Väljaandjad:
	2004
		Ilmub 6 korda aastas

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2004 nr. 1

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Hea ajakirja lugeja! Peipsi ääres, idapiiri vahetus läheduses, on varjul kaks küla – Varnja ja Kolkja. Kohtumine nii külade kui elanikega puudutas mind kummalise rahu ja usuga – hoolimata sellest, et tee ääres seisis palju unustatud kodusid ja peremehekätt ootavaid põllulappe. Ja kuigi raamatukogude sisekujundust ei nimetata euroopalikuks, olid ahjud köetud, olgugi et kogud olid tagasihoidlikud ja valdavalt võõrkeelsed, tunti huvi eesti kirjanduse hetkeseisu vastu. See külaskäik sundis mind mõtlema inimese elamisviisi, käitumise ja tegutsemismotiivide üle. Tema töömõtte üle. Seal kandis elatakse teadagi isemoodi, mõeldakse sageli hoopis teistes kategooriates, kui õpetab traditsiooniline eesti kultuur. Ometigi rääkisime me eesti keeles ja mõtlesime Eesti raamatukoguelust päris sarnaselt. Need vähesed kohaliku kultuurieluga seotud inimesed, kes Krista Talvit ja mind tol uduraskel päeval ootasid, töötavad suuresti südame sunnil, sest teistsugust motivatsiooni on raske leida. Kuid eks eesti kultuuri teenival inimesel on motivatsiooni leidmisega raskusi mujalgi. Raamatu-usku inimesena otsin ma vastuseid oma küsimustele enamasti raamatutest, aga nemadki ei tea kõike. Mingil põhjusel bestselleriks nimetatud Max Landsbergi “Motiveerimise kunst”, mida nõnda agaralt on soovitatud, aitas mõista, et enesemotivatsiooni leidmine on tõesti ütlemata keeruline asi. Vähemalt praegu ja kohas, kus töötan. Miks, ei tea. Ehk kunagi hiljem suudan vastata. Seetõttu jälgin hämmastusega neid kultuurihoidjaid, kel on kõige kiuste usku ja tahtmist ennast teostada, ükskõik kui tagasihoidlikul moel. Nii on rajatud mõlemasse külasse väike, kodukanti, st. vanausuliste elu ja tavasid tutvustav muuseum, neil on oma jõududega korrastatud kokkusaamisruum, neil on Kolkjas oma restorangi. Nad ootavad turiste, iseasi, kas just kõik. Nemadki elavad lootuses, et ühel päeval läheb elu paremaks – see üks päev võib olla näiteks rahaline toetus mõnest Euroopa fondist. Iseasi, kas seda soovivad kõik. Aga nõnda kaheldakse, mõeldakse ja katsetatakse ju igal pool. Imesid ei sünni, kõik tuleb töö ja vaevaga, eneseületamise ja lootuse toel – vähemalt Eestis. Ka Peipsi kaldal. Ja kuna mul pole õnne olnud külastada vaimu ja väe poolest rikkamaid Euroopa raamatukogusid (v.a. kord Helsingis), siis jagan ma oma imetlust ääremaa inimestele, tänu kellele seal kultuuritulukene ikka veel hõõgub. Maire Liivamets

SISUKORD

AVAVEERG Teadusraamatukogu kui virtuaalne reaalsus - Peeter Normak Teadusraamatukogude arendamine peaks lähtuma teadusinformatsiooni tarbijate vajadustest. Ressursside piiratuse tingimustes peame kulutused optimeerima Eesti kui terviku suhtes. Eesti teadusraamatukogud peaksid sisuliselt moodustama ühe terviku, mille komponendid – ülikoolidele kuuluvad teadusraamatukogud – on piltlikult öeldes antud ülikoolidele opereerida. Ja seda selgelt sätestatud finantsreeglite alusel. ARENDUSTEGEVUS Kodaniku õigus ja informatsioon - Tiiu Valm Ainus dokument, mis rõhutab raamatukogu tähtsust Balti riikides on Balti Assamblee resolutsioon “Raamatukogud infoühiskonna arendamisel” (25. mai 2002, Vilnius), kus rõhutatakse raamatukogude võtmerolli nii traditsioonilise kui elektroonilise informatsiooni kogumisel ja säilitamisel ning juurdepääsu tagamisel. Eesti raamatukogude tänased probleemid on suurel määral vaadeldavad avaliku inforessursi suures taustsüsteemis. Süsteem on osutunud nii paljutahuliseks, et on tekkinud raskusi selle planeerimise ja juhtimisega. On tõstatunud küsimus riigi infosüsteemi ja selle abil osutatavate teenuste reguleerimise vajadusest – vajadusest vastu võtta infoteenuste seadus. Seadus looks kooskõla Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste lepetega kehtestatud nõuetega rahvusliku kultuuripärandi säilitamiseks ja parema juurdepääsu avalikule informatsioonile. E-RAAMATUKOGU Digitaalajastu raamatukogu - Silvi Metsar Tänapäevast raamatukogu saab iseloomustada kui hübriidraamatukogu, kus hangitakse traditsioonilisele raamatukogule iseloomulikke teavikuid ning vastavalt võimalustele ja kasutajate vajadustele arvutivõrgu kaudu vahendatavaid elektroonilisi teavikuid. Teenused hübriidraamatukogus on kombineeritud. Artiklis iseloomustatakse elektroonilise raamatukogu kogusid ja teenuseid ning autoriõiguse küsimusi. Eraldi käsitletakse rahvusliku digitaalraamatukogu väljaarendamist. TEADUSRAAMATUKOGU Töösoorituse hindamine TÜR-is - Tiina Kuusik Artiklis antakse ülevaade töösoorituse hindamise eesmärkidest, hindamiskriteeriumidest ja –meetoditest ning –protsessist TÜR-is. (Vt. Ka T. Kuusiku artikkel “Töösoorituse hindamine” RK 5/2003.) Hindamistulemusi on kasutatud eelkõige töökorralduslikel eesmärkidel. Esimest tõeliselt tunnetatavat kasu hindamissüsteemi rakendamisest saadakse ilmselt alles teisel-kolmandal aastal, sest hindajate ja hinnatavate treenimine vajab aega ja harjumist. RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL Uued raamatukoguhooned ja hoidlalahendused Saksamaal - Klaus Kempf, Eckhard Blume Läbi kahe ajakirjanumbri kavandatud artikli esimene osa annab ülevaate Saksamaa raamatukoguvõrgu hetkeseisust. Trükiste hulk kasvab pidevalt, kuid selle säilitamise kõrval peavad raamatukogud võimaldama ka juurdepääsu digitaalsele meediale. Artiklis kirjeldataksegi Baierimaa uusi raamatukoguhooneid nn. “hübriidraamatukogusid” ja töökorraldust neis. RAHVARAAMATUKOGU Sada sammu teemajast internetini - Kaja Tammar 2003. aasta lõpul tähistas Rapla Keskraamatukogu oma 100. juubelit. Artiklis antakse lühike ülevaade raamatukogu ajaloost ja tänasest päevast. Raamatukogu asub 1996. aastal avatud uutes ruumides, praeguste kuude prioriteediks on elektroonilise kataloogi täiendamine ja redigeerimine. Lähiajal tahetakse jõuda elektroonilise laenutuseni. 2003. aastal valmis raamatukogu koduleht internetis. VASTA JULGESTI! Eesti raamatukogude komplekteerimistasemest mõtisklevad Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm ja Valga Keskraamatukogu direktor Endla Schasmin STATISTIKA Eesti kooliraamatukogud 2002.-2003. õ.-a.: tabel - Heli Priimets RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS Uusi raamatuid JUTUTUBA Looval lähenemisel on alati piirang peal - Ellen Arnover Raamatukogude renoveerimise teema jätkuna intervjuu arhitekt Katrin Tombergi ja sisekujundaja Piret Mudistiga, kellel on arvestatav kogemus sel alal. Suurepärane näide nende koostööst on 2003. a. valminud Kännukuke raamatukogu Tallinnas. Arhitektid peavad tähtsaimaks seda, et raamatukoguhoone oleks funktsionaalne: hea töötajale ja hea külastajale. RESTAUREERIMINE Dokumendipärandi “Maailma mälu” programmid Eestis - Mari Siiner Eesti muuseumides, arhiivides ja raamatukogudes säilitatavate teavikute hulk ulatub 25 miljonini. Artiklis tuuakse ära dokumendipärandi kui terviku säilitamist tänases Eestis takistavad asjaolud. Pikemalt iseloomustatakse 1999. aastast Kultuuriministeeriumi juures nõuandva ühendusena töötava kultuuriväärtuste säilitamise nõukogu tööd. Nõukogu on aastatel 1998-2000 läbiviidud projekti THULE, selle järgmise etapi – rahvustrükise punase raamatu koostamise ning 2003. aastal valminud “Kultuuripärandi digitaalse säilitamise rahvusliku strateegia eelnõu aastateks 2004-2008” initsiaator. Restauraatorite tähtpäev - Sirje Lauring Vaska, Tiiu Pukk Ülevaade Akadeemilise Raamatukogu 15-aastaseks saanud restaureerimisosakonna olulisematest töödest. Selle hulka kuulub raamatute puhastamise ja hoidlate hoiutingimuste jälgimise ja parandamise kõrval restaureerimistegevus, aktiivne näitusetegevus ning märkimisväärne restaureerijate uurimistöö. Restaurata A. D. 1999-2003 - Tulvi-Hanneli Turo Ülevaade restaureerimisnäitusest TPÜ AR raamatumuuseumis 22.10.-22.12.2003. Näitusel eksponeeriti viimase viie aasta jooksul kuue restauraatori poolt restaureeritud rariteetseid töid, kokku 26 trükist ja 29 graafilist lehte. Restaureeritud köiteid täiendasid fotod olulisematest restaureerimisprotsessidest. RAAMATULUGU Laste lemmikud läbi kümne aasta - Krista Kumberg Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ettevõtmisel ja rahvaraamatukogude toel on kümne aasta jooksul kuus korda toimunud Nukitsa konkurss. Välja on selgitatud laste lemmikkirjanikud ja neile selle eest tunnustust jagatud. Artiklis antakse ülevaade võiduraamatute käekäigust pärast auhinna saamist. EESTI MÕTTELUGU Luulekool kui vaimukool - Sirje Kiin Arvustus “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Ants Orase esseedevalimikule “Luulekool I”. Inglise keele professor, tõlkija ja 1930-ndate aastate Eesti kõige autoriteetsem kirjanduskriitik Ants Oras veetis suure osa oma elust pagenduses. Raamat sisaldab enam kui neljakümnest artiklist ja esseest koosneva valiku, mis annab hea ülevaate varase Orase peamiselt Eesti-aega jäävast loomingust. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Raamatukoguhoidja kutsestandard - Janne Andresoo Ülevaade kutsestandardi koostamisest ja sellega raamatukoguhoidjaile kehtestatavatest nõudmistest. SÕNUMID Muutused Eesti Hoiuraamatukogus: Kultuuriministeeriumi eestvedamisel sai jaanuaris 2004 sihtasutusest Eesti Pimedate Raamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu filiaal. See tagab EPR-i senisest stabiilsema finantseerimise ning teavikute parema kättesaadavuse pimedatele ja vaegnägijatele. Tartumaa raamatukoguhoidjail ajaleht: Tartumaa raamatukoguhoidjad annavad alates oktoobrist 2003 välja oma elektroonilist ajalehte, mida saab lugeda aadressil http://tmk.tartuvv.ee/tmk/meieleht/ Haridus- ja kultuuritöötajate streik: 4. detsembril 2003 korraldas Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO haridus- ja kultuuritöötajate streigi. Streigi nõudeks oli, et kõrgharidusega töötaja palga alammäär, kui ta töötab kõrgharidust nõudval ametikohal täistööajaga, oleks võrdne vabariigi keskmise palgaga, mis prognooside kohaselt on 2004. aastal 7362 krooni. Streigis osales või seda toetas suurem osa Eesti raamatukogudest. Õnnitleme: Ene-Lille Jaanson – 70: Eesti raamatu ja trükiasjanduse uurija Evi Murdla – 60: kauaaegne Viljandi Linnaraamatukogu direktor “RAAMATUKOGU” KOONDSISUKORD 2003

ARHIIV

2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2