ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2004
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2004 nr. 4 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Kui suvesoojus viib meelest kevadise tõttamise ja sügismured alles kaugel ees, on kerge argisest eemalduda ning vaadata värske pilguga oma tegemistele. See on parim aeg arutada erialaprobleeme ja tutvuda üksteise tööga.

RK toimetajad võtsid ette reisi Leedu raamatukogudesse. Kõrvutanud Leedus nähtut Eesti raamatukogudes toimuvaga, lisanud siia veel Buenos Aireses peetud IFLA-l kuuldu ning Argentina raamatukogudest saadud muljed, võin väita, et e-raamatukogu ja e-teenuste kõrval on maailmas üliaktuaalsed kaks teemat: rahvaraamatukogu kui infokeskuse arendamine ja raamatukoguhoidjate väljaõpe ning täiendkoolitus.

Et ära hoida inforikaste ja –vaeste tekkimist, alustatakse infokeskkonna kujundamist tavaliselt rahvaraamatukogudest, kus riigi rahastatud projektide toel luuakse internetiühendus kõigile kasutamiseks.

Vaesemates riikides aitab tasuta internet vähendada mitte ainult infovaesust, vaid ka kirjaoskamatust. Nii ka Argentinas, kus 2003. aasta lõpuks oli internetti ühendatud 74% rahvaraamatukogudest. Üle poole argentiinlastest elab allpool vaesuspiiri ja on koolis käinud vaid paar aastat. Täiskasvanuna on kooliteed jätkata raske ja nad kasutavad agaralt võimalust õppida kirjutama kohalikus raamatukogus interneti ja e-posti kasutamise kaudu.

Raamatukoguhoidjate koolituses on esikohal erihariduseta töötajate väljaõpe ja täienduskoolitus. Seda eriti rahvaraamatukogudes, kus mitmesugustel põhjustel pole palgatud õppinud raamatukoguhoidjat. Argentinas näiteks, kus rahvaraamatukogu peab üleval raamatukoguselts ja seda tööd teevad vabatahtlikud, laenutab sageli raamatuid mitte küla kõige haritum, vaid see, kellel on rohkem vaba aega.

Raamatukogunduse areng nii siin- kui sealpool ekvaatorit on üsna ühesugune. Erineb vaid lõppeesmärgi kaugus ning sinna jõudmise viis ja kiirus. Ja kuigi meie siin näeme omal vajakajäämisi küll ja küll, tundub meie raamatukogundus väljastpoolt vaadatuna päris heal järjel.

Kõigile jõudu soovides

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Muljeid teadusraamatukogudest - Marju Rist

Artikli autori muljed Eesti kolmest suuremast teadusraamatukogust on kurvastavad: kui arvutite olemasolu välja arvata, siis võiks end rahumeeli tagasi viia nõukogude perioodi – raamatukoguhooneid pole enam ammu remonditud, töötajad arvavad, et nendest midagi ei sõltu, sisuline koostöö raamatukogude vahel puudub. Kuigi leidub ka positiivset, tuleb autori arvates teadusraamatukogudes kiiresti midagi ette võtta, et kasutaja huvi ei raugeks.

E-RAAMATUKOGU

Infoühiskonna eetilised aspektid - Mailis Trei

Info-eetikat on kuni 20. sajandi keskpaigani iseloomustanud kaks aspekti: sõnavabadus ja vaba juurdepääs trükitule. Elektroonilise info ajastul on lisandunud juurdepääs informatsioonile. Elektroonilise info levik on suurendanud eetiliste konfliktide hulka – konflikti allikaks on sellise info lihtsam muutmine ja teisendamine. Interneti-suhtluse probleemideks on enesemääratlus (isikul on võimalus oma identiteeti muuta) ja konfidentsiaalsus (ettekavatsemata andmekasutuse vältimine).

Taas teadmusühiskonna infopoliitikast - Silvi Metsar

Ülevaade 26.veebruaril 2004 Rahvusraamatukogus toimunud teisest infopoliitika foorumist “Riiklik infopoliitika – müüt või tegelikkus?”. Foorumi märksõnadeks olid riiklik infopoliitika, rahvusliku digitaalse inforessursi loomine, kogumine, vahendamine ja pikaajaline säilitamine, rahvuslik digitaalne inforessurss seostanuna Eesti riigi konkurentsivõimega ning avaliku-, era- ja kolmanda sektori tegevusega.

ARENDUSTEGEVUS

Dublin Core – digitaalraamatukogule vajalik standard - Janne Andresoo

Ülevaade äsjailmunud eesti keelde tõlgitud standardist EVS-ISO 15836:2004

Informatsioon ja Dokumentatsioon. Dublin Core’i metaandmeelemendid. (ISO 15836:2003 “Information and documentation – The Dublin Core metadata element set”). Dokument loetleb ja määratleb Dublin Core’i metaandmeelemendid, see ei anna täpsemaid juhiseid andmeelementide rakendamise, kasutamise ja laiendamise kohta. Juhised on kavas koondada standardi rakenduslisasse, mille koostamist on juba alustatud. Eesti standardit levitab Standardikeskus, Rahvusraamatukogus saab sellega tutvuda infoteaduste teabesaalis.

TEADUSRAAMATUKOGU

Teekond Nõukogude Liidust Euroopa Liitu: Eesti Standardiraamatukogu 35-aastane - Kristel Schvede

Eesti Standardiraamatukogu on tänaseks eri nimede all ja struktuuriüksuste osadena teadusliku erialaraamatukoguna vahendanud standardeid ja tehnilisi kirjeldusi juba 35 aastat. Möödunud aegu meenutavad raamatukogu kauaaegne juhataja Juta Laasma, kes töötab praegu peabibliograafina Eesti Standardikeskuse raamatukogus ja staažikas lugeja Heiki Aasmann, kes on standardimisega seotud olnud ligi kolmkümmend aastat.

RAAMATUKOGU TURUEDUKUS

Suhtekorralduse uuringust - Ele Koitmaa

Eesti rahvaraamatukogude suhtekorraldusuuringu eesmärk oli kindlaks teha, kas maapiirkondade rahvaraamatukogudes kasutatakse suhtekorraldust, mida raamatukogutöötajad arvavad suhtekorraldusest ning selle kasutamisest igapäevatöös.
On ilmne, et suhtekorraldusega tegeldakse sihipäratult ega teadvustata järjekindla kommunikatsiooni tähtsust. Enamik raamatukoguhoidjaist leiab, et suhtekorraldus on raamatukogude vajalik ja vältimatu juhtimisvahend, mis peaks esmajoones toetama suhteid kohalike omavalitsustega.

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL – BALTI KONGRESSI EEL

Leedu raamatukogud täna: Arve ja fakte

Lühiülevaade Leedu raamatukoguvõrgu hetkeseisust ja arengusuundadest. Esitatakse ka olulisemad näitarvud 2003. aasta kohta.

Sammhaaval, kuid kindlalt: vestlus Alvyda Skuodytega - Ene Riet

Alvyda Skuodyte on Vilniuse Maakonna Rahvaraamatukogu direktori asetäitja teadusalal. Vestluses käsitletakse Leedu raamatukogunduse päevaküsimusi: komplekteerimist, raamatukoguhoidjate täiendkoolitust, kutsestandardi rakendamist ja autorihüvitise maksmisega seonduvat. Põgusalt käsitletakse ka Vilniuse maakonnaraamatukogu tööd.

Varena on Leedus esimene - Ellen Arnover

Ülevaade Varena raamatukogust – esimesest uuest rahvaraamatukoguhoonest Leedus ja raamatukogu praegusest töökorraldusest.

“Tarp Knigu” 55 aastat raamatute maailmas - Ellen Arnover

Leedu Rahvusraamatukogu väljaandel ilmuva raamatukogundusliku erialaajakirja toimetajatega räägitakse ajakirja väljaandmise rõõmudest ja muredest ning toimetuse töökorraldusest.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

STATISTIKA

Eesti rahva-, eriala-ja teadusraamatukogud 2003. aastal: tabelid Heli Priimets

JUTUTUBA

Igaüks ei peagi lugema: vestlus Toomas Pauliga - Maire Liivamets

Vestlus teoloogiaprofessor Toomas Pauliga eesti rahva lugemiskultuurist ja lugemisharjumustest. Õpetlase arvates on lugemishimulisel rahval oma maitse ja seda ei muuda ka missioonitundelised raamatukoguhoidjad oma soovitustega. Kui kirjaoskus juba käes on, siis ei ole võimalik piirata, mida loetakse. Kirjandus üksi ei suudaks ühiskonda vaimsest kängumisest päästa.

RAAMATULUGU

Rüütliromantika ja keelatud värsid - Sirje Lusmägi

Rahvusraamatukogu harulduste kogus leidub kümmekond teost baltisaksa juristi ja harrastusajaloolase parun Roderich Freitag von Loringhoveni (1893–1936) omandimärkidega. Sisult võiks seda kogu nimetada “rüütliraamatukoguks” – kõik teosed käsitlevad kas rüütliordude ajalugu või nende tegevuse kõrgaega – 12.-14.sajandit.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kohtumised kevadpealinnas Türil - Merle Rang

Ülevaade maaraamatukoguhoidjate suveseminarist 8.–10.juunini Türil. Kõneldi Eesti rahvaraamatukogude internetiseerimise projekti käigust, viimase kümne aasta arengusuundadest ja muutustest Eesti raamatukogudes, sügisel tööle hakkava RR-i teadus-ja arenduskeskuse töökavadest, valmivast töökorraldusjuhendist jm. Külastati Järvamaa Keskraamatukogu, Türi, Väätsa, Albu ja Roosna-Alliku raamatukogu.

Kuidas me oleme nähtavad internetis? - Tiina Arike

Eelmisel aastal kaardistas ERÜ maaraamatukogude sektsioon maaraamatukogude tööülesandeid. Probleemiks on suur töökoormus, mille tõttu on loodetust vähem tegeldud nii elektroonilise kataloogi kui raamatukogu kodulehe koostamisega. Just nende kahe kaudu saab aga raamatukogu ennast internetis nähtavaks teha.

Esinduslik seminar mõisate kujunemisest ja hääbumisest - Kadri Tammur

Ülevaade seminarist “Mõisate ajaloo uurimise allikad”. Seminari korraldasid ERÜ vanaraamatu toimkond koos Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetooli ja Eesti Rahvusraamatukoguga. Seminari käigus külastati ka Harju-ja Järvamaa mõisaid.

SÕNUMID

Teadusraamatukogude laager - Silvi Metsar

Ülevaade 16.-17. augustini Pedasel toimunud teadusraamatukogude suvelaagrist, mille teemaks oli “Elektrooniline raamatukogu – juurdepääs informatsioonile”.

Rahvaraamatukogude laager - Krista Talvi

Ülevaade 10.-12. augustini Võrumaal Rõuge vallas peetud rahvaraamatukogude seminarlaagrist, kus olulisemana tõstatus raamatukoguhoidja kutsestandardi rakendamisega seostuv.

Tartumaa raamatukoguhoidjate suveseminarid - Hele Ellermaa

Lühiülevaade kuues seminarlaagris käsitletust.

Bibliopolis seekord Eestis - Sirje Lauring Vaska

14.-17. juunini toimus TPÜ AR-i korraldusel Eesti ja Läti Akadeemilise Raamatukogu ning Leedu Teaduste Akadeemia Raamatukogu ühisseminar, mille teemadeks raamatukogu kui kultuuri-ja teadusasutus, e-raamatukogu ning raamatukogud ja raha.

Arhiivraamatukogu varamu - Merike Kiipus

30. aprillil tähistas Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu oma 95. aastapäeva. Selle tähtpäeva puhul alustas raamatukogu uut seeriaväljaannet kultuurilooliselt oluliste haruldaste trükiste tutvustamiseks “Arhiivraamatukogu varamu”.

IFLA 70. konverents - Ene Riet

Lühiülevaade 22.-27. augustini Argentinas Buenos Aireses toimunud IFLA 70. aastakonverentsist “Hariduse ja arengu teenistuses”.

Õnnitleme:
Mare Lott 70 – Kauaaegne TPÜ infoteaduste osakonna raamatuteaduse õppetooli professor.

ARHIIV
2004 - 3, 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2