ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2003
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2003 nr. 1 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Hea inimene,

ükski punkt ei pea olema viimane. Nii tahan minagi sekkuda raamatukoguhoidjate imagojuttu. Eelmises numbris ilmunud Marju Risti vaatenurgast õhkus kindlameelsust ja nõudlikkusest. See meeldis kui positiivne aastalõputekst, mis aga ei tähenda, et minu pilk ei näe asju teisiti. Lisaks sundis pead kätte vahele haarama kultuuriministri artikkel “Eesti Päevalehes” (18.dets.), kus ta minu arvates heidab meile ette palka – töötasu, lisades, “et kultuuri areng ei sõltu ainult palkade kasvust ja tasemest. Ka keskkond, milles kunsti luuakse, esitatakse ja säilitatakse, on erakordselt tähtis.” Muidugi ei sõltu suurel määral, ent paraku väärtustab kultuurikeskkonda – mõtle ühiskonda – ka kultuurirahvas. Nende nägu ja tegu ja suhtumine ilmestab riigi üldvaadet rohkem kui arvata soovitakse. Me võime üsna lihtsalt kultuuriministreid vahetada, ametnikke kõrvale heita, aga inimesi, kes kannavad meie kultuurimõtet edasi, pole isegi kõige vingematel poliitikutel jõudu kõrvale lükata. Ühiskond ei tule nendeta toime. Kultuuri sünd on mõistatuslik ja ettearvamatu ning loojaid pole sugugi varnast võtta. Nõnda kui inimesi, kes vahendavad seda rahvale. Kui kolleeg Marju kordab varakapitalismi üht põhimõtet, et õnnetuid ei armastata, siis ta osutab ühtlasi Eestis kujundatavale ühiskondlikule arvamusele ja minu meelest ei tohiks kultuuriinimesed seda süvendada. Kultuur ei sünni rahatähtedest, küll aga vajab neid kultuuris ja kultuurist elav inimene eneseväärikaks eksisteerimiseks, milles omakorda sõltub kultuuri jõudlus. Ka näib mulle, et praegu ei suuda veel kõik raamatukoguinimesed rõkata õnnest ja rahulolust, sest ka siin on kujunemas hierarhia, ka meie suhtumine üksteisesse vajaks poleerimist. Üks raamatukogu oleks nagu teisest olulisem, mõnigi kõrgelt jagatud raamatukogundusotsus on jäänud täitjatele mõistetamatuks. Väiksematest, isegi suurematest juhtidest on ühed kuidagi tähtsamad kui teised, mõni töö tulemuslikum või väärtuslikum vaid ametikoha tõttu. Ometi pole üksikroll raamatukogunduses eriti tähtis, peaksime ju teenima võrdselt oma muusat, st. kultuuri. Sõnaselgemalt öeldes – raamatukogundust! Ja sellest tunnistamist vajavast ebavõrdsusest algabki õnne ja vapruse teekond meie erialal, sellest tulenevad palga või palgakese numbrid, positsioon raamatukogus, sellest tuleneb kohati valulik võitlus oma parema positsiooni pärast. Sellest algab suhtumine meisse ja meie suhtumine üksteisesse ja riiki. Kuigi võrdsust pole ilma peal olemas, ei tuleks ebavõrdsust veel iseenesestmõistetavalt taluda. Need, kes on sattunud mingil põhjusel “tagahoovi”, ka ametialaselt, vajavad mõistmist ja kaitset. Ka nemad vajavad tunnustust, ja mul pole häbi lisada, et palka. Ka nemad tahavad olla õnnelikud.

Maire Liivamets

SISUKORD

Arutamiseks on aeg küps. Krista Talvi

ERÜ tähistab 2003. aastal oma 80-ndat aastapäeva ning 15 aastat taasasutamisest. Täidetakse kolme põhikirjalist ülesannet: raamatukogunduse arendamine, raamatukoguhoidjate kutseoskuste tõstmine, raamatukoguhoidjate kutsehuvide kaitsmine. Autor annab ülevaate ühingu tegevusest taasasutamisest alates. Praeguseks on ühingul liikmeid üle 700, töötavad sektsioonid, toimkonnad, töörühmad, toimub koostöö nii Eestis kui välismaal, ERÜ on esindatud IFLA-s. Iga nelja aasta tagant toimuvad Eesti raamatukoguhoidjate kongressid, iga-aastaselt kõnekoosolekud, populaarsed on raamatukogupäevad. Antakse välja aasta- ja teenetepreemiad, nimetatakse aasta parim maaraamatukoguhoidja igas maakonnas. Avaldatud on 13 ERÜ aastaraamatut. Artikli autor, ERÜ esinaine arvab, et praeguseks tehtu taustal on tuleviku arutamiseks aeg küps.

KUNSTIRAAMATUKOGU

Kunstiraamatukogu – kellele ja milleks? Katre Riisalu

Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse igapäevatööst. Püütakse leida vastus küsimustele, kes on kunstiraamatukogu kasutajad ning mida kujutab endast kunstiraamatukogu. Iseloomustatakse elektroonilisi andmebaase CD-ROM-idel. Internetiressursside kasutamist hõlbustab Rahvusraamatukogu koduleheküljel avatud teemavärav, kus kunsti lingi alla on koondatud usaldusväärset kunstiteavet sisaldavad portaalid, veebiajakirjad, elektrooniliselt kättesaadavad teatmeteosed ja olulisemate kunstiorganisatsioonide koduleheküljed. Eraldi käsitletakse koostöösuhteid kunstiraamatukogude vahel.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu eile, täna, homme. Elviira Mutt

Koos Riigi Kunsttööstuskooliga 1914. aastal rajatud raamatukogu ajaloo võib jagada mitmesse etappi, millest kolmas suurem etapp algas 1995. aastal, kui raamatukogu arendamine seati Kunstiülikooli tegevuses prioriteetseks ülesandeks. Ehitati kaasaegselt sisustatud ruumid, suurendati komplekteerimisraha, raamatukogu liitus 2000. aastal avaliku elektroonilise andmebaasiga.

Eesti Kunstiraamatukogude Ühenduse tegevusest. Mari Sibul

Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus loodi 1999. aastal eesmärgiga ühendada, koordineerida ja arendada erineva suuruse, taseme ja mahuga kunstiraamatukogude tegevust. Alustati vastastikuste külaskäikudega liikmesraamatukogude töökorralduse ja kogudega tutvumiseks. Esmatähtis on kogude komplekteerimise koordineerimine, milles oma osa etendab ühine andmebaas. Infot kunstiraamatukogude tegevusest jagatakse EKRÜ koduleheküljel.

Kaasaegsed kunstiraamatukogud Läänemere regioonis. Mari Sibul

Ülevaade Läänemere regiooni kunstiraamatukogude vastvateemalisel seminaril 27.-28. septembril 2002 Tartus räägitust. See oli esimene katse kutsuda kokku Baltikumis olevate kunstiraamatukogude esindajad. Käidi välja ka mõte moodustada tulevikus Põhjamaade kunstiraamatukogude ühenduse (ARLIS/Norden) eeskujul Baltimaade kunstiraamatukogude ühendus – ARLIS/Baltica.

RAHVUSLIK INFOPOLIITIKA

Ikka ISE: artiklite bibliograafilise andmebaasi ISE kaitseks. Toomas Schvak

Kommentaariks eelmises ajakirjanumbris ilmunud artiklile analüütilise bibliografeerimisega seonduvatest küsimustest (Kruus, A., Klaassen, A. Artiklite andmebaasid jätkuvalt murelapseks, RK 6/2002, lk. 8-9) ning Rahvusraamatukogu seisukoha selgitamiseks ISE (Index Scriptorum Estoniae) küsimuses.

ARENDUSTEGEVUS

Töö tulemuslikkuse hindamine: näitajad elektrooniliste teenuste mõõtmiseks. Anu Nuut

Aastal 2000 koostati raamatukogutegevuse anlüüsi näitajaid hõlmav Eesti standard (EVS-ISO 11620 Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatukogutöö tulemuslikkuse indikaatorid). Kuna nimetatu polnud küllalt täielik, on praeguseks algatatud mitmete lisadokumentide ettevalmistamist. Artiklis antakse põhjalik ülevaade standardile ISO/FDIS 11620:1998/DAM lisadokumendis esitatud täiendavatest töö tulemuslikkuse näitajaist, nende kasutamisest ja kasutamise tõlgendustest.

RAAMATUKOGU TURUEDUKUS

Suhtekorraldus rahvaraamatukogus. Ele Koitmaa

Artiklis põhjendatakse, miks vajab rahvaraamatukogu suhtekorraldust. Tuuakse ära suhtekorralduse planeerimise 4 etappi, mis kordudes moodustavad suhtekorraldustsükli. Eraldi käsitletakse raamatukogunduses enamrakendatavaid suhtekorraldustehnikaid, nagu näitused, raamatukogupublikatsioonid, spetsiaalsed üritused, arvutipõhine kirjastamine ja aastaaruanded.

RAHVARAAMATUKOGU

Töölisraamatukogud iseseisvas Eestis. Piret Lotman

Lääne-Euroopa kultuuriruumis 19. sajandi sotsiaalsete reformide tagajärjel tekkinud rahvaraamatukogu pidi edendama tehnilist haridust ja hoidma tööliklassi eemal sotsiaalsetest pingetest. Väheindustrialiseeritud Eestis asutasid töölised oma raamatukogud koos ametiühingutega alles esimese Vene revolutsiooni ajal 1905–1907. Sajandi teise kümnendi algul need raamatukogud kas suleti või loovutati teistele raamatukogudele. Teistsugusest ideoloogiast – individuaalse enesearengu ideoloogiast – lähtusid vabrikuomanike initsiatiivil rajatud raamatukogud. Artiklis iseloomustatakse üht suuremat neist – A. M. Lutheri mehhaanilise puidutöötlemisvabriku raamatukogu.

* * *

2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli Infoteaduste osakonna lõpetanud

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

JUTUTUBA

Ootan suuremat ühistööd!: vestlus Ivi Tingrega. Maire Liivamets

Vestlus Eesti raamatukogunduse minevikust ja tänapäevast kauaaegse Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse nõuniku (inspektori ja Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni juhatajaga) ja ERÜ esinaisega aastatel 1992–1994.

KÜSI JULGESTI!

Raplamaa Kabala raamatukogu juhataja Hele-Mai Truuts, Saare maakonna Orissaare raamatukogu raamatukoguhoidja Sirje Tarvis, Läänemaa Lihula Linnaraamatukogu juhataja Ulvi Heinmaa ja Põlvamaa Vastse-Kuuste Raamatukogu juhataja Mall Kõpp arutlevad erialaajakirja “Raamatukogu” vajalikkuse üle.

MEENUTAME

Helene Johani – 100. Helene Johani oli ligi kümme aastat Riikliku Avaliku Raamatukogu direktor (1944-1953), kohakaasluse alusel Tartu Ülikooli bibliograafiakateedri juhataja ja dotsent. Tõi raamatukogunduse õpetamise Tallinna – TPedI raamatukogunduse ja bibliograafia kateedri rajaja ja juhataja, dotsent aastatel 1965–1975. Temast kui inspireerijast mõtiskleb Rahvusraamatukogu direktor Tiiu Valm, koostööst teadusraamatukogude profileerimise komisjonis – Kapi tänava ülikoolis – räägib Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu teadur Konrad Kikas, 80. sünnipäeva tähistamist meenutab bibliograaf Vaime Kabur, temast sõbra ja õpetajana kirjutab õpetaja Mai Eha.

KREUTZWALD 200

Elutööks Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamine. Virve Ots

Kauaaegne Kreutzwaldi muuseumi teadur annab põhjaliku ülevaate eesti kirjanikule ja arstile Friedrich Reinhold Kreutzwaldile (1803–1882), tema kodulinna Võrru mälestussamba püstitamise (1926) ja muuseumi asutamise (1941) loost ning Võru kooliõpetaja Jakob Tedre rollist Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamisel.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

F. Puksoo päev. Ene Riet

Ülevaade 23. jaanuaril juba 14. korda peetud F. Puksoo päevast – ettekandekoosolekust ja F. Puksoo auhinna üleandmisest. 2003. aasta auhind määrati Ene-Lille Jaansonile aastakümnete pikkuse Eesti raamatu ja trükiasjanduse ajalooalase uurimis- ja publitseerimistöö eest.

Teadus- ja erialaraamatukogude direktorite ümarlaud

5. detsembril 2002 asutati ERÜ juurde teadus- ja erialaraamatukogude direktorite ümarlaud, mille tegevuse eesmärgiks on taastada raamatukogudevaheline koostöö.

Kooliraamatukoguhoidjate teabepäev. Külli Kose

Ülevaade 8. novembril 2002 Rahvusraamatukogus toimunud kooliraamatukoguhoidjate teabepäevast teemal “Infotöö ja lugejateenindus kooliraamatukogus”.

SÕNUMID

EAR esitles retrospektiivse rahvusbibliograafia uusi köiteid. Sirje Lauring Vaska

Ülevaade 13. jaanuaril 2003 Eesti Akadeemilises Raamatukogus toimunud raamatukogu väljaande, eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia IV osa “Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940” I–II köite esitlusest, mis sisaldab ka eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamise lühiajaloo.

Juhan Peegel kuulutas välja Kreutzwaldi aasta. Ellen Arnover

Ülevaade 46. Kreutzwaldi päevade konverentsist 19. Ja 20. detsembril 2002, millele laiema kõlapinna andsid kaks sündmust: Kreutzwaldi aasta väljakuulutamine ja läti luuletaja Astride Ivaski poolt Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi (1000 USA dollarit konverteerituna Eesti kroonideks) üleandmine TÜ väliskirjanduse professorile Jüri Talvetile.

Õnnitleme:

Hans Jürman – 80 – kauaaegne Rahvusraamatukogu töötaja, kes on põhjalikumalt tegelnud raamatukogunduse terminoloogiaga ning olnud pikka aega ERÜ terminoloogiatoimkonna liige. ERÜ auliige 1996. aastast.
Konrad Kikas – 75 – töötanud 33 aastat Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu direktorina, praegu teadus- ja arendustalituse juhataja
Heino Räim – 70 – kauaaegne Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidja, vanema trükisõna uurija

Mälestame: Mari Kalvik (1937–2002) – teenekas õppejõud ja raamatuteadlane, kauaaegne ERÜ bibliograafiatoimkonna liige

“RAAMATUKOGU” KOONDSISUKORD 2002

ARHIIV
2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3,
2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2