ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2004
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2004 nr. 5 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

 

Hea kolleeg!

Ikka ja jälle saame uudistes kuulda kui heal positsioonil on Eesti maailma riikide reas oma majanduskasvu, ärikliima, kindlustunde või muude taoliste indeksite poolest. Raamatukogunduse arengu indeksit nende hulgas pole ja nii jääb meil üle määrata oma koht ülemaailmses raamatukogupildis hinnanguliselt. Tekib küsimus, miks meil seda vaja on?

Ega polekski, kui rahvusvahelistel üritustel ei kerkiks viimasel ajal kadestamise kõrval aeg-ajalt päevakorda küsimus, miks Eesti, kelle raamatukogud enamiku maailma riikide raamatukogudest mitme sammu võrra ees, ei toeta(abista) oma hädas kolleege?

Muidugi on meeldiv tõdeda, et meie raamatukogud on head, et siin töötavad asjatundlikud raamatukoguhoidjad ja et eestlased on tublid lugejad. Ja mis siin salata, tegelikult on ikka uhke tunne ka, kui selgub, et lõunanaabrid alles maadlevad nii mõnegi probleemiga, mis meil juba unustatud. Olgu need siis rahvaraamatukogude uued ruumid või internetiühendused või ülikooliraamatukogude töö ümberkorraldamine.

Maailma raamatukogud on väga erineva kultuuritausta ja arusaamistega ning aineliste võimalustega. Mida me siis tegema peaksime?

Et mahajäänud maade raamatukogunduse järjeleaitamiseks ei piisa raamatute või kasutatud arvutite kinkimisest, on üldiselt juba aru saadud – kui välja arvata näiteks uuele Aleksandria raamatukogule õige raamatu või Iraagi raamatukogudele sõjas hävinud töövahendite asendamine. Olulisem on rahvusvaheliste arenguprojektide käivitamine ja nende juhtimine – ja selles on meil ees lai tööpõld. Vaja on vaid üles leida ja toetada neid, kes seda teha suudaksid.

Aga enne, kui asuda nii tähtsate ettevõtmiste juurde – üks väike ettepanek. Meie lähinaabrid lätlased on raskustes oma rahvusraamatukogu uue hoone – Valguse Lossi ehitamisega. Nad on moodustanud sihtasutuse ja koguvad annetusi, et omanikult välja osta tulevase lossi alune maatükk. Meie, kui naaberriigi raamatukoguhoidjad võiksime neid omalt pooltki pisut toetada. Mida arvate?

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Teadusraamatukogud väikese ülikooli vaatevinklist - Margus Pärtlas

Eestis on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, kuid ametlikult ainult neli teadusraamatukogu. Vaeslapse osas on kahe väiksema ülikooli, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogud, kellele Haridus- ja Teadusministeerium on seni keeldunud andmast teadusraamatukogu nimetust. Kuid asi pole ainult nimetuses, vaid viimasega kaasnevates komplekteerimissummades. Tegelikult EMA täidab muusika ja teatri erialadel teadusraamatukogu funktsioone ja piiratud ressursse arvestades mitte halvasti. Nimetus (ja sellega kaasas käiv finantseerimine) tuleks tegelikkusega kokku viia.

E-RAAMATUKOGU

Infopoliitika: mis see on? - Ene Loddes

Arutlus küsimuste üle, millega peaks tegelema infopoliitika, millised võiksid olla avaliku ja erasektori suhted infopoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning kui palju küsimusi tuleks jätta riigi koordineerida? Eesti tegemisi lähiaastail mõjutab dokument "Eesti infopoliitika põhialused aastateks 2004-2006". Analüüsides nimetatud dokumenti, sellega seonduvaid seadusi ning käivitatud sihtprogramme, võib järeldada, et Eesti infopoliitika teostamisel jälgitakse põhiosas Euroopa Liidu infoühiskonna tegevuskava eEurope eesmärke, info omandiküsimused on reguleeritud EL-is aktsepteeritud tasandil, infoühiskonnaga seonduvalt peetakse silmas ainult elektroonilist informatsiooni, infoühiskonna arengukavadega on hõlmatud riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Infospetsialisti kutse-eetika - Krista Lepik

Üle maailma on välja antud infospetsialisti eetikakoodekseid, milles peetakse oluliseks infospetsialisti professionaalsust ja koostöövalmidust, erapooletust ja austust teaviku autori suhtes ning üldisemas tähenduses tema suhtumist oma töösse vastavalt professionaalsetele kaalutlustele ja organisatsiooni eesmärkidele.

RAHVARAAMATUKOGU

Tähtpäevaks uues majas - Vaike Oro

Põltsamaa raamatukogu (Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu) saab 2004. aastal 90-ne aastaseks. Juubeliks valmis uus raamatukoguhoone, milles on enam kui poole rohkem põrandapinda. Eraldi on laenutusosakond ja lugemissaal, lasteosakond ja internetituba. Lisandus 50-kohaline saal, kus on hea korraldada raamatuüritusi ja raamatukoguhoidjate täienduskoolitust.

Hilinenud juubelijutt Põltsamaalt - Rutt Rimmel

Ülevaade Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna tegevusest selle moodustamisest aastal 1953 kuni praeguseni. Oma suurpäevaks peavad raamatukoguhoidjad 20. märtsi 2002. aastal, mil lasteosakond läks üle elektroonilisele laenutamisele. Praeguseks Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu uues hoones asuv lasteosakond on ruumikas ja lastesõbralik.

Armastan Järvseljat ning siinseid inimesi - Ene Runtel

40 aastat Järvselja raamatukogus töötanud raamatukoguhoidja muljeid ja mälestusi ning ülevaade praegustest tegemistest väikeses raamatukogus.

Arvamus: raamatukogu info valla kodulehele - Margit Jõgi

Rahvaraamatukogude kohta internetist infot leida on keeruline – kuigi valdadel on kaunid ja informatiivsed kodulehed, on info raamatukogu kohta seal sageli liiga üldsõnaline või puudub hoopis.

Sisemise vastuseisu ületamine viib edasi - Ellen Arnover

Vestlus Kiili raamatukoguhoidja Taie Saarega raamatukogu igapäevatööst. Kuna Taie Saar on ka ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhatuse liige, siis puudutatakse Eesti maaraamatukogude olukorda ka laiemalt.

VASTA JULGESTI

Meie eriala täienduskoolituse praegusest tasemest mõtisklevad Võrumaa KRK pearaamatukoguhoidja Ere Raag, Kose-uuemõisa raamatukogu juhataja Sirje Bärg, ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Lea Pett.

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL

Muljeid Argentina raamatukogudest - Ene Riet

Ülevaade k.a. IFLA aastakonverentsi ajal külastatud Argentina raamatukogudest: Argentina Rahvusraamatukogust, Pedagoogika Rahvusraamatukogust ja rahvaraamatukogudest.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

TPÜ IO 2004 kevadel lõpetanute diplomitööd: nimestik

RAAMATUKOGU – ÜHISKONNA MÄLU

Aeg Eesti raamatukogus - Piret Lotman

Raamatukogusse on koondunud ühiskonna mälu. Mitte ainult raamatukogus sisalduvad teosed, vaid ka viis, kuidas neid korraldatakse, säilitatakse ja levitatakse, iseloomustab nii antud ühiskonna väärtushinnanguid ja sisemist struktuuri kui tema kultuurikonteksti. Artiklis käsitletakse Eesti raamatukogude ajalugu ja seoseid Lääne-Euroopa kultuuriga.

RAAMATULUGU

Aabitsatekst tulevase lugeja kasvatajana - Malle Reidolv

Taasiseseisvunud Eestis tekitas poleemikat aabitsate koostamise lähtealus – kas määrav on lugemaõpetamise metoodiline käsitlus või aabitsatekstide sotsiaalsed väärtused. Käesoleva artikli autor väidab omaaastatepikkuse kooliuusikute jälgimisetulemusena, et aabitsat lugemaõpetamise vahendina vajab kuni viiendik esimese klassi õpilastest. Neli viiendikku vajab seda lugemishuvi äratamiseks ja säilitamiseks.

EESTI MÕTTELUGU

Mõtlemisainet kõigile - Rein Ruutsoo

Ülevaade 2002. aastal "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud Harri Moora mälestuste, artiklite ja kirjade kogumikust "Meie rahvuskultuuri küsimusi" (koostajad Hando Runnel ja Ann Marksoo). Harri Mooral oli oluline roll Eesti arheoloogia tõstmisel silmapaistvaks ka rahvusvahelisel tasemel, ta muutis selle korraga nii rahvusteaduseks selle kitsamas mõttes kui ka nn. vaimuloo osaks.

ARVUSTUS

Laste kirjandusest kaheksat pidi - Jaak Urmet

Vaatluse all on ELTK teaduskogumik "Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse toimetised I", mis sisaldab kaheksa artiklit kaheksalt lastekirjanduse uurijalt. Kuigi mõne uurija lähenemine teemale tekitab arvustajas küsimusi, on lõplik hinnang siiski positiivne ning kogumike koostamine väärt jätkamist.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kutsestandard aitab nii tööandjat kui -võtjat - Reet Lubi

Ülevaade 11.-13. augustini Tartus toimunud seitsmendast kooliraamatukoguhoidjate suveseminarist "Raamatukoguhoidja kutsestandard – väljakutse kooliraamatukoguhoidja isiksuseomaduste, üld-ja põhioskuste arendamiseks". Seminari käigus tutvuti Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ning Mainori Kõrgkooli Tartu filiaali raamatukoguga.

Üks mõnus naljaraamat Inga Kuljus

Arvamus ERÜ poolt 2004. aastal koostatud ja kirjastatud naljaraamatu "See juhtus raamatukogus" kohta.

SÕNUMID

Baltimaade raamatukogud Euroopa Liidus - Ene Riet

Ülevaade 30. septembrist 2. oktoobrini Jumurdas Lätis peetud Baltimaade raamatukoguhoidjate 7. kongressil "Erinevused ühenduses – Baltimaade raamatukogud Euroopa Liidus" käsitletust. Kongressil räägiti uutest strateegilistest suundadest, raamatukogu rollist elektroonilises ühiskonnas, hübriidraamatukogust tänaja tulevikus, raamatukogu kogude digiteerimisest, raamatukogude juhtimisest, rahvaraamatukogudest kultuuri-ja infokeskustena, traditsioonilistest teenustest ja uuest tehnoloogiast väikestes raamatukogudes, raamatukoguhoidjate koolitusestja täienduskoolitusest, Baltimaade raamatukogude koostöövõimalustest jm.

Väärtuslik kingitus Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Karl Heinz Borckilt - Sirje Lauring Vaska

Raamatukogupäevad avati Narvas - Ellen Arnover

MEENUTAME: Alma Pulst – 16. novembril möödub 100 aastat raamatukoguhoidja, Tallinna Keskraamatukogu noorteraamatukogu (hiljem noorteosakond) esimese juhataja sünnist. Aastail 1947-1954 täitis Alma Pulst Eesti NSV TA Raamatukogu juhataja kohuseid.

ÕNNITLEME:
Ludmilla Rass 85 – kauaaegne Eesti Lasteraamatukogu direktor
Helju Kaev 75 – kauaaegne Eesti Rahvusraamatukogu töötaja, praegu arhiiviosakonna arhivaar
Rein Aru 70 – kauaaegne Eesti Rahvusraamatukogu peavarahoidja

ARHIIV
2004 - 4, 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2