Väljaandjad:
	2002
		Ilmub 6 korda aastas

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2002 nr. 5

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Millest mõtled, on küsimus, mida esitavad teised sulle ja mida küsid sageli ka ise. Samuti teame, et mõtlemine pidavat olema mõnus. Mõtlemine ju näitab, kes me õieti oleme, kuhu kuulume ja kuidas end väljendame. Räägitakse koguni heast ja väärast mõtlemisest. Võime koguni öelda – mõtlemine on kõik. Ikka on hinnatud suuri ja suuremaid mõtlejaid, mõtlemata, et väiksemaks peetud nende seas on sillutanud sageli esimestele teed. Miks ma üritan raamatukoguhoidjate mõtlemisest taas mõelda? Kurbusest. Kurbusest, et kuulen nii harva nende isikupäraseid mõtteid – nende omi mõtteid. Veel aasta–paar tagasi oli minu meelest mõtteerksus meie keskel tugevam ja arvamused enesekindlamad. Oli vastakat, oli rühmiti ühtemoodi mõtlemist. Oli isegi kirglikku ja vihast mõtlemist. Kuhu see on kadunud? Muidugi määrab meiegi mõtlemisjõus väga palju ühiskondlik mõtlemine, mis paraku näitab stagneerumismärke, humanitaarintelligents eelistab toimuvat aga kõrvalt vaadata. Hea, kui veel irooniliselt, enamasti väsinult ja käega löönult. Paiguti on kultuurirahvas, kelle hulka meiegi kuulume, jätnud kaasamõtlemise üsna sööti. (Tõsi, mõned nooremad sõnaseadjad on sellest sügisest muutunud otsustavamateks!) Kui jälgida meile mõeldud ajalehte “Sirp”, siis korduvad sealgi ühed ja samad autorinimed, sarnased tekstid, ehkki jutt on enamasti väärt lugemist. Palju siis kolm-neli inimest ikka jõuavad mõelda ja öelda. Ka pingutused meie väljaandes erinevaid arvamusi ja mõtteid kuulda pole olnud eriti saagirohked. Siiski tänan neid, kes reageerisid poleemikale uuemast eesti kirjandusest. On väidetud, et ei lubata mõelda. Ei hoolita alternatiivarvamustest. Et arukam on täita käsku, kui arutada ühe või teise asja mõttekuse üle. Kes keelab? Ma usun teadvat teie vastust. Aga ma arvan sealjuures, et kõige rohkem keelame me end ise. Enesekeelamise põhjusigi on mitmeid, alates murest kaotada töökoht kuni lootuseni saada mõtlematajätmise eest tasu. Üks on aga ilmne, kui kultuurirahvas oma praegusest üsna tõsisest mõtteseisakust üle ei saa, ei muutu me vaim ega me kultuur rikkamaks. Vaadake oma ümber ja mõelge, siis näete, mis on juhtunud või jäänud toimumata. Võib-olla seetõttu, et meie pole selle peale mõelnud ja oma mõtteid teistega jaganud. Ja kui ka mõtlemine pole käesoleval ajahetkel alati mõnus, võib ta olla mõnikord ravimiks – näiteks parema nägemise saamisel. Maire Liivamets

SISUKORD

AVAVEERG Väike ja suur Eesti Sirje Virkus Hinnates Eesti rolli ülemaailmsetes arengutes, kogeme, et meie raamatukogundus pole piisavalt tuntud ja tunnustatud. Selle saavutamiseks peame töötama üheskoos investeerides kavakindlalt kaasajastatud haridusse, infotehnoloogilistesse arendustesse, ühiskonna ja majanduse avatusse ning rahvusvahelistesse suhetesse ja koostöösse. RAHVUSLIK INFOPOLIITIKA Internetiallikad ja RR-i teemavärav Kristina Pihlau Artiklis selgitatakse Rahvusraamatukogu teemavärava (http://www.nlib.ee/lingid) loomise vajadusi ja tuuakse ära esindatud internetiviitade valikuprintsiibid. Internetiviitade valikul lähtuti eelkõige Rahvusraamatukogu komplekteerimisprofiilist ja sellest tulenevalt ei leia teemaväravast näiteks tehnikaalaseid veebiaadresse. Suures osas välismaised võrguväljaanded on esitatud alfabeetiliste ja temaatilise nimestikena. ARENDUSTEGEVUS Standardimine: statistika ja töö tulemuslikkus Anu Nuut Läbi mitme ajakirjanumbri kavandatud rubriigi esimene artikkel annab põhiosas ülevaate Eesti Rahvusraamatukogu standardimise töörühma senisest tegevusest ja lähiaja kavadest. Kehtestamaks ühtseid standardimisreegleid raamatukogunduses ja ühtlasi luua eeldused Eesti raamatukogudele vajalike standardite koostamiseks ning rakendamiseks, töötas töörühm välja Rahvusraamatukogu standardite koostamise alused (Standardimine raamatukogunduses. Põhimõtted ja reeglid. RRS 1:2002). Töörühm tegi ka ettepanku IFLA standardite ülevõtmiseks tõlke meetodil Rahvusraamatukogu standardina ja esimene neist (Kirjereeglid. ISBD (M): Rahvusvahelised monograafiate kirjeldamise reeglid) on arvamusküsitlusel ja peab ilmuma 2002. aasta detsembris. 2003. aasta esimese poolaasta plaanis on kahe raamatukogunduse terminoloogiaküsimusi käsitleva Eesti standardikavandi koostamine. RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL Aeg esitab uued nõudmised: Venemaa Riiklik Raamatukogu Natalja Berezina 2002. aastal tähistab Moskvas asuv Venemaa Riiklik Raamatukogu (VRR) oma 140. aastapäeva. VRR vene rahvusraamatukoguna näeb oma tähtsaima ülesandena riigi ja rahvuslikke vajadusi täitva universaalse dokumendikogu kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. VRR-i kogu suurus 2002. aasta algul oli ligi 43 miljonit arvestusühikut, raamatukogus on 22 lugemissaali 2100 lugejakohaga, päevas külastab raamatukogu umbes 1,4 miljonit lugejat, kes laenavad kokku üle 9 miljoni trükise. Raamatukogu näeb oma tegevuse aktiviseerimise võimalust kogude uutele kandjatele üleviimises ja uute infotehnoloogiate rakendamises. VRR koordineerib Venemaa RVL-i rahvusliku süsteemi taastamist ja tegutseb teadusuuringute keskusena. EUROOPA LIIT JA MEIE Eesti vajab Euroopa Liidu Ühisturgu Marje Josing Artiklis antakse põhjalik vastus küsimusele, millist mõju toob liitumine Euroopa Liiduga kaasa tarbijatele – kas hinnad Eestis tõusevad ja kuidas muutuvad meie sissetulekud. Selgitatakse olulisemaid hinnakonvergentsi kujundavaid tegureid: makro- ja mikroökonoomilisi põhjusi, administratiivseid tõkkeid, struktuurimuutustest tingitud põhjusi ja infrastruktuuri hinnataseme mõju. Vaadeldakse Eesti majanduse konvergentsi Euroopa Liiduga. Võrreldakse Eesti palgataset teiste EL-i riikidega ja iseloomustatakse Eesti elanike tarbimisstruktuuri, mille määrab ära riigi hindade ja palkade tase. Teksti illustreerivad tabelid. JUTUTUBA Raamatukogutöö annab vaimse vabaduse: intervjuu Krõõt Liivakuga Maire Liivamets Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali avamisest on möödunud aasta. Selle juhataja Krõõt Liivak on tegutsenud ka bibliograafiate koostajana ja toimetajana. Intervjuus on juttu nii humanitaarteaduste saali tegevuses, kui raamatukogutööst ja elust üldse. KÜSI JULGESTI! RR-i normandmete osakonna juhataja Sirje Nilbe, TÜR-i üld- ja arendusosakonna peaspetsialist Ilona Smuškina, EAR-i baltikaosakonna vanembibliograaf Katrin Kaugver ja TTÜR-i komplekteerimisosakonna juhataja Meelis Ideon mõtisklevad raamatukogunduse ja elu üle. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS RAAMATULUGU Rooma õiguse väljaanded Oleviste kogus Tiiu Reimo Artikkel Tallinna linna esimese raamatukogu – 1552. aastal asutatud Oleviste kiriku raamatukogu 450. aastapäeva tähistamiseks. Õigusteaduslik kirjandus oli Tallinna Oleviste raamatukogus esindatud Euroopa tuntud õigusteadlaste teoste, mitmesuguste seaduste ja seaduste kogude ning käsiraamatutega. Erilist tähtsust omasid Rooma õiguse väljaanded, mille põhimõtted olid aluseks enamiku Euroopa riikide õiguskorrale. Artiklis antakse ülevaade olulisemaist väljaannetest. ARVUSTUS Hortus Librorum Piret Lotman Arvustus Tiiu Reimo 2001. aastal ilmunud raamatule “Raamatukultuurist Tallinnas 18. sajandi teisel poolel”. EESTI MÕTTELUGU Kirjasõna maagia: koostaja märkmeid Mall Jõgi Ülevaade 2001. aastal “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Ivar Grünthali raamatust “Müütide maagia” (koostaja Mall Jõgi). Ivar Grünthal oli luuletaja, kirjanduskriitik, toimetaja ja tõlkija, tuntud on tema asutatud kirjandusajakiri “Mana”. “Müütide maagia” sisaldab valiku tema kirjandusarvustusi, ülevaateid ja artikleid. LUGEJA ARVAB Oma sisukat sõna Vaime Kabur Mõtisklus eesti kirjandusest ja selle komplekteerimisest. Arvestades Eestis avaldatava “tühise ja labase kirjanduse tulva”, arvab autor, et raamatukoguhoidjad peaksid trükitavas orienteerumise hõlbustamiseks aktiivsemalt rääkima väärtteostest ja seda ka ajakirja “Raamatukogu” veergudel. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Liigitamise ja märksõnastamise toimkond – 10 Arda-Maria Kirsel Ülevaade toimkonna tegemistest 10 aasta jooksul. Suurimaks kordaminekuks võib lugeda eestikeelsete UDK liigitustabelite ilmumist. Toimkond on kaasa aidanud Eesti üldise märksõnastiku koostamisele, avaldanud artikleid, korraldanud seminare ja ettekandekoosolekuid, sõlminud kontakte rahvusvaheliste organisatsioonidega. Toimkonnal on esindaja IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalises komitees. SÕNUMID Omanikumärkidele pühendatud konverents Sirje Lusmägi Ülevaade 12.–13. septembrini Rahvusraamatukogus peetud rahvusvahelisest teaduskonverentsist “Omanikumärgid vanas raamatus. Ajalugu, kirjeldamine, atribueerimine”, millest osavõtjaid ühendas huvi vanaraamatu provenientsi ja sllega seotud probleemide vastu. Teadusraamatukogude suveseminar 2002 Riin Olonen Ülevaade 7.–8. augustini RR-i ja Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ühiskorraldusel Lahemaal toimunud teadusraamatukogude suveseminarist “Raamatukogude koostöö täna ja homme”, kus käsitleti nii raamatukogude koostöö vajadusi ja võimalusi üldises plaanis, kui konsortsiumiga seonduvaid korraldusprobleeme, rahastusküsimusi ja koostööprojekte. Viljandis peeti 5. oktoobril avamispidu Ene Riet Viljandi Linnaraamatukogu uus hoone avati 5. oktoobril. Raamatukogu ehituse aluseks sai tühjaks jäänud telefonikeskjaama hoone, millele lisati moodne majatiib. Raamatukogu ruumide kogupindala on 2902 ruutmeetrit. Uues raamatukogus on komplekteerimisosakond, kus hangitakse raamatuid ka maakonna raamatukogudesse, lastekirjanduse osakond, näitusesaal, perioodika lugemissaal ja teatmekirjanduse saal. Lugemissaalides on kokku 80 lugejakohta, lisaks muusikakuulamise kohad ning kolm kabinetti arvutiga töötamiseks. Linnaraamatukogus leiduvast ligi 130 000 köitest on suurem osa välja pandud avakogudena. Uues majas on keeleõppeklass, kunsti-, video- ja internetisaal. Laenuhüvitis tulekul Ene Riet Kultuuriministeeriumis 1. oktoobril toimunud rahvaraamatukogude direktorite nõupidamisel tutvustasid autoritele makstava laenuhüvitise määruse töövarianti (seisuga 01.10.2002). Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2002, 53, 336) paragrahvi 13 lõike 6 alusel. IFLA tähendab demokraatiat Ene Riet Ülevaade Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) 68. aastakonverentsist teemal “Raamatukogu elulisus: demokraatia, mitmekülgsus, info kättesaadavus” peeti 17.–24. augustini Glasgow’s Ühendkuningriikides. IFLA 75. juubeli puhul on tutvustatud ka organisatsiooni ajalugu ning lisatud kahe IFLA-s tegutseva teenekama eestlase Aira Lepiku ja Marje Aasmetsa mõtteid Eesti osast maailma raamatukogunduse arengus. IAML-i aastakonverents Aurika Gergeleziu Ülevaade Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Assotsiatsiooni (IAML) tänavusest aastakonverentsist, mis toimus 3.– 10. augustini USA läänerannikul ülikoolilinnas Berkeley’s. Konverentsil käsitleti kõige enam digitaalraamatukogu temaatikat, mis oli eri vaatenurkade all arutlusel mitme erialasektsiooni ja teemakomisjoni istungil. Nordinfo toetusstipendiumiga Tamperes Silvi Metsar Tänu NORDINFO stipendiumile – mobility grant for Baltic librarians – avanes ülevaate autoril võimalus 2002. aasta aprillikuu vältel tutvuda mitme Tampere teadusraamatukoguga. Nn. koduraamatukoguks oli Tampere Ülikooli Raamatukogu, kus nähtust antakse põhjalik ülevaade. Eesti teadus- ja arendustegevus Euroopa kontekstis Anu Nuut Ülevaade Tallinnas 19.–20. septembrini toimunud rahvusvahelisest konverentsist “Paindlik Euroopa — liikumisvalmidus kui teadustegevuse võimsuse kindlustamise vahend ja võimalus” (Flexible Europe – Mobility as tool for enhancing research capacity)

ARHIIV

2002 - 4, 3, 2, 1 2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2