ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2003
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2003 nr. 6 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Armas kolleeg!

Juba 80 aastat tagasi asutatud raamatukoguhoidjate ühing ja ajakiri on olnud edukad eriala meie-tunde loojana ja enesehinnangu tõstjana. ERÜ ja RK püsimine on märk raamatukoguhoidjate ühistegevuse vajalikkusest ja võimalikkusest.

Kiidusõnad ajakirja kohta läbi aasta ilmunud rubriigis “Küsi julgesti!” võivad olla küll mingil määral juubelimõtetest kantud. Ometi usub toimetus nende siirusse ja seeläbi ajakirja tähtsusesse erialateadmiste levitamisel.

ERÜ-le pühendatud avaveerus palusime autoreil tööle panna oma fantaasia pakkumaks välja ideid ühingu tegevuse uuendamiseks (arvestades ühtlasi põhikirja muutmisest tingitud liikmeskonna muutust). Just uitmõtted aitavad sageli jõuda tõeni ja tegelike vajaduste tunnetamiseni. Ühtlasi võiksid need olla aluseks mõttevahetusele, mille käigus sünniksidki lahendusettepanekud.

Niisiis püüdsime ERÜ tulevikunägemustega algatada ajakirjas mõttevahetust. On ju RK lugejate enim esitatud soov, et probleemid ja diskussioonid jõuaksid RK veergudele. Märgatud on sedagi, et raamatukogundust aasta jooksul vapustanud sündmused kajastuvad vaid toimetajaveerus. Miks siis ometi? Miks on toimetusel raske leida inimest, kes oskab ja julgeb oma mõtted tundlikul teemal välja öelda siis, kui probleemid on õhus, mitte alles siis, kui otsused on juba tehtud? Kas puudub isiklik arvamus või kodanikujulgus? Või takistavad sõna võtmast inimesest endast mitteolenevad asjaolud?

Eesti on demokraatlik ja raamatukogundus on demokraatlik. Demokraatia alus on sõnavabadus, kuid mitte ainult – see on ka oskus ära kuulata. Ja seejuures oskus mitte solvuda. See on oskus probleemi laiemalt mõista ja selle üle järele mõelda.

Soovime oma autoreile jätkuvalt säravaid mõtteid ning nende julget kirjapanekut. Täname kõiki ajakirja toetajaid ja lugejaid.

Head uut aastat!

Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Ennustamine aitab avastada vigu mõtlemises - Peeter Tulviste

Tuleviku prognoosimisel tuleb kõigepealt küsida, kas ja kuipalju on meil alust eeldada praeguste tendentside jätkumist. Suure tõenäosusega ei sünni asjade kulgu radikaalselt muutev tegur mitte kõne all oleval alal, vaid mujal. Murrangu põhjus infoasjanduses ei olnud mitte raamatukogunduses, vaid hoopis arvutustehnikas ja teistes täppis- ning loodusteadustes. Informatsiooni talletamise põhimõtteliselt uue viisi käibeletulekuga tekkis küsimus tööjaotusest trükisõna ja elektroonika vahel, mis praegu alles otsib endale lahendust.

Jah aadetele! - Tiiu Valm

ERÜ on olnud läbi aegade selleks raamatukoguhoidjaid ja raamatukogusid ühendavaks jõuks, kus tasakaalus on erialane asjatundlikkus ja aated. Ühingu kõlapind ja läbilöögivõime sõltub nii raamatukoguhoidja mainest kui sellest, millisena nähakse raamatukogude rolli ühiskonnas. Mittetulundusühinguna saab ERÜ tegevus piirduda vaid passiivsete mõjutusvahenditega. Põhjamaade eeskujul võiksime kaasata oma raamatukoguühingu juhtimisse poliitikuid, ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU – 85

Mõnda Rahvusraamatukogu olemisest: vastavad Tiiu Valm ja Piret Lotman - Maire Liivamets

Rahvusraamatukogu 85. aastapäeva puhul vestlevad peadirektor Tiiu Valm ja raamatukogu ajaloo uurija Piret Lotman raamatukogu identiteedist.

Lugejateeninduse uuendamisest - Ene Loddes

Eesti Rahvusraamatukogu lugejateeninduse ümberkorraldamise vajadus kerkis päevakorda juba 90-ndate aastate algul. Laiapõhjalise arutelu käigus aktsepteeriti orienteerumist erialasaalidele ning lugejakesksele töökorraldusele. Muudatuste elluviimiseks koostati viieaastane kava. Kogude sihiteadlikuks kujundamiseks korraldati esimesena ümber välisteavikute komplekteerimine. Rahaliste vahendite jaotamiseks valdkondade vahel moodustati kogude arenduse nõukogu. Teiseks sammuks oli lugemissaalide töö ümberkorraldamine. Täna on Rahvusraamatukogus kaheksa erialasaali: humanitaarteaduste, ühiskonnateaduste, õiguskirjanduse, Euroopa liidu, kunsti-, muusika-, teatri ja filmiinfo- ning kartograafiasaal. Viimaseks suuremaks muutuseks oli üldteatmeteeninduse, kataloogide konsultantide ning RVL-i ümberkorraldamine.

Oasis of liberte - Boriss Volodin

Vene raamatukoguteadlase mõtisklus Eesti raamatukogunduse traditsioonidest ning Eesti Rahvusraamatukogust selle 85. aastapäeval.

RAHVARAAMATUKOGU

Paepealse raamatukogu - Piret Martinov

Ülevaade 1983. aastal avatud Laagna lasteraamatukogu tegevusest kuni töö ümberkorraldamiseni kevadel 2003. Seoses kolimisega uutesse ruumidesse muutus ka nimi – Paepealse raamatukogu. Teenindama hakati ka täiskasvanuid, raamatukoguteenindus on nüüdsest raamatukoguprogrammis INNOPAC. Kirjandus on avariiulitel, eraldi on täiskasvanuid ja lapsi teenindavad osakonnad, lugemistuba ning arvutikohad internetiotsinguks.

Pirita raamatukogus on mõnus lugeda - Ülle Siska

Pirita linnaosasse jääb kaks Tallinna Keskraamatukogu harukogu: Pirita ja Merivälja raamatukogu. Septembris 2003 avas Pirita raamatukogu uksed uues asukohas. Spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumides on põrandapinda eelmisega võrreldes kaks korda rohkem, eraldi nurk on sisse seatud lastele. Raamatukogu on üle läinud arvutiteenindusele.

Uus koht ja uus kuub - Külli Kaunissaar

Lugeja muljed Pirita raamatukogu uuest hoonest ning lugejateenindusest. Artiklis antakse väike ülevaade ka Pirita raamatukogu loomisest 1947. aastal ning arengust tänapäeva moodsa raamatukoguni.

ARENDUSTEGEVUS

Abiks ehitamisel või remontimisel - Kaie Holm

Raamatukoguhoone ehituse või remontimise käimalükkamisel peab raamatukogu juht endale selgeks tegema, mida raamatukogu tegelikult vajab ning suutma seda ka omanikule selgitada. Otstarbekas on oma vajadused paberile panna – koostada projekteerimise lähteülesanne. Artiklis antakse konkreetseid näpunäiteid sellise lähteülesande koostamiseks. Pikemalt on juttu raamatukogu valgustusest, ventilatsioonist ning põrandakatete valikust. Samuti juhitakse tähelepanu vajadusele varakult selgitada ehitatud/remonditud ruumide ekspluatatsioonikulud ning kasutatud materjalide hooldamiskulud.

RIKS – risk või õige valik? - Jaana Hansing

Valga Keskraamatukogus töötati 1997. aastast raamatukogundusliku tarkvaraprogrammiga Kirjasto 3000. 2003. aastal aga otsustati programmi RIKS kasuks ja praegu töötatakse viimasega juba mitmendat kuud. Artiklis iseloomustatakse RIKS-i valimise põhjusi ja seniseid töökogemusi.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

KÜSI JULGESTI!

Erialaajakirja “Raamatukogu” tähendusest mõtisklevad kauaaegne raamatukogundusametnik Ivi Tingre, endine RR-i teadusosakonna juhataja Hans Jürman, kauaaegne RR-i bibliograaf Vaime Kabur, Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus, Haridus- ja teadusministeeriumi õppekirjanduse peaekspert Kadri Haljamaa.

SAAGEM TUTTAVAKS!

Estonian Business School’i Raamatukogu - Eda Pihu

Estonian Business School (end. Eesti Kõrgem Kommertskool) on Eesti vanim eraülikool, mis tähistab detsembris 15. tegevusaastat. Ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevust aitab edendada raamatukogu. Artiklis antakse ülevaade EBS-i raamatukogu arenguloost. Põhjalikult ning joonistega illustreeritult iseloomustatakse kogusid, lugejaid ja teenuseid.

KREUTZWALD 200

Kreutzwald Faehlmanni biograafina - Kristi Metste

1852. aastal ilmus Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes saksakeelne F. R. Kreutzwaldi koostatud F. R. Faehlmanni elulugu. Eesti keeles avaldati see 1953. aastal Kreutzwaldi “Teoste” väljaandes. Faehlmanni elulugu oli tellimustöö. Artiklis antakse Kreutzwaldi kirjade kaudu EÕS-i sekretärile ülevaade eluloo valmimise käigust.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Mitmepalgeline raamatukogu - Ene Riet

Ülevaade 20.-30. oktoobrini toimunud raamatukogupäevade “Mitmepalgeline raamatukogu” avamisest 20. oktoobril Pärnu kontserdimaja kammersaalis. Sõnavõttudega esinesid Kultuuriministeeriumi ja nii teadus- kui rahvaraamatukogude esindajad.
Päeva teisel poolel peeti Pärnu Keskraamatukogu uue hoone saalis raamatukoguhoidjate kirjanduse tundmise võistlus. Võitjateks osutusid kooliraamatukoguhoidjad – Pärnu linna ja maakonna koolide ühendvõistkond koosseisus Külli Kose Pärnu Ühisgümnaasiumist, Mari Nuut Vändra Gümnaasiumist ja Daivi Jõerand Tori põhikoolist.

Maaraamatukoguhoidjad Kreutzwaldi-mail - Reet Kukk

Ülevaade III maaraamatukoguhoidjate päevast 30. oktoobril Võrus, kus iga maakonna parimat maaraamatukoguhoidjat tunnustati ERÜ juhatuse ja Kultuuriministeeriumi tänukirjadega. Ülevaatele on lisatud 2003. aasta parimate maaraamatukoguhoidjate nimekiri.

Otsin, otsin infot – “Infootsing 2003” - Tiina Sulg, Halliki Jürma

Ülevaade kuuendat korda toimunud infootsingu võistlusest, mida võib nimetada ka raamatukogutöötajate kutsevõistluseks. Kahes voorus toimunud võistluse üldvõitjaiks olid Signe Pärt Rahandusministeeriumi raamatukogust, Anneli Limberg Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilisest raamatukogust ja Marek Saarmark Patendiraamatukogust.

KONVERENTSID & SEMINARID

Tartus räägiti digitaalraamatukogust - Malle Ermel

Ülevaade kahest Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud digitaalraamatukogu küsimusi käsitlenud üritusest: VII Saksa-Eesti akadeemilise nädala Academica seminarist, kus Saksamaa kogemusi tutvustasid Baieri Riigiraamatukogu kogude ja kataloogide direktor Klaus Kempf ja digitaalraamatukogu projektijuht Markus Brantl ning Eesti digitaalraamatukogude seisu ja tulevikku analüüsivast seminarist “Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja”.

Kohtumispaik Trondheim - Silvi Metsar

Ülevaade Euroopa 7. digitaalraamatukogude konverentsist 17.-22. augustil 2003 Trondheimis.

Kasutajakeskne digitaalraamatukogu - Silvi Metsar

Ülevaade Espoos 7.-9. septembrini 2003 peetud rahvusvahelisest konverentsist Digilib 2003.

SÕNUMID

ELTK – 70

Ülevaade Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse 70. sünnipäeva tähistamisest 13. novembril 2003, kus pikemates sõnavõttudes saime ülevaate ka raamatukogu ajaloost ja tänapäevast.

TPÜAR-i uueks direktoriks Andres Kollist

20. novembril nimetas Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilise Raamatukogu nõukogu raamatukogu direktoriks Andres Kollisti, kes asub direktori ametikohale 1. jaanuarist 2004.

Mis saab Meditsiiniraamatukogust?

Sotsiaalministeeriumi kavast ühendada Eesti Meditsiiniraamatukogu Eesti Rahvusraamatukoguga.

Viljandi Kultuuriakadeemia

6. novembril kinnitas Eesti Vabariigi valitsus määruse, mille järgi Viljandi Kultuurikolledz nimetati ümber Viljandi Kultuuriakadeemiaks.

Õnnitleme: Ilvi Laidna – 60
Rapla Keskraamatukogu kauaaegne juhataja.

Miss Venemaalt

Venemaa raamatukoguhoidjad korraldasid 2003. aastal konkursi “Venemaa raamatukogumiss”. Selle võitis Peterburis asuva Venemaa Rahvusraamatukogu 9. kategooria raamatukoguhoidja Jelena Flerova. Kirjutis sisaldab Flerova kolmepäevase auhinnareisi muljed Eestist ja Eesti Rahvusraamatukogust.

SUMMARY

ARHIIV
2003 - 5, 4, 3, 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3,
2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2