Ilmub
6 korda aastas |
Väljaandjad: | |
|
| 2003 | |
||
| Ilmub
6 korda aastas |
|||
| Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti
Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee |
| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |
| 2003 nr. 2 | TOIMETAJAVEERG | SISUKORD | ARHIIV |
|
Tere! Järgnevalt mõni sõna kultuuritrauma asjus. Sellist terminit pruukis tänavusel ERÜ kõnekoosolekul TPÜ õppejõud Aili Aarelaid, kes minu arvates hindas eelmise kümnendi tohutud kultuurilised muutused valdavalt indiviidi traumeerivaks. Seejuures rõhutades, et just kolhoosikorra kadumine põhjustas suuresti nende finantseeritud maakultuuri hävingu jmt. Jäägu see asi kultuuriteoreetikute arutada ja otsustada. Ise arvan, et pigem on tulnud siiski kohanduda, nõnda kui seisti silmitsi, küll sootu rängema kohandumisprotsessiga nõukogude ideoloogia ajal. Teemast huvitatule soovitan ühe näitena uurida koguteost “Kohandumise märgid” (Tln., 2002), kus analüüsitakse Eesti vaimuilma kohandumisstrateegiat ja -taktikat aastatel 1940.–1980. Kohandumine toimub seoses uue ja senitundmatuga. Tõepoolest, kõik, mis 1991. a. tuli, oli uus ja enamikule senitundmatu. Minu jaoks aga avanes siiski ühe ühiskondliku korra vahetumisel teisega, mis peabki olema vapustus, kõigepealt vabaduse uks. Meile kõigile pakuti valikuvabadust. Vabade ühiskond soosib teatavasti vaba inimese kujunemist ja iseseisvat mõtlemist, totalitarism aga orjameelsust. Kas niisugune võimas võimaluste valik traumeeris mind – ei. Küllap olin siis halvasti kohandunud kehtinud kultuurilis-ideoloogilise diskursusega, igatahes hüvastijätt ei kujunenud traumaks. Kuna kogu vaimukultuur on oma olemuselt kohandumine oludega, siis uued väljakutsed ei tohiks vaimuinimestele olla ju väga rängad! Juba 80-ndate teisel poolel osutati eesti kirjanduses postmodernismile, mida mõnikord nimetatakse ka lääne poole vaatamiseks. (Nii tegi ka Aarelaid.) Kuuletumine ja suletus vahetus seega avatusega ja ma ei oska öelda, kas hind, mida me maksame, on ikka liiga kõrge võrreldes 20. sajandil makstuga. Seda lauset mulle paljud lugejad muidugi niisama andeks ei anna. Kuigi tänaseks arvatakse juba ka postmodernism olevat devalveerunud, on ta ometigi pakkunud meeletut vaheldust. Küsimus on jälle valikus. Nagu teame, ei meeldinud paljudele eesti lugejatele Emil Tode “Piiririik” (1993) just seetõttu, et seal osutati meie kohandumisvõimele, raskustele loobuda nn. idaeuroopalikust mõttelaadist. Midagi pole parata, me pole maakeral üksi, tuli kohanduda teistsuguse maailmaga ja suuremate valikutega kui varem. Meid kisuti rutiinist ja harjumustest välja ja see tundub alati ääretult ülekohtune. Kuna inimese elu eeldab siiski mingi sihi olemasolu, siis võiks haritlaskond võtta sihiks rahuliku kohandumisstrateegia, mis nõuab küll vaimujõudu, aga on samas paratamatu. Kõnekoosolekul kuuldu sunnib aga küsima, miks peab vabadusse ja valikuvõimalustesse kultuurimaastikul suhtuma hirmu, eituse ja ahastusega. Võiksime valida uudishimu ja vaimse enesekindluse tee. Koos skeptitsismiga, mis aitab head väärast eristada. Eesti kultuuri paremikku, meie targemaid päid iseloomustab ju skeptitsism. Võtame siin eeskuju oma kultuurist. Maire Liivamets |
| SISUKORD |
|
AVAVEERG Hea on kuhugi kuuluda - Elle Tarik ERÜ 80. aastapäeva puhul mõtiskleb ühingu taasasutajaliige Elle Tarik, milles seisneb ühistegevuse võlu. Ta arvab, et raamatukoguhoidjate eneseteadvus ja –hinnang on ERÜ mõjul kasvanud. Tema arvates on ühingu töös kolm väga hästi toimivat tahku: eri tüüpi raamatukogude töötajate lähenemine ühiste probleemide lahendamiseks, ürituste kaudu üle riigi hajali asuvatele liikmetele kokkusaamise võimaldamine ja aastaraamatu regulaarne väljaandmine. RAHVUSLIK INFOPOLIITIKA Raamatukogud infoühiskonna loomisel – kas aktiivsed osalised või tulevased raamatumuuseumid? - Ene Loddes Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine ja info muutumine kaubaks puudutab ka raamatukogusid. Raamatukogud on olulised avaliku sektori asutused nii võrgusisu loomisel kui infoteenuste osutamisel. Eesti raamatukogud on välja arendanud järgmised tegevussuunad elektroonilises keskkonnas: juurdepääsu avamine maailma elektroonilisele teadusinformatsioonile, võrgusisu loomine (elektronkataloog, bibliograafiliste andmebaaside koostamine, kultuuripärandi digiteerimine, võrguväljaannete avaldamine), elektroonilise informatsiooni säilitamine (võrguväljaanded, füüsilisel kandjal elektroonilised teavikud, kvalifitseeritud infoteenused). ERIK@ - Janne Andresoo 2000. aastal rakendati Eesti Rahvusraamatukogus projekt Erik@, mille eesmärk on keskkonna loomine eesti rahvuskultuurile oluliste võrguväljaannete kogumiseks, registreerimiseks ja arhiveerimiseks. Ülevaade “Infopoliitika” foorumist - Toomas Schvak Ülevaaade 27. veebruaril Eesti Rahvusraamatukogus peetud foorumist “Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?”, mille korraldajaiks peale RR-i ka Tallinna Pedagoogikaülikool, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Avatud Eesti Fond. Ettekannete sisuks oli: 1) infoühiskonna arendamine ja koordineerimine avaliku, era- ja kolmanda sektori tegevuse kaudu, 2) infoühiskonna sisutööstuse tugevus, probleemid ja väljakutsed, 3) avaliku sektori pakutavad inforessursid ja –teenused digitaalkeskkonnas. Kommentaariks infopoliitika foorumile - Peeter Marvet Viimase aastaga on plahvatuslikult kasvanud ajaveebindus: kuna internetiteksti sisu on lihtne ja mugav muuta, tehakse seda sageli mitu korda päevas. Muutmise käigus luuakse hulgaliselt hüperlinke. Sellest tingituna on olulisem, kui kunagi varem, et interneti sisu säilimist mingil moel korraldataks. RAHVARAAMATUKOGU Enam tagasihoidlikumalt ei saa - Inga Kuljus Võrumaa KRK direktor tõstatab maakonnaraamatukogude komplekteerimisraha probleemi – kuigi maakonna keskraamatukogu kasutavad ka maakonna elanikud, saab raamatukogu riigipoolset teavikuraha vaid oma asukoha linna elanike arvu järgi. Autor teeb ettepaneku suurendada riigipoolset toetust keskraamatukogude komplekteerimiseks. Teavikurahast kogude kujundamiseni - Meeli Veskus Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik annab ülevaate rahvaraamatukogudele teavikute komplekteerimiseks riigipoolselt eraldatava raha jaotamise alustest. 2003. aastaks sõlmis Kultuuriministeerium keskraamatukogusid haldavate omavalitsustega lepingud, mille järgi võib keskraamatukogu jätta 10% maakonnale eraldatud teavikute soetusrahast raamatukogude vahel välja jagamata, moodustades sellest reservi, mida keskraamatukogu võib kasutada vastavalt vajadustele. Tartu Linna Keskraamatukogu katsumused ja lootused - Asko Tamme Tartu Linna KRK peahoone pööningul lõhkes ööl vastu 20. detsembrit küttesüsteemi õhutustoru ujutades väljavoolanud veega üle tehnikakirjanduse osakonna teenindusruumid, lugemissaalid, internetitoa ja kantselei. Artiklis kirjeldatakse avariikahjusid ja nende likvideerimist ning raamatukogu tulevikuperspektiive. Kuigi sügisel alustatakse maja põhjaliku remondiga, oleks raamatukogutöötajate arvates odavam ja mõistlikum ehitada Tartu Linna KRK-le uus maja. KUNSTIRAAMATUKOGU Kunstikirjandusest Tartu Linna Keskraamatukogus - Piret Kiivit Artiklis antakse lühiülevaade muusika- ja kunstikirjanduse osakonna ajaloost, kogude komplekteerimise põhimõtetest ja sisust. Kunsti sõltumatuse toetaja - Mare Pedanik Ülevaade Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest ja tema raamatukogust. Keskuse tegevus on rajatud kolme peaprogrammi läbiviimisele: 1) infokeskus, 2) Eesti kunsti promotsioon ja vahendus rahvusvahelistelekultuuriüritustele, 3) aastasündmuse (näitus, onverents) initsieerimine, selle kaudu rahvusvaheliste spetsialistide kutsumine Eestisse. Iseloomustatakse ka KKEK raamatukogus leiduvaid teavikuid – raamatukogu komplekteerimise alused tulenevad otseselt keskuse põhieesmärkidest. Artiklile on lisatud nimestik KKEK-i poolt publitseeritud väljaannetest. TEADUSRAAMATUKOGU Ööraamatukogu sai unistusest tegelikkuseks - Tiina Kuusik TÜ Raamatukogus viidi 19.–23. jaanuarini läbi katseprojekt, mille eesmärgiks oli pakkuda tudengeile õppesessiooni lõpul võimalust töötada raamatukogus kauem. Lisaaja võimalust kasutas 900 üliõpilast. Nn. ööraamatukogu lugejad rõhutasid läbiviidud küsitlusele vastates analoogse projekti kordamise tarvilikkust ning soovisid, et pikendatud lahtioleku aja periood kestaks kauem. ARENDUSTEGEVUS Uus juhenddokument RRS - Endla Sandberg 1. jaanuarist 2003 võeti kasutusele esimene Rahvusraamatukogu standard RRS 1:2002 “Standardimine raamatukogunduses. Põhimõtted ja reeglid”. Standard käsitleb lühidalt, kuidas toimub RR-i ja Eesti standardite koostamine ja mida tuleb silmas pidada standardite kasutamisel. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS STATISTIKA Eesti Rahvaraamatukogud 2002: põhinäitajad - Heli Priimets JUTUTUBA Eestlasena võõrkeelses töökeskkonnas - Leili Lindvest Viljandi Kultuurikolledži üliõpilase intervjuu Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna töötajate Siiri Alvela, Eha Elmi ja Ave Gorjatshkoga. Paik, kuhu tullakse midagi omandama… - Veronika Raudsepp Viljandi Kultuurikolledži üliõpilase intervjuu Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis raamatukoguhoidja Marje Tamrega. Raamatukogus on lai valik perioodilisi väljaandeid ja õpikuid, samuti toimib raamatukogu Euroopa dokumendikeskusena. KÜSI JULGESTI! Erialaajakirja “Raamatukogu” tähendusest mõtisklevad Tartu Linna KRK asedirektor Õie Tammissaar, Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke raamatukogu juhataja Shvea Sogenbits ja Viljandi Kultuurikolledži õppejõud Aivi Sepp. RAAMATULUGU “Eesti rahva ajaraamatu” konspiratiivväljaandest - Kadri Tammur TÜR-is viimasel ajal tehtud ruumilised ümberpaigutused on toonud päevavalgele mõnegi varasemal ajal probleemseks jäänud trükise – raamatu, mille sisu ei vasta mingil põhjusel kaanele ja tiitlile. Nii jõudis TÜR-i käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda nüüd juba rariteediks hinnatud konspiratiivraamat. Nimelt on Elina Öpiku raamatu “Talurahva mõisavastane võitlus Eestis Põhjasõja esimesel poolel 1700–1710” (Tallinn, 1964) kaante vahele peidetud Arvo Mägi “Eesti rahva ajaraamat”, mis nägi trükivalgust “Eesti Päevalehe” väljaandel 1979. aastal Stockholmis.
EESTI MÕTTELUGU Nooruse tuhmumatu kuld - Rein Ruutsoo Ülevaade 2002. aastal “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Gustav Suitsu esseistikaraamatust “Nooruse tuhmumatu kuld” (koostajad Peeter Olesk ja Hando Runnel). Gustav Suitsul oli luuletajana ja rühmituse “Noor-Eesti” ühe ideoloogina oluline roll Eesti Kultuuriloos, aga ka sotsiaal-filosoofilise mõtte ajaloos. Kogumik sisaldab valiku tema esseistikat. KREUTZWALD 200 Originaal pakub rohkem silmarõõmu - Vello Paatsi Aastatel 1848-1849 ilmus esimene eestikeelne illustreeritud populaarteaduslik ajakiri “Ma-ilm ja mõnda”. Selle koostaja, meie rahvusliku kirjanduse rajaja F. R. Kreutzwaldi 200. sünniaasta puhul ilmus 700 eksemplaris ajakirja faksiimiletrükk Eesti Rahvusraamatukogu väljaandel. Artiklis puudutatakse lühidalt selle – valdavalt loodusteadusliku sisuga – väljaande olulisust eesti talurahva ja kooliõpilaste maailmapildi kujunemisel. ARVUSTUS Raamatukogu kui sotsiaalne ruum - Maire Liivamets Arvustus TÜ Raamatukogu poolt koostatud (koostaja Kristina Pai) ja kirjastatud kogumikule “Puudutus” (Tartu, 2002, 181 lk.). Kogumik sisaldab 17 ilukirjanduslikku teksti, mis vähemal või suuremal määral puudutavad raamatukogu. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Aasta- ja kõnekoosolek 28. veebruaril RR-i konverentsisaalis peetud kõnekoosoleku teemaks oli eesti nüüdiskultuur, esinejaiks TPÜ nüüdiskultuuri uurimiskeskuse teadurid Aili Aarelaid ja Indrek Tart. SÕNUMID Lühisõnumid: Õnnitleme: Eesti Vabariigi 85. aastapäeva puhul autasustati Valgetähe IV klassi ordeniga Ivi Eenmaad ja Tiiu Valmi Rahvusraamatukogu arendamise eest ja Valgetähe V klassi ordeniga Lääne-Virumaa Keksraamatukogu direktorit Liisa Düünat. Repliik: SUMMARY |
| ARHIIV |
| 2003 - 1 2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 |