Väljaandjad:
	2003
		Ilmub 6 korda aastas

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2003 nr. 4

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Tere, kolleeg! Iga ameti esindajate hulgas leidub kuldkäsi ja sossseppi. Et neid viimaseid vähem oleks ja ametist lugu peetaks, moodustati vanasti tsunfte, mille liikmeks saadi vaid õpipoisi- ja selliaega ning proovitööd edukalt läbides. Raamatukoguhoidjatel tsunft puudus, vajalikud teadmised omandati töö käigus. Praegugi, kui infoteadus on erialana ülikoolis väga populaarne, pole üldse haruldane, et raamatukoguhoidjana teenitakse leiba ka erialase väljaõppeta. Seda tööd on peetud vähe vaeva ja teadmisi nõudvaks, seega – vähelugupeetavaks. Meie, kutselised raamatukoguhoidjad, võime aga väita, et elu nõuab meilt üha enam silmapaistvalt ladusat suhtlemis-, keele- ja arvutioskust, lisaks veel orienteerumist kultuuri-, haridus- ja sotsiaaltöö valdkonnas. On viimane aeg mõelda, kuidas kindlustada tulevaste raamatukogutöötajate erialane pädevus ja tõsta nii ühtlasi eriala mainet. Suureks sammuks sellel teel oleks kutsestandard, millega määratletaks kutseoskusnõuded raamatukoguhoidja eri kvalifikatsioonitasemetele. Standardi kavand ongi juba koostatud – seda tutvustati Eesti raamatukoguhoidjate kevadisel kongressil. Suvistes seminarlaagrites vaieldi tuliselt standardi nõuete üle. Ikka ja jälle kerkis küsimus: kas lähtuda nende kehtestamisel reaalsest olukorrast – Eesti raamatukoguhoidja oskustest ja teadmistest – või püüda neid standardiga tõsta? Kui tõsta, siis kuidas korraldada täienduskoolitust? Kas pensionieelikust raamatukogutöötajale teha hinnaalandust? Millist haridustaset ning mitme võõrkeele oskust pidada sobivaks? Kui nõuda kohe erialast töökogemust, siis kuidas seda kogemust hankida? Kas ja kui palju peaks muutma ametijuhendeid ja muid dokumente? Raamatukoguhoidjate kogukonda ebakompetentsuse eest kaitsta saame vaid me ise. Septembri lõpus hakatakse kutsestandardi kavandit avalikult arutama. Igaühel meist on võimalus, kui mitte öelda kohustus, sõna sekka öelda. Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG Foorum või raamatukogundusamet, gild või ametiühing? - Mihkel Volt ERÜ 80. aastapäeva puhul mõtiskleb juhatuse liige ülesannetest, mida ERÜ on viimase viieteistkümne aasta praktikas täitnud ning millised peaksid olema tulevikutegevuse rõhud. Autori arvates on ERÜ praegune struktuur töökõlblik. Tulevikus võiks ühing sarnaneda gildiga, mille peamiseks eesmärgiks on ühiskonna teenimine oma liikmete kutsealaste teadmiste ja oskuste kõrge kvaliteedi tagamise kaudu. Kultuuriministri arvates on raamatukoguhoidja ühiskondlik maine tõusmas - Maire Liivamets Intervjuu kultuuriministri Urmas Paetiga Eesti riigi poliitikast, raamatukogunduse seisust ja kohast eesti kultuuri kontekstis ning raamatukoguhoidja väärtusest ühiskonnas. ARENDUSTEGEVUS Raamatukogud Eestis ja Euroopas - Anu Nuut Eestis on 2002. aasta statistika andmete põhjal 1182 raamatukogu. Statistilised näitajad muutuvad igal aastal. Artiklis arutletakse, mis on tegelikult nende muutuste taga ja kuidas neid muutusi tõlgendada. Eraldi vaadeldakse rahvaraamatukogude ning eriala- ja teadusraamatukogude tulemuslikkuse näitajaid. Euroopa riikide kontekstis tuleb tõdeda, et meie rahvaraamatukogude näitajad on suhteliselt kõrged. Rahvaraamatukogude võrk on hästi korrastatud ja kulutusi tehakse rahvaraamatukogudele rohkem kui ülikooli- ning teadusraamatukogudele kokku. Me suudame ajaga kaasas käia - Ene Riet Küsimusele mida on Eesti raamatukogunduses silmatorkavalt head ja esiletõstmist väärivat vastavad Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressi delegaadid. TEADUSRAAMATUKOGU Hall kirjandus võrgustunud maailmas - Anneli Kuiv Hall kirjandus on materjalid, mida toodetakse erinevates ringkondades, kuid mida ei levitata tavapärase raamatukaubanduskanali kaudu ja mis seetõttu ei ole ka rahvusbibliograafia huviorbiidis. Valdkond on aga muutunud maailmas järjest aktuaalsemaks, kuna halli kirjanduse kui publitseerimata dokumentide hulk kasvab plahvatuslikult selle avaldamise uue kanali – elektroonilise kirjastamise kaudu. Artiklis antakse ülevaade halli kirjanduse olemusest ja arengust, selle väärtusest ja rollist raamatukogus ning infokanalina, samuti halli kirjanduse tulevikust. Viktor Kõressaare raamatupärandus - Mait Talts Välis-eesti humanitaarteadlane Viktor Kõressaar pärandas oma isikliku raamatukogu Viljandi Kultuurikolledþile. Artiklis antakse ülevaade kogu toimetamisest Viljandisse, raamatukogu koostisest ning raamatuvara tulevikust. Tampere Tehnikaülikooli raamatukogu infostrateegiad - Aiki Tibar Autor viibis 2003. aasta aprillis Tampere Tehnikaülikooli raamatukogus täienduskoolitusel. Ta keskendus raamatukogu- ja infoteenuste kvaliteedi tagamise küsimustele, kasutajakoolitusele ning raamatukogu koostööle ülikooli ja teiste raamatukogudega juurdepääsu pakkumisel inforessurssidele. RAHVARAAMATUKOGU Uue maja lugu - Saima Andla Mais 2003 avati Pärnu Keskraamatukogu uus hoone. Raamatukogul on 2721 ruutmeetrit üldpinda. Maja kolm korrust on kujundatud erinevates värvides: punane, roheline ja sinine. Suur osa raamatukogu kogust nii kojulaenutuses, lugemissaalides kui lasteosakonnas on avariiulitel vastandina eelmisele täiesti kinnisele kogule. Avakogu tõttu on muutunud töötajate tööülesanded, lisandunud on töö infoletis. Perioodika lugemissaalis avati ka tasuta internetipunkt. KÜSI JULGESTI! Erialaajakirja “Raamatukogu” tähendusest mõtisklevad Eesti Põllumajandusülikooli raamatukogu juhataja Tiina Tohvre, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu asedirektor Gerda Koidla ja ELNET Konsortsiumi tegevdirektor Riin Olonen. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS STATISTIKA Eesti rahva-, eriala ja teadusraamatukogud 2002. aastal: Tabelid - Heli Priimets KREUTZWALD 200 Fr. R. Kreutzwaldi raamatukogu jutustab - Aimi Hollo Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja annab ülevaate Fr. R. Kreutzwaldi isiklikku raamatukokku kuulunud ja praegu muuseumis säilitatavatest trükistest. Muuseumi on jõudnud 220 saksakeelset raamatut. Rahvusliku kirjanduse rajaja ja arsti raamatute valik annab tunnistust tema mitmekesistest huvidest ja tõekspidamistest. EESTI MÕTTELUGU Igatsusest sündinud looming - Tiiu Tosso Arvustus “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud eesti helilooja Eduard Tubina artiklikogumikule “Rändavate vete ääres”. Kogumik avab ülemaailmselt tuntud sümfonisti suhtumist mitmetesse muusikakultuuri nähtustesse kajastades heliloojat ümbritsenud keskkonda nii Eestis kui Rootsis. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Ühiskonna teenistuses - Ene Riet Kokkuvõte 9.–10. juunini Viljandis toimunud Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressil kõneldust. Kongressi päevakorras olid ülevaated Eesti raamatukogude ja raamatukogundusest seisust viimasel viiel aastal, eraldi käsitleti kogude, lugejateeninduse ja raamatukoguhoidjate koolituse küsimusi. Tutvuti ka Viljandi Linnaraamatukogu uue hoone ning Viljandi Kultuurikolledþiga. Valgamaad avastamas - Irma Raatma Ülevaade 17.–19.juunini Nüplis Valgamaal toimunud maaraamatukogude seminarlaagrist, mille põhiteemadeks komplekteerimine, rahastamine ja kogude kujundamine. Kooliraamatukogude suveseminar - Vaike Mändmaa Ülevaade 26.–28. juunini Pärnumaal peetud ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni suveseminarist “Kooliraamatukogu kui õpikeskuse roll ning eesmärgid õppeprotsessis.” Oma töökogemusi tutvustasid ka Rootsi, Soome ning Läti kooliraamatukoguhoidjad. SÕNUMID Oeirase manifest – PULMANi e-Euroopa agenda Glasgow deklaratsioon Muusikaraamatukogude maailmakonverents Tallinnas - Aurika Gergeleziu Ülevaade 6.–11. juulini Tallinnas korraldatud Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Liidu (IAML) aastakonverentsi olulisematest teemadest. 335 erialaspetsialisti hulgas osales konverentsil 71 Eesti esindajat, kes sisustasid kaheosalise plenaaristungi eesti pärimusmuusikast, selle kogudest ja uurimisest ning kasutamisest kunstmuusikas. Üheks tähtsamaks sündmuseks oli konverentsil kataloogimiskomisjoni istung, kus arutati bibliokirje funktsiooninõudeid ning muusikakataloogimise kontseptuaalseid küsimusi. Tiiu Valm valiti IFLA juhatusse Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm valiti juunis IFLA uude juhatusse. Ta osaleb Konverentsi Planeerimise Komitee tegevuses ja IFLA uue strateegia töörühmas. IFLA aastakonverents Berliinis - Tiiu Valm Ülevaade 1.–9. augustini toimunud IFLA 69. aastakonverentsist Berliinis “Raamatukogu kui infoportaal: meedia – informatsioon – kultuur”. Enamik ettekannetest keskendus tulevikuraamatukogu käsitlustele, peamisteks märksõnadeks globaliseerimine, avatud juurdepääs, infoühiskond, virtuaalraamatukogud jmt. Konverentsi käigus asus tööle IFLA uus president Kay Raseroka Botswana Ülikooli Raamatukogust. 2004. aasta kevadel lahkub töölt ka peasekretär Ross Shimmon. Täiesti uuenes 10-liikmeline IFLA juhatus. Norra reformib kultuurivaldkonda - Ene Riet SUMMARY

ARHIIV

2003 - 3, 2, 1 2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2