi on: 1) riik rahastab teadusraamatukogude ülalpidamist ja teavikute ostmist läbi Haridusministeeriumi eelarve; 2) teadusteaviku soetuseks planeeritakse kokku summa, mis vastab ligikaudu ühe korraliku ülikooli vastavale kulutusele maailmas; 3) seda raha saavad vaid avalik-õiguslikele ülikoolidele kuuluvad raamatukogud ja vaid teadusteaviku soetamiseks.

Kommentaariks - Jüri Järs

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktori kommentaar TPÜ Akadeemilise Raamatukogu direktori Andres Kollisti arvamusavaldusele “Vastandite ühtsus…”.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU – 85

Sõna saavad TTÜR-i direktorid: Konrad Kikas (direktor 1961-1994), Meelis Ideon (direktor 1995-1998) ja Jüri Järs (direktor alates 1999). Vastused ajakirja “Raamatukogu” poolt esitatud kolmele küsimusele TTÜR-i tegevuse kohta nii minevikus kui praegu ja arvamused Eesti raamatukogunduse hetkeseisu ning lahendamist vajavatest probleemidest.

Teaduskonverents “Ülikooliraamatukogu täna” - Gerda Koidla

Ülevaade 11. novembril 2004 toimunud 85. juubelile pühendatud konverentsist “Ülikooliraamatukogu täna”, kus käsitleti täna ülikooliraamatukoguga seotud kaheksat märksõna: seadusandlus, rahastamine, teenuste kvaliteet, teenuste kaasajastamine, kasutajakoolitus, andmebaasid e-keskkonnas, arengutrendid ja võrgustumine.

E-RAAMATUKOGU

Infoteenindus uute võimaluste otsinguil - Taimi Nurmiste

Tänane ülikool ja ülikooliraamatukogu on muutunud virtuaalsemaks. Kuna raamatukogu on vaid üks paljudest info pakkujatest, valib kasutaja nende seast mugavama ja atraktiivsema. Raamatukogu süsteemid on liiga keerulised ja võimalused muutuvad liiga kiiresti. Raamatukogu e-ressursside kasutamine eeldab infokirjaoskust, seega kasutajakoolituse läbiviimist. E-ressursi kasutamist mõjutavad kõige rohkem probleemideta juurdepääs, kasutajakoolitus ja abi kättesaadavus tehnoloogia kasutamisel. Lisaks õpikute, teadusraamatute, arvutite ja andmebaaside kogule peab raamatukogu olema kultuuriasutus, sotsiaalse suhtlemise keskus.

Eesti raamatute üldnimestik elektroonilises kataloogis - Anne Ainz

Ülevaade Rahvusraamatukogu rekataloogimise projektist 1999-2003. Projekti käigus rekataloogiti de visu aastatel 1918-1944 ilmunud eestikeelsed raamatud ja jätkväljaanded (toimetised, aastaraamatud, aruanded, kalendrid jm). Tallinna elektroonilisse kataloogi ESTER sisestati 26000 kirjet.

RAAMATULUGU

Alide Dahlbergi juhtum - Reet Krusten

Artikkel esitab rahva seas populaarse laulu “Mutionu pidu” sõnade saamisloo. Põgusalt käsitletakse ka luuletuse autori Alide Dahlbergi teisi lastevärsse ja –jutte.

VASTA JULGESTI!

Milline oli möödnud aasta olulisim raamatukogusündmus: vastavad ERÜ esinaine Janne Andresoo, TPÜ Infoteaduste osakonna juhataja Elviine Uverskaja ja Viljandi Kultuuriakadeemia infoteaduste osakonna lektor Aive Sepp.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

STATISTIKA

Eesti kooliraamatukogud 2003-04.õa. - Heli Priimets

RAAMATUKOGUHOONED

Aalto raamatukogud kõnetavad inimese alateadvust

4.-27. novembrini oli Rahvusraamatukogus väljas Alvar Aalto Muusemi näitus “Alvar Aalto raamatukogud”. Soome arhitekti Alvar Aalto (1898-1976) ulatusliku loomingu hulgas on tähelepanuväärsel määral raamatukogusid – 19 raamatukogu projektist on teostatud 10. Avaldame lühendatult näitust saatnud selgitavad teesid Aalto loomepõhimõtetest.

Aalto sobitas modernismi kohaliku vaimulaadiga: intervjuu Teija Isohautaga Alvar Aalto muusemist - Ellen Arnover

Juttu on Aalto pärandiga tegelejaist ja tegelemisest nii Helsingis kui Jyväskylas Alvar Aalto Muuseumis ning põhjustest, miks Aalto loodut siiamaani imetletakse.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kohtuti Haapsalus - Reet Olevsoo

Ülevaade 29. oktoobril k.a. Haapsalus peetud neljandast maaraamatukoguhoidja päevast. Tuuakse ära ka maakondade parimate maaraamatukoguhoidjate nimed.

Infootsingus parimad - Signe Pärt

Ülevaade seitsmendat korda toimunud infootsingu võistlusest, mida võib nimetada ka raamatukogutöötajate kutsevõistluseks. Kahes voorus toimunud võistluse üldvõitjaiks olid Marek Saarmark Eesti Patendiraamatukogust, Anneli Gering TPÜAR-ist, Lea Raak Järvamaa KRK-st.

Tundeline teekond kirjarahvaga ehk Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes - Maire Liivamets

Ülevaade k.a. raamatukogupäevade ajal toimunud eesti kirjanike kohtumistest lugejatega. Kaks kirjanike seltskonda sõitsid mööda Eestit kahel marsruudil: Põlva-Võru-Põltsamaa-Jõhvi ja Viljandi-Haapsalu-Albu-Pärnu.

Väliseesti pärastlõuna TPÜAR-is - Tiina Koiva

21. oktoobril andis TPÜAR-i väliseesti kirjanduse sektoris (kuni 2004. aastani osakonnas) toimunud üritus ülevaate raamatukogu väliseesti kogude kolme aastakümne pikkusest ajaloost ning tehtavast väliseesti temaatilisest bibliograafiatööst. Tutvustati sektoris koostatud andmebaase VEILUVÕÕR (väliseesti ilukirjandusteoste kirjed võõrkeeltes) ja VEPER (silma paistnud väliseestlaste eluloolised faktiandmed, teave nende kirjutatu ja nendest kirjutatu kohta).

KONVERENTSID&SEMINARID

Lasteraamat päästab maailma - Anu Kehman

ELTK korraldas 27. oktoobril rahvusvahelise konverentsi “Lasteraamat päästab maailma”, millel osalesid ka Läti ja Leedu lasteraamatuuurijad ja raamatukoguhoidjad. Konverentsil käsitleti laste- ja täiskasvanute kirjanduse vahekorda, kirjaniku vastutust ning laste lugemishuvi hoidmise teid ja võimalusi.

XX eesti raamatuteaduse konverents - Merike Kiipus

25. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu korraldusel toimunud Oskar Kallase päev oli juubelihõnguline – eesti raamatuteaduse konverentsi peeti juba kahekümnendat korda ja praeguseks on üritus kujunenud üle-eestiliseks sündmuseks. Ettekannetes käsitleti eesti raamatu ajalugu ja eesti rahvusbibliograafiat.

Oodatud diskussiooni ei tekkinud - Malle Ermel

Ülevaade 19. oktoobril TÜR-is toimunud kolmandast digitaalraamatukogu temaatikale pühendatud konverentsist. Ettekannete põhjalikumad sisututvustused ja juurdekuuluvad slaidiprogrammid on avaldatud TÜR-i kodulehel www.utlib.ee

SÕNUMID

Meenutame: Aleksander Sibul 120 - Svea Sogenbits, Signe Jantson

4. novembril tähistati Tallinnas ja 5. novembril Varal Tartumaal meie ühe vanima ja suurima avaliku raamatukogu – Tallinna Keskraamatukogu – omaaegse juhataja ning raamatukoguhoidjate kutseühingu esimehe Aleksander August Sibula 120-ndat sünniaastapäeva. Tema juhtimisel kujunes Tallinna Keskraamatukogust omas ajas kaasaegne raamatukogu, mis oli ühtlasi ka EV avalike raamatukogude võrgu keskuseks.

Aleksander Sibulat meenutades - Krista Talvi

Anti välja Aleksander Sibula stipendium - Ene Riet

Tallinna Keskraamatukogu asutas Aleksander Sibula nimelise stipendiumi aitamaks kaasa raamatukogunduse eriala üliõpilaste õpimotivatsioonile. See määratakse ühele õppetöös edukale ja ühiskondlikult aktiivsele raamatukogunduse erialal õppivale üliõpilasele. 4. novembril anti stipendium üle Viljandi Kultuuriakadeemia III kursuse üliõpilasele Liina Lelovile.

90 aastat sünnist: Leida Püss (1914-1995) - Mari Sibul

Leida Püss oli kauaaegne Eesti Raamatupalati töötaja, eestikeelsete autoritabelite koostaja, Eesti trükitoodangu statistika pidaja.

Õnnitleme: Vaime Kabur 90 – nimekas eesti bibliograaf ja kirjandusuurija

Mälestame: Marie Kiivet 1914-2004 – Pärnu Lasteraamatukogu kauaaegne töötaja

SUMMARY

ARHIIV
2004 - 5, 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2