ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2003
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2003 nr. 3 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Tere, hea kolleeg!

Raamatukoguhoidjad olevat kole pedandid ja suhtuvat oma töösse ülima täpsuse ja põhjalikkusega. On see müüt või tõsielus vettpidav arvamus?

Viimasel ajal küll tundub mulle, ja seda eriti suhetes kolleegidega, et me päev-päevalt kaugeneme tööelus nii väga vajalikust punktuaalsusest.

Igaühel on oma tööde ajakava. Ja häda sellele, kelle töö vajab enne lõplikku vormistamist ametikaaslaste kirjalikke ettepanekuid, täiendusi, kommentaari, arvamust. Kui palute selle mingiks kuupäevaks, võite olla kindel, et heal juhul hilinetakse päev või paar, halvemal juhul venib tähtaeg nagu kummi. Ja seda isegi raamatukogunduse arengule tähtsate dokumentide – juhendite, standardite, koostöökokkulepete vms., samuti artiklikogumike ja erialakonverentside materjalide ettevalmistamisel.

RK toimetuski on lootusetult hädas viimasel minutil saabuvate tekstidega. Hea, kui viivitusest ette hoiatatakse. Tavaliselt saabub lahkelt nõusoleku andnud ja toimetajaga varakult kokku leppinud autorilt artikkel lihtsalt hiljem, sageli pärast mitut meeldetuletust. On juhtunud sedagi, et patune autor vastab pärimisele naiivselt: arvasin, et kui tähtaeg on möödas, siis te enam ei ootagi... Ometi oleme ju meiegi ajakirjanumbri varem temaatiliselt kavandanud ning peame hakkama puuduvat millegi muuga asendama.

Möödunud aasta teise “Raamatukogu” vahel ilmus ankeet “Meie lugeja”. Sellest on möödunud juba rohkem kui aasta ja meilt küsitakse, miks ei ole veel kokkuvõtet tehtud. Vaatamata ankeedi tagastamistähtaja mitmekordsele pikendamisele ja vastajatele jagatud auhindadele ei ole toimetusse seni saabunud nii palju täidetud ankeete, et võiksime hakata tegema usaldatavat kokkuvõtet.

Miks jätab oma erialaajakirja käekäik raamatukogutöötaja ükskõikseks? Kas ta ei usu, et tema arvamus suudab selle kokkupanekut mõjutada? Toetav suhtumine annaks tegijaile eneseusku, kriitilisi ettepanekuid analüüsiksime – keegi ei satu arvamuseavaldamise pärast põlu alla. Praegu kogeme lihtsalt ükskõiksust. Kas on tegu koostöövalmiduse puudumise või koguni sellega, et me väärtustame vähe raamatukogundust tervikuna? Kui töökoormus endal ei võimalda, ehk tasub siis ülesanne kolleegile delegeerida.

Rohkem kollegiaalsust ja austust üksteise töö vastu soovides
Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG

Raamatukoguhoidjate Ühingust - Toomas Liivamägi

Autori arvates on ERÜ kui mördina siduv aine, mis eesti raamatukogunduse hoonet koos peaks hoidma. Ühing peaks koondama kogu raamatukogundusliku ja raamatukogundusele mõtleva kogukonna ning olema vastavate väärtuste ja identiteedi kandja. Autori arvates võiks ühingu väga ulatusliku tegevuse üle vaadata – mõned toimkonnad võiksid hakata tegutsema raamatukogude juures. Suurem kontsentreerumine väiksemale arvule eesmärkidele ja parem Eesti-sisene ülesannete jaotus aitaks tugevdada ERÜ identiteeti.

RAHVUSLIK INFOPOLIITIKA

Aeg ja bait - Priit Pirsko

Artikli eesmärgiks on infoühiskonna strateegiliste valikute vaagimine arhiivinduslikust vaatenurgast – mida peab arvestama, kui soovitakse pikaajaliselt säilitada digitaalset informatsiooni. Pikaajaline säilitamine arhiivi mõistes kestab vähemalt 300-500 aastat. Digitaaldokumendi säilitamine on dünaamiline protsess, sest digitaalne teave vananeb kiiresti nii füüsiliselt (riistvara) kui loogiliselt (tarkvara) – keskmiselt iga viie aasta tagant tuleb uuendada andmekandjad. Säilitusstrateegia valik (ja selleks kavandatav rahaline ressurss) sõltub väga paljus digitaalarhivaalide kasutamise intensiivsusest ja vormist. Ei saa säilitada kõike, vaid ainult väärtuslikke dokumente asetades need konteksti ehk seostades teiste dokumentidega.
Digitaalarhiivinduse reguleerimiseks kiitis Vabariigi Valitsus 4. märtsil 2003 heaks infopoliitilise otsuse – arhiivieeskirja täiendamise digitaaldokumentide arhiivi üleandmise nõuetega.

Infospetsialistid teadmistepõhises ühiskonnas - Elviine Uverskaja

Interneti kaudu kättesaadava teabe hulk kasvab kiirenevas tempos ja uuringud on näidanud, et internetis oskavad tulemuslikku otsingut teha vaid infoprofessionaalid – raamatukoguhoidjad ja infospetsialistid. Teistes riikides on tavaks infoprofessionaalide rakendamine raamatukogudes, arhiivides, infokeskustes ja teistes organisatsioonides. Need on spetsialistid, kes leiavad organisatsioonis rakenduse infonõuniku, inforeferendi, teabe- või infojuhi ja viimasel ajal ka teadmiste juhi ametites. Kahjuks on Eestis organisatsioonide tasandil infospetsialistide rakendamise praktika vähene, kuigi vastavaid spetsialiste on järjepidevalt koolitatud.

TEADUSRAAMATUKOGU

Traadita internet Tartu Ülikooli Raamatukogus - Kill Kask

Tartu Ülikooli raamatukogus on siiani pakutud 30-s lugejakabiinis teenust ühendada arvuti internetti. Nii saab lugeja kasutada arvutit vaid kabiinis, sest vajalik on traadiga internetiühendus ja liitumisleping. Üha rohkem on aga süle- ja pihuarvutite kasutajaid, kes samuti soovivad internetiühendust.
Selle aasta algul paigutati TÜ raamatukogu õppelugemissaali WiFi saatja (access point). WiFiga ühendudes satub lugeja Tartu Ülikooli Raamatukogu arvutivõrku ja talle on avatud kõik teadusandmebaasid, mis Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus on kättesaadavad. Teenus on raamatukogu lugejatele tasuta.

Eesti Akadeemiline Raamatukogu Pedagoogikaülikooli alluvusse - Anne Valmas

Eesti TA Raamatukogu loodi 1946. aastal. Raamatukogu kujunes heatasemeliseks universaalseks teadusraamatukoguks. 1994. aastal taastati TA personaalakadeemiana ja raamatukogu hakkas rahastama Kultuuri- ja haridusministeerium. Ministeeriumide eraldumisel jäi raamatukogu Kultuuriministeeriumi alluvusse. 2001. aasta jaanuarist, pärast raamatukogu arengusuundade täpsustamist, viidi raamatukogu Haridusministeeriumi haldusalasse nähes ette EAR-i ühinemise Tallinna Pedagoogikaülikooliga ja raamatukogu kujundamise ülikoolidele tugineva teadusraamatukogude süsteemi osaks. Vastav kokkulepe Haridusministeeriumi ja Tallinna Pedagoogikaülikooli vahel kirjutati alla aprillis 2003.

RAHVARAAMATUKOGU

Jõgeva Linnaraamatukogu vaatas ajas tagasi - Sirje Narits

Jõgeva Linnaraamatukogu tähistas 15. märtsil oma tegevuse 90. aastapäeva. 1913. aastal asutatud Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu esmaseks ülesandeks oli rahva haridustaseme tõstmine väärtkirjanduse kättesaadavaks tegemisega. 1996. aastal kolis raamatukogu uude majja, kus 1999. avati ka internetipunkt ja 2001. aastal teine korrus lugemissaalina.

Sajand laenuraamatuga Kõrveküla koolis - Tiina Kohver

25. aprillil tähistati 100 aasta möödumist raamatukogu asutamisest Kõrveküla kooli juurde. Artiklis tuuakse huvitavaid fakte raamatukogu ajaloost ning antakse ülevaade tänapäevast. Endine Kõrveküla (praeguse nimega Härma) raamatukogu on staatuselt rahvaraamatukogu, ülesannete poolest aga ka kooliraamatukogu (koos õppekirjandusega).

JUTUTUBA

Raamatukogu vaimsust tuleb hoida nagu silmatera: vestlus Ivi Eenmaaga - Maire Liivamets

Vestlus elust, raamatukogudest ja raamatukoguhoidjaist Rahvusraamatukogu endise peadirektori, Tallinna linnapea ja Riigikogu saadikuga, kes 2003. aastal pälvis Eesti Rahvusraamatukogu arendamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

ARENDUSTEGEVUS

Rahvusvahelised kirjereeglid eesti keeles - Janne Andresoo

Eelmise aasta lõpul ilmus trükist esimene rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD (International Standard Bibliographic Description) tõlge eesti keelde. Artiklis antakse ülevaade kirjereeglite rakendamise ajaloost Eestis ja tulevikukavadest.

Uus elektrooniline käsiraamat - Krista Talvi

Jõudis lõpule Euroopa Liidu mitmeaastane rahvaraamatukogude projekt PULMAN. Valminud on elektroonilised juhised, mis tutvustavad rahvaraamatukogude uusi tegutsemisviise ja teenindusvorme ning iseloomustavad koostöövõimalusi muuseumide ja arhiividega. Eesti keelde tõlgitud juhised rahvaraamatukogudele leiate RR-I kodulehelt: www.nlib.ee/rkogud/pulman

KÜSI JULGESTI!

Erialaajakirja “Raamatukogu” tähendusest mõtisklevad Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna professor Aira Lepik, Eesti Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja Urve Pals ja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande

RAAMATULUGU

Metsiku küla laenuraamatukogu lugu - Helle Remmelt

2002. aasta lõpul tutvustas Eesti Rahvusraamatukogu näitusega praegu tema arhiivkogusse kuuluvat Metsiku laenuraamatukogu kollektsiooni – raamatuid, dokumente ja fotosid. Artiklis kirjeldatakse raamatukogu ajalugu ja selles sisalduvaid huvitavamaid väljaandeid. Raamatukogu 18 tegutsemisaasta jooksul osteti 678 raaamatut, raamatukogu seltsi hingeks ja juhiks oli Danel Pruul, raamatukogu lugejaiks olid nii mehed kui naised.

EESTI MÕTTELUGU

Teekond tõlkija käekõrval - Anu Saluäär

Ülevaade 2002. aastal “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Henno Rajandi “Tõlkija teekond” (koostaja Marek Tamm), mis koondab Rajandi algupärased kirjutised ameerika, inglise ja prantsuse kirjandusest. Kogumik sisaldab ka tema ajakirjanduses ilmunud publitsistikat, mis käsitleb tõlkimist ja filoloogiat üldisemalt.

ARVUSTUS

Ivanovi puudutus - Maimu Berg

Arvustus TÜ Raamatukogu poolt koostatud (koostaja Kristina Pai) ja kirjastatud kogumikule “Puudutus” (Tartu, 2002, 181 lk.). Kogumik sisaldab 17 ilukirjanduslikku teksti, mis vähemal või suuremal määral puudutavad raamatukogu.

Ühest uuest bibliograafiast - Külli Kaunissaar

Arvustus Eesti Akadeemilise Raamatukogu poolt 2002. aastal väljaantud bibliograafiale “Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940 I-II” (koostajad Endel Annuse ja Tiina Loogvälja)

KREUTZWALD 200

F. R. Kreutzwaldi käsikirjad eesti kultuuriloolises arhiivis - Kristi Metste

Eesti Kirjandusmuuseum on aastakümneid olnud Kreutzwaldi uurimise keskus tänu asjatundlikult kogutud ja hoolikalt hoitud käsikirjakogule ja raamatutele. Kreutzwaldi käsikirju säilitatakse KM-i Kultuuriloolises Arhiivis. Suur osa materjale on jõudnud siia ajalooliste kogudega, mõndagi on hiljem juurde saadud Kreutzwaldi kirjavahetuste jt. väljaannete ettevalmistamise käigus.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kooliraamatukogude teabepäevast - Vaike Mändmaa

Ülevaade 2. aprillil peetud kooliraamatukogude teabepäevast “Lastekirjandus kooliraamatukogus – õppekava toetav kirjandus”. Kõne all oli lastekirjanduse määratlus, õpetajapoolne laste lugemise suunamine, tervikteose käsitlemine kirjandustunnis jmt.

Naer teeb rinna rõõmsaks!

ERÜ juhatuse üleskutse raamatukogunaljade kogumiseks.

SÕNUMID

Projekti “Lugemine lubatud” lõpetamine - Anu Kehman

26. märtsil 2003 toimus kokkuvõtete tegemine 2000. aastal algatatud projektist “Lugemine lubatud!”, mis nägi ette mitmel tasandil meetmeid laste lugemisvõimaluste parandamiseks Eestis. Hoolimata Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu vähesest panusest ja valitsuse ning ministeeriumide leigest suhtumisest otsustati projekt hinnata kordaläinuks.

Lastekirjanduse ümarlaud

Ülevaade 7. aprillil toimunud 4. lastekirjanduse ümarlauast teemal “Lastekirjanduse piirid”.

Ilona Martson sai Muhvi auhinna Leida Olszak

5. mail tehti Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses teatavaks Muhvi auhinna laureaat. Viimase kahe aasta parimaks lastekirjanduse probleemide valgustajaks Eesti trükiajakirjanduses tunnistati “Eesti Päevalehe” kultuuritoimetaja Ilona Martson.

Elu täis on muinasjutte

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus käivitas 2. aprillist eelkooliealistele lastele suunatud projekti “Elu täis on muinasjutte”, mille eesmärgiks on, et täiskasvanud loeksid väikelastele muinasjutte või jutustaksid lugusid.

ARHIIV
2003 - 2, 1
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3,
2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2