ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2004
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2004 nr. 2 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Hea inimene!

Oleme viimasel kuul arutlenud väga oluliste asjade üle, sest minu arvates on emakeel, rahvuskirjanduse (kitsamalt eesti ilukirjanduse) käekäik ja ametialane kutsumus inimese sünni ja surma, vabaduse ja perekonna kõrval ühed tähtsamad. Nendel teemadel mõtlemine peaks ju vormima meie igapäevast maailmanägemist ja tõekspidamisi, need võiksid olla eelduseks ideaalse raamatukoguhoidja kujunemisel. Loetletud märksõnad iseloomustavad ju ka meie identiteeti, annavad tähenduse meie olemasolule ja tegevusele, ja kui uskuda ajalugu, siis on aidanud meid (nagu küllap teisigi rahvaid) rasketel aegadel. Ja kui mõnele lugejale tundub eelnev liialt pühalik, siis tuletagu meelde keeleloitsu Raekoja juures 80-ndate lõpus, mõelgu tsensuuri peale, kes vibutas oma hoiatavat sõrme rahvuskirjanduse kohal ja meenutagu võitlust rahvusraamatukogu staatuse pärast, mis puudutas ometi otseselt raamatukogurahvast. Kuigi kutsumus tähendab minu jaoks eelkõige lojaalsust oma tööle ja ametikohale, võib kutsumusest ideaalis kõneldes enamat nõuda. Igatahes ei pea see ilmtingimata olema kirg ja armastus raamatu ja raamatukogunduse vastu, mille varju võib mõnikord isegi oma saamatust peita. Ent kindel on üks, meie erialal pole ilma eesti keele ja rahvuskirjanduseta suuremat mõtet, kelle teenistuses me siis oleksime, kes meid õigupoolest vajaksid? Raamatukoguhoidjate korraldatud emakeelepäev läks osalejate arvates korda, kui nüüd meie, raamatukoguhoidjate, eesti keele oskus ka veel süveneks (Kõrveküla raamatukogu näiteks tundis juba kirjutamisprobleemide vastu põhjalikumat huvi), kui meie emakeele sõnavara rikastuks (eriti kirjutamisel) ja kui me keeleparasiitlusest vabaneksime, siis võiksime oma kutseoskustele ühe plussi juurde lisada. Ent hetkel on raamatukogude murelapseks eesti kirjandus, sest olgem ausad, kui ikka väljastpoolt tehakse mitmel korral karme etteheiteid, siis tuleb viga otsida endas. Tõsi, see on ebamugav ja solvav, aga mida siis teha? Rahapuudusest ei sobi selles kontekstis alustada, minu meelest tuleks alustada ehk eesti kirjanduse süvalugemisest ja sellele järgnevast võimalikust mõistmisest, et rahvuskirjanduse kogumine peaks, just tulevikule mõeldes, kujunema iga rahvaraamatukogu keskseks mõtteks. Aga õnneks juba kostubki, et tõlkesopakate aeg on möödumas… ja soov tutvuda oma kirjanikega kogub jõudu. Ükskõik kui kriitilised me ka eesti kirjanduse vastu oleme, tuleb tunnistada paratamatust, et see on meie kirjandus, sest teistsugust pole praegu kusagilt võtta. Ja need, kes meile kirjutavad, olgu siis vanad või noored, on eesti kirjanikud, ja julgen siinkohal paluda, et peame nendest vähemalt niipalju lugu, et igas Eesti raamatukogus saaks nende teoseid lugeda.

Maire Liivamets

SISUKORD

AVAVEERG

e-raamatukogu on meie suur tulevik: vestlus Andres Kollistiga - Sirje Lauring Vaska

Vestlus 2004. aasta 1. jaanuaril TPÜ Akadeemilise Raamatukogu direktorina tööd alustanud Andres Kollistiga raamatukogu arendamiskavast. Uus direktor peab oluliseks e-raamatukogu arendamist ning teadus- ja arendustegevust. Intervjuus on juttu ka raamatukogu komplekteerimisest ja Eesti raamatukogude koostööst.

E-RAAMATUKOGU

e- on edukuse mõõdupuu - Taimi Nurmiste

TTÜ raamatukogu e-raamatukogu avati 2003. aasta septembris. E-raamatukogu (aadressil http://www.lib.ttu.ee/erk/) koosneb kuuest plokist: kataloogid, andmebaasid, internet, e-teenused, kursused veebikeskkonnas ja abiinfo. Artiklis on iseloomustatud igast plokist mõnd rubriiki, mis võiksid huvi pakkuda ka teistele raamatukogudele.

Teemaportaal – värav teadusinformatsiooni kogudesse - Mari Vernik

Esimene katse vahendada teabevajajale veebilehtedel kirjastatava info hulgast kvaliteetset osa oli 1998-2000 toimunud rahvusvahelise koostöö projekt DESIRE, mille tulemusena piiritleti mõiste teemavärav. Artiklis vaadeldakse kahte Eesti raamatukogude põhilist teemaväravat: osa Rahvusraamatukogu veebilehel pakutavast ja Tallinna Tehnikaülikooli teemaväravaid. Lisaks saame ülevaate DESIRE projekti jätkuprojektiks nimetatud Euroopa RENARDUS otsisüsteemist.

Teadusartiklid internetis - Erika Reiter

Ülevaade 2003. aasta jaanuaris Helsingis peetud rahvusvahelisest seminarist teemal “Open Access – vaba juurdepääs teaduslikule informatsioonile”. Open Accessi all mõistetakse teaduslikku artiklit, mis on kättesaadav interneti vahendusel. Maailmas avaldatakse praegu võrgu vahendusel umbes 4% teaduslike artiklite referaate ja umbes 1% teadusartikleid. Umbes 15-20% teaduslikest töödest avaldatakse isiklikel või teadusasutuste kodulehtedel.

DEA: digiteeritud Eesti ajalehed internetis - Krista Kiisa

Originaalide säilitamiseks on Rahvusraamatukogus lõpetatud vanade paberajalehtede laenutamine tavalugejaile. Ajalehed mikrofilmitakse, kuid mikrofilmid kuluvad lugejate käes kiiresti – väljapääsu nähakse mikrofilmide digiteerimises. Ettevalmistusi ajalehtede digiteerimiseks alustati ELNET Konsortsiumi projekti MIDAS raames juba 2001. aastal, 2003. aastal digiteeriti ajalehed “Perno Postimees” 1857-1885 ja “Postimees” 1886-1920. Seisuga 1. jaanuar sisaldab DEA veebileht 58000 digitaalset lehekülge. 2004 on lisandumas andmebaasi ajalehtede “Päevaleht”, “Sakala” ja “Tallinna Teataja” digitaalsed aastakäigud.

e-ajastu rahvaraamatukogus - Meeli Veskus

Kultuuriministeerium alustas rahvaraamatukogude internetiseerimisega 2000. aastal ning juba 2002. aasta lõpuks pidi kõikjal olema interneti püsiühendus. Probleemide tõttu riigihanke konkursi võitnud kolmefirmalise konsortsiumiga pole kava täitunud, kuigi enamikus maakondades on tööd kas lõpetatud või lõpetatakse lähikuudel.

TEADUSRAAMATUKOGU

Arhiivraamatukogu 95 - Merike Kiipus

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu loodi koos Eesti Rahva Muuseumiga 95 aastat tagasi. Aastakümnete jooksul on siia kogutud kõige täielikumad eesti rahvustrükise kogud ning loodud tõhusad uurimisvõimalused koostöös Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Arhiivraamatukogu viimaste aastate tegevus keskendub elektronkataloogi ja rahvusbibliograafia koostamisele ning publikatsioonidele.

ARENDUSTEGEVUS

Teadmistepõhine infoühiskond ja raamatukogud. I - Anu Nuut

Infoühiskonnas võib eristada mitmeid raamatukogumudeleid: traditsiooniline raamatukogu kui mäluinstitutsioon, raamatukogu kui õppe- ja teadeustegevuse keskus, raamatukogu kui kultuuri- ja suhtlemiskeskus, e-raamatukogu ja virtuaalraamatukogu. Olemaks edukad, peavad raamatukogud pöörama rohkem tähelepanu infoühiskonna arengutendentsidele, oluline on näha raamatukogu kui institutsiooni seost ühiskonna sotsiaalse mudeli ning ühiskonna arengupoliitikaga.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL

Uued raamatukoguhooned ja hoidlalahendused Saksamaal. II - Eckhard Blume, Klaus Kempf

Läbi kahe ajakirjanumbri kavandatud artikli teine osa annab ülevaate Saksamaa arhiivraamatukoguvõrgu hetkeseisust ja rahvustrükise säilitamise süsteemist. Artiklis kirjeldatakse ka Baierimaa arhiivraamatukogude uusi hooneid ning töökorraldust neis.

SAAGEM TUTTAVAKS

Ungari Instituut ja tema lugemistuba - Ellen Arnover

30. jaanuaril 2004 avati Ungari Instituudi uued ruumid Toompeal. Instituut tegeleb ungari kultuuri vahendamise ja tutvustamisega ning ürituste korraldamisega. Instituudi raamatukogule pandi alus 1992. aastal. Komplekteerimisel mõeldakse ka ungari keelt mittevaldavale lugejale. Kavas on raamatukogu digiteerida.

VASTA JULGESTI!

Küsimuse üle kas meestel ja naistel on raamatukogunduses võrdsed võimalused mõtisklevad TÜR-i teenindusosakonna juhataja Olga Einasto, RR-i näituste osakonna juhataja Kersti Tiik, RR-i parlamendiinfo keskuse juhtiv spetsialist Toomas Schvak ja TÜR-i avalikkussuhete spetsialist Andrus Allikvee.

RAAMATULUGU

Iseolemise võlu ja vaev eesti noortekirjanduses - Hille Ojala

Ülevaade eesti noorteraamatutest eri kümnendite noortekirjanduses, mille teemaks eelkõige eneseotsingutega kaasnev iseseisvumine.

Raamatuteadlane, eksliibriste looja ja –uurija - Udo Ivask

Põhjalik ülevaade raamatuteadlase, eksliibriste looja ja –uurija Udo Ivaski (20.12.1878–15.05.1922) elust. Udo Ivaski viljakamad aastad möödusid Moskvas. Tema vene eksliibriseid ja erakogusid käsitlevad teosed on hindamatuks allikaks vene raamatukultuuri uurimisel. Udo Ivaskile kuulub oluline koht ka eesti eksliibrisekultuuris –ta sillutas pinda eksliibrise kui iseseisva pisigraafikaharu väljakujunemiseks Eestis.

EESTI MÕTTELUGU

Ivar Ivaski avarilm - Livia Viitol

Arvustus “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Ivar Ivaski kogumikule “Tähtede tähendust tunda”. Ivar Ivask (1927-1992) oli kirjandusteadlane, luuletaja ja kunstnik, USA-s ilmuva ülemaailmse kirjandusajakirja “World Literature Today” kauaaegne peatoimetaja. Käesolevasse kogumikku on koondatud valik Ivar Ivaski võõrsil ilmunud esseedest ajavahemikus 1951–1987, millest suur osa ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Teose esimene osa koondab eesti autoreid, teises osa vaadeldakse kirjandust saksa- ja venekeelses kultuuriruumis.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Raamatu aeg – F. Puksoo päev TÜR-is - Ene Riet

Ülevaade Friedrich Puksoo 114. sünniaastapäeva tähistamisest Tartu Ülikooli Raamatukogus 23. jaanuaril 2004. Ettekandepäeval “Raamatu aeg” kõneldi protsessidest ja inimestest, kes on kujundanud meie aega. F. Puksoo auhind anti Anne Valmasele (Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu) uurimuse “Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944-2000. I-II” eest.

Bibliograafiahuvi kestab - Maire Liivamets

Ülevaade 17. veebruaril toimunud III bibliograafiapäevast. Ettekandepäeva lõpul anti üle TPÜAR-i ja ERÜ-i bibliograafiaauhind, mille said võrdselt kaks nimestikku: “Eesti noodid 1918-1944” (koostanud Ülle Tamm ja Valve Jürisson Eesti Rahvusraamatukogust) ja “Eesti rahvaluule bibliograafia (1993-2000)” (koostanud Karin Ribens Eesti Kirjandusmuuseumist).

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üldkoosolek
27. veebruaril peetud koosolek kinnitas ERÜ 2003. aasta tegevusaruande ning finants- ja revisjonikomisjoni aruande, samuti 2004. aasta tegevuskava. Juhatuse esinaiseks valiti Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogust ning liikmeteks Katrin Gottlob, Vaike Mändmaa, Ille Riisk, Anneli Sepp ja Krista Talvi. Kutseühingu juhatuses on veel eelmisel aastakoosolekul valitud Ludmilla Dubjeva, Hele Ellermaa ja Katrin Kaugver. Üldkoosolekul tehti teatavaks 2003. aasta preemiate laureaadid: ERÜ aastapreemia sai Saaremaa Keskraamatukogu direktor Anu Vahter ja teenetepreemia Tartu Linna Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Õie Tammissaar.

ERÜ kõnekoosolek “Kutse ja kutsumus”

ERÜ kõnekoosolekul 27. veebruaril arutleti teemal “Kutse ja kutsumus”. Käsitluse all oli kas kutse eeldab kutsumust, kas kõrgkooli lõpetanu on kutseks piisavalt ette valmistatud, milline on kutse ja kutsumuse tulevik jmt.

SÕNUMID

Üks oodatud sündmus - Silvi Metsar

Ülevaade 1.-2. märtsil peetud teadusraamatukogude talveseminarist Käärikul, mille läbivaks teemaks olid meie raamatukogudes loodavad andmebaasid.

Õnnitleme:
Linda Masing – 95, kauaaegne Tallinna Keskraamatukogu ja Riikliku Raamatupalati bibliograaf

Valgetähe teenetemärk neljale raamatukogutöötajale
Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul autasustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga nelja raamatukogutöötajat: Hans Jürman (raamatukoguhoidja-bibliograaf), Ivi Tingre (raamatukoguhoidja-bibliograaf), Salme Tuulik (bibliograaf, kohaliku elu edendaja), Toomas Liivamägi (Tartu Ülikooli Raamatukogu arendaja).

ARHIIV
2004 - 1,
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2