ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2004
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2004 nr. 3 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Tere, raamatukoguhoidja – tere, lugeja!

Igal alal, ka raamatukogudel, on omad kohustused. Üks meie kohustusi on pidevalt kõnelda raamatutest ja kirjandusest. Arutada kultuuri mõistetavuse ja koha üle enda ümber ja enda sees. Kuidas teha seda aga nii, et tüdimus ei tuleks peale. Et sõnad poleks pelgalt fassaad või kordus. Loen kultuuriministri tekstidest üht ja sama, et “Eesti kultuuripilt on vaatamata kõigele elav ja mitmekesine. Eelkõige on aga vaja suhtumise muutust kultuuri rolli Eestis, tegemist pole pelgalt meelelahutusega”. ( näit. Postimees, 27.03.) Ent need korduvad, ehkki tõesed laused, ei elavda, ei inspireeri. Ma tean seda. Vajan ergutavamat diskussiooni, tugevamat tõuget, et end toolilt üles upitada ja edasi kuulatada. Samas ei sobi ju ka hädaldada, jõulisi kultuurimärgistajaid jätkub, aga tihti puudub neiski uudsuse sära ja puhastusjõud. Äkki on tekkinud küllastus kultuurist? Miks muidu nõnda sageli ninakirtsutamist – see etendus on teada, see film ei paku suuremat, selle raamatu panen juba kümnendalt leheküljelt kinni, ei haara. Pärast põhjalikumat (enese)analüüsi võib siiski kinnitada, et igavus ja luitumus, nii ootamatu kui niisugune järeldus ka on, vaatab paraku vastu massikultuuri tippteostest, sest omakultuur on andnud sel aastal juba paar head lööki. Ja kuigi tõelisi kultuurilööke ei tunneta just sageli, on ilmselt targem loobuda meelelahutuskultuuri ja -kirjandusega pusklemisest, sellele sügavamalt mõtlemast ning keskenduda väärtuslikuma otsimisele ja tutvustamisele. Mõistet väärtuslikum tuleb juba ise defineerida, ehkki meie, kultuurirahva, kohustus on otsimisteel üksteist ja teisi abistada.

Kuuldavasti kirjutab Islandil peaaegu kogu rahvas raamatuid ja filme tehtavat seal samuti hoolega. Eestiski näib kirjanikuamet kuuluvat ihaldatumate ametite hulka, võrdle või pangatööga! Mõtlen mõistagi mainele, mitte kroonidele! Vahel tõesti tundub, et pole midagi lihtsamat kirjanikuks saamisest. Kirjeldad seda või teist elu, kuidas kunagi, raiud raamatuks, paned nime kaanele ja juba Rahvusraamatukogu ootabki sundeksemplari… Tõnu Õnnepalul on vist õigus, tänapäeva noored plaanivad raamatuid palju sagedamini kirjutada kui lugeda. Muidugi kirjutab ka vananev kirjarahvas, aga neil võtab see kauem aega, nendel pole kiire tuntuks saamise ja meediasse pääsemisega. Nüüd siis tänane põhiküsimus, kes neid kõiki loeb? Siit algabki häda ja viletsus, kirjanikuks olemise raskus. Kuna olukord muutub ajuti ärevaks, nõutakse seletust raamatukoguhoidjalt. Tere tulemast lugema!

Maire Liivamets

SISUKORD

AVAVEERG

Mõtteid teadusraamatukogude rahastamisest ja võimalikust koostööst - Peep Sürje

2003. aastast hakkasid kehtima teadusraamatukogude rahastamises uued reeglid – teadusinfo hankimist hakati rahastama riigieelarvest. Kuid ka ainult stabiilsuse säilitamiseks peab teadusinformatsiooni hankimiseks eraldatav rahasumma aasta-aastalt kasvama. Piiratud ressursse saab otstarbekamalt kasutada, kui leppida kokku raamatukogudevaheline tööjaotus ja tõhustada komplekteerimise koordineerimist.

TARTU LINNARAAMATUKOGU

Lugejasõbralik vaimukeskus - Ene Riet

Ülevaade Tartu Linnaraamatukogus 3. aprillil peetud ettekandekoosolekust, mille teemaks raamatukogu olevik ja tulevik. Sõna võtsid erinevaid huvigruppe esindavad lugejad ja raamatukogu esindajad. Kõigi ühiseks sooviks oli, et raamatukogu saaks endale uued ja avarad ruumid, kus kogu oleks avariiulitel ning iga lugeja leiaks endale vajaliku.

Tartu Linnaraamatukogu järgmised kümme aastat - Asko Tamme

O. Lutsu nimelise Tartu Linna Keskraamatukogu direktori mõtisklus Tartu linnaraamatukogu järgmisest kümnest aastast. Olulisimana, mis peaks muutuma, tõi ta esile tihedama raamatukoguvõrgu olemasolu, raamatukogu füüsilise keskkonna muutused (uus maja) ja tegutsemise uute teenuste suunal, mis muudaksid raamatukogu ligitõmbavaks ka praegu vähe raamatukogu kasutavatele 30-40-aastastele.

Tartu Linnaraamatukogu ajakirjanduse pilgu läbi - Anu Mõistlik

Artiklis antakse ajalehes “Postimees” Tartu Linnaraamatukogu kohta aastail 2002-2003 ilmunud tekstide analüüs kolmest aspektist: 1) milline oli raamatukogu peamine roll loos, 2) kes oli tõenäoliselt olnud loo algataja ehk teema tõstataja ja 3) milline oli loo üldine tonaalsus. Eristus raamatukogu neli peamist rolli: 1) kultuurielu edendaja, 2) Tartu linna asutus, 3) koht, kus laenutatakse raamatuid ja 4) muude teenuste osutaja – videote laenutaja, internetipunkt vms.

Tartu ja Tampere linnaraamatukogu ühistööst - Pirjo Hakuni

Tartu ja Tampere linn sõlmisid sõprussidemed 1992. aastal. Koostöö tähendab nii ametnike kui raamatukogualaste materjalide ja muude trükiste ning näituste vahetamist. Artiklis tuuakse näiteid ühistegevusest, mille kaudu on leitud mitte ainult uusi lahendusi tööprobleemidele, vaid on rikastunud ka teadmised naabermaast, selle ajaloost ja kultuurist.

Tammelinna harukogu sai uued ruumid - Linda Jahilo

Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogu kogu on uutes ruumides paigutatud täies ulatuses avariiulitele. Alumisel korrusel asub internetipunkt ja saab lugeda ajalehti ja ajakirju, eraldi ruumid on sisustatud lastele ja noortele.

E-RAAMATUKOGU

Mis teeb e- eriliseks - Mai Põldaas

e-raamatukogu on ühtne, integreeritud elektrooniliste kogude ja teenuste süsteem. Elektroonilised kogud koosnevad mitmesugustest alg- ja vahendusinformatsiooni pakkuvatest andmebaasidest, digitaalseid objekte luuakse ja kogutakse lähtuvalt kogude arendamise põhimõtetest. Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused e-keskkonnas, juurdepääsu digitaalsetele objektidele võimaldatakse sidusalt, mis tähendab, et on olemas kõik vajaminevad teenused infootsinguks.

Ühest ilusa nimega andmebaasist - Marju Rist

Ülevaade õigusbibliograafia koostamisest ja selle trükiväljaande põhjal valminud bibliograafilisest andmebaasist BIE (Bibliotheca Iuridica Estonica – http://bie.nlib.ee). Andmebaas sisaldab õigusalased raamatud ja artiklid, välja on toodud Estonica – Eesti õigusteadlaste ning Eesti õigussüsteemi kohta ilmunud tööd välismaal. Olemas on nime-, märksõna- ja allikaloend. Andmebaas hõlmab ajavahemikku 1991 kuni 2004, 2005. aastal on kavas lisada ka periood 1918-1940. BIE-t täiendatakse artiklite osas kord nädalas, raamatute kirjeid lisatakse kord kvartalis.

ARENDUSTEGEVUS

Teadmistepõhine infoühiskond ja raamatukogud II - Anu Nuut

Tulemusjuhtimisest, tulemuslikkuse mõõtmisest ja hindamisest tänapäeva raamatukogus. Elektroonilise keskkonna kiire areng ja mõju kogude kujundamisele avaldub ka raamatukogutöö tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise metoodikate muutustes. Kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid analüüse tuleks käsitleda osana raamatukogu juhtimis- ja arendustegevusest, raamatukogu strateegia ja arengukava kujundamisest.

RAAMATULUGU

“Nukitsaga” lastekultuuri avastamas - Jaanika Palm

“Nukits” on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse lastekirjanduse ja lastekultuuri almanahh, mis ilmub kord aastas ja mille esiknumber ilmus 1995. aastal. Väljaanne on mõeldud otseselt lastekultuuri alal tegutsevatele täiskasvanutele. Märgatav on “Nukitsa” suundumine lastekirjanduse süvauurimise poole, igas numbris leidub artikleid ka lasteraamatukogudest.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSE

Kutsest ja kutsumusest teeninduses - Merike Poljakov

Tartu Ülikooli Raamatukogus toimusid 2003. aastal suured ümberkorraldused, mille tulemusena erisaalid said uue näo, mille käigus suurenes laenutamine avakogudest. Erialasaalis töötamine esitab raamatukoguhoidjaile suuremaid nõudmisi eeldades nii laialdasemaid teadmisi kui kõrget teeninduskultuuri.

Kölnis tarkust nõudmas - Triin Rajalo

Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilane õppis raamatukogundust vahetusüliõpilasena Kölni Rakenduskõrgkoolis. Kirjutises iseloomustatakse lühidalt ka raamatukogunduse õpetamist ja õppekavasid Saksamaa rakenduskõrgkoolides.

JUTUTUBA

Kohtumiseni, eesti kirjandus! - Maire Liivamets

Vestlus kultuurilehe “Sirp” esseistika toimetaja Valle-Sten Maiste ja kirjanduse toimetaja, luuletaja Jürgen Roostega rahvaraamatukogudesse kirjanduse komplekteerimisest. Vestluse ajendiks olid mitmed kultuuriajakirjanduses avaldatud arvamused, et rahvaraamatukogud ostavad lugejate madalale kirjandusmaitsele vastu tulles liiga palju halba tõlkekirjandust ning liiga vähe algupärast eesti kirjandust.

VASTA JULGESTI!

Küsimusele elitaarkultuuri ja meelelahutuskultuuri suhte üle Eestis mõtisklevad Saaremaa Keskraamatukogu direktor Anu Vahter, Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten ja Külitse raamatukogu juhataja Toivo Ärtis.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Paari miljoni eest lasteraamatuid - Krista Talvi

Hollandis tegutsev mittetulundusorganisatsioon Biblionef kinkis Eesti suursaadiku Hollandis Priit Pallumi vahendusel Eesti raamatukogudele, koolidele ja lasteaedadele ingliskeelseid lasteraamatuid.

Koostöö nimel - Vaike Kurel

Ülevaade 1. aprillil 2004 toimunud kirjastuste ja koolide koostööd käsitlenud ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäevast. Kirjastuste ja kooliraamatukogude koostööst objektiivse pildi saamiseks koostati eelnevalt küsitlus. Selgus, et võrreldes viis aastat tagasi valitsenud olukorraga, oli õpetajate aktiivsus õpikute tellimisel suurenenud. Tähtsaimaks valikukriteeriumiks on õpiku sisu. Kõige enam tekitab rahulolematust kirjastuste hinnapoliitika.

KONVERENTSID&SEMINARID

Konverents nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindusest - Priit Kasepalu

Ülevaade 18.-19. märtsini 2004 toimunud Leedu Pimedate Raamatukogu korraldatud nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindust käsitlevast rahvusvahelisest konverentsist teemal “Digitaalne raamat – vahend nägemispuudega inimeste integreerimiseks teadmiste ühiskonda”.

SÕNUMID

VII Nukitsa konkurssi võitsid Janno Põldma ja Heiki Ernits

3. aprillil autasustati VII Nukitsa konkursi võitjaid. Konkursi võitsid kirjanik Janno Põldma ja kunstnik Heiki Ernits raamatuga “Lepatriinude jõulud” (kirjastus Sild, 2002). Teise koha said kirjanik Andrus Kivirähk ja kunstnik Regina Lukk-Toompere raamatuga “Lotte reis lõunamaale”, kolmanda kirjanik Aino Pervik “Paula elu” sarja raamatute eest ja kunstnik Edgar Valter autoriraamatu “Natuke naljakad pildid” eest.

Lastekirjanduse koht kirjandusmaastikul - Anu Kehman

Ülevaade 6. aprillil Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses toimunud kirjandusteadlaste, lastekirjanduse lektorite, ajakirjanike ja teabekeskuse töötajate ümarlauast “Lastekirjanduse koht kirjandusmaastikul”, kus käsitleti lastekirjanduse uurimist Eestis ning lastekirjanduse õpetamist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis.

Järvamaa Keskraamatukogu – 145 - Malle Kull

30. jaanuaril 2004 tähistas Järvamaa Keskraamatukogu oma 145. aastapäeva. Viimased kolm aastat on raamatukogu töötanud uutes ruumides, kuid juba hakkab kummitama ruumipuudus, mille tõttu on lugejateenindust osaliselt ka ümber korraldatud. Jätkub kogu sisestamine elektroonilisse kataloogi. Populaarseim koht raamatukogus on avalik internetipunkt.

Keila raamatukogu – 85 - Rutt Enok

Praegu Keilas asuva Harju Maakonnaraamatukogu eelkäijaks peetakse Keila Rahvahariduse Seltsi 1918. aastal asutatud raamatukogu. Artiklis antakse ülevaade raamatukogu arengust algusaastaist tänapäevani raamatukogu juhatajate (Eduard Lahesalu, Evald Isok, Priidu Kohava, Magda Kohava, Anne Sakko, Anne-Liis Pitkänen ja Rutt Enok) tegevuse kaudu. Suurimaks probleemiks praegu on ruumid, mis ei vasta raamatukogu vajadustele ega võimalda edukalt tegutseda.

Arthur Puksovi Fondi auhind Tiiu Reimole

1975. aastal EÜS-i juurde asutatud Arthur Puksovi Fond jagab alates1976. aastast auhindu ajaloo-alaste uurimuste eest muinasajast kuni 1920. aastani. Tänavu otsustas fondi þürii anda I auhinna kauaaegsele Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna juhatajale, TPÜ IO raamatuteaduse õppetooli professorile Tiiu Reimole väljaande “Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel” (Tln., 2001) eest.

Jüri Järs jätkab TTÜ Raamatukogu direktorina

23. aprillil 2004 valiti Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktoriks taas Jüri Järs.

Õnnitleme:

Ester Lepik – 70: kauaaegne Läänemaa Keskraamatukogu direktor

Ilmar Kopso – 60: Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi juhataja; töötanud 1974–1987 Eesti Rahvusraamatukogus erinevail ametikohatadel sealhulgas teadusosakonna juhatajana

Mälestame: Vladas Bulavas (1936-2004) – Leedu Rahvusraamatukogu kauaaegne direktor.

Kirsti Ora (1939-2004) – kauaaegne Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogunduse osakonna töötaja.

SUMMARY

ARHIIV
2004 - 2, 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2