Väljaandjad:
	2002
		Ilmub 6 korda aastas

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2002 nr. 4

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Tere kolleeg! Mida arvata vedrukujulisest raamatukoguhoonest, kus paarikümne meetri laiusele spiraalile paigutatud raamaturiiulid tõusevad kõrgele kosmosesse ning mille külastajad kihutavad vajaliku väljaandeni igaüks oma klaasist lugejakabiinis nagu liftis üles-alla ning paremale-vasakule? Huvitav ja originaalne – eks ole? Just sellise visiooni raamatukogust 2040. aastal esitas Ühendatud Kuningriikides toimunud IFLA aastakonverentsil Hollandi tuleviku-uurija Rob Bruijnzeels. Selgus ka, et sarnane “metaraamatukogu”, küll ilma liikuvate lugejakabiinideta, ongi juba ehitatud Hollandis Noord-Brabanti provintsis ning töötab 365 päeva aastas 24 tundi ööpäevas. 230 meetri kõrgune hoone sisaldab 17 kilomeetrit riiuleid, mis mahutavad 5 miljonit väljaannet. Lisaks arvukalt lugemissaale, rühmaruume, internetiühendusi, teatrisaale jm. Hollandi tuntuima arhitekti Winy Maasi konstruktsiooni eeliseks on pideva juurdeehitamise võimalus – spiraal pikeneb ülespoole vastavalt vajadusele. Asukoha järgi brabant-raamatukoguks nimetatud raamatukogu loomisel lähtuti eeldusest, et trükitud raamatute hulk maailmas kõigest hoolimata kasvab. Küll mitte nii efektne vormilt, kuid selle eest sisult, oli IFLA osalejaile uhkusega näidatud Edinburghi linnaraamatukogu Muirhouse’i haruraamatukogu. 2002. aasta 6. jaanuaril avatud rahvaraamatukogu ehitamisel arvestati peaaegu kõiki lugejate ja piirkonna elanike soove. Siin leidub kirjandust nende kaheksa rahvuse keeles, kelle esindajaid piirkonna elanike arvust on rohkem kui 1%. Raamatukogus töötavad tõlgid suudavad abistada kõiki neid kõikvõimalike dokumentide tõlkimisel nii inglise kui emakeelde. Lisaks lastenurk ning vaegnägijate ja -kuuljate erikogud, juurdepääs Edinburghi linnavalitsuse infole ja linna raamatukogude kataloogidele. Raamatukogus on kümne arvutiga internetituba, kohvik, talveaed, maaligalerii maalilaenutusega, eraldi ruum maalistuudiole, heli- ja videosalvestuskeskus, video- ja teatri- ning konverentsisaal. Eriti vapustas mind aga sülearvutite osakond, mille juhataja tegeleb lisaks nende kojulaenutamisele arvutitarkuste õpetamisega lugejatele nende kodudes. Eelkirjeldatu on vaid osa raamatukogu töö korraldamise võimalustest ning võib arvata, et raamatukogu, ükskõik, kui suur või täiuslik see ka oleks, ei suuda kunagi rahuldada kõiki lugejate vajadusi. Arutelud tulevikuraamatukogu sisust ja vormist jätkuvad. Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG Bibliotheca Universitatis Tartuensis täna ja homme Toomas Liivamägi TÜR on ülikooli arengut toetanud läbi tema ajaloo järjekindlalt nii teaduses kui õppetöös ning olnud samas avaliku raamatukoguna ka kogu ühiskonna teenistuses. Praeguseks on raamatukogu kogudes hüppeliselt suurenenud elektroonilise info osatähtsus ja oluliseks peetakse elektroonilise raamatukogu väljaarendamist. Koostöös teaduskondadega loodud referentide süsteem peab tagama kogude tasakaalustatud arengu. Pakutavaid teenuseid kaasajastatakse pidevalt – seejuures tähtsustades lugejaile pakutavat infoallikate ja infootsingu koolitust. Ligi kolmandik teenidustsoonist on renoveeritud ja seda tööd jätkatakse suurendades avakogusid ja luues mugava töökeskkonna nii individuaal- kui grupitööks. RAHVUSLIK INFOPOLIITIKA Index Scriptorum Estoniae Ene Loddes, Triin Soone 14. juunil 2002 avas Eesti Rahvusraamatukogu internetis kõigile huvilistele andmebaasi Index Scriptorum Estoniae (ISE). Artiklis antakse ülevaade andmebaasi loomise asjaoludest ja ajaloost. 1999. aastal alanud projekti raames luuakse ProCite andmebaasidest (kokku 11 erinevat temaatilist andmebaasi) artiklite võrgupõhine koondandmebaas interneti teel kasutamiseks. Projekt koosnes kahest etapist: esimese käigus loodi 2000. aastal süsteemi esimene versioon, mis võimaldas osa andmebaase liita ühtsesse süsteemi, teise käigus toimus süsteemi täiendamine ja laiendamine ning avamine laivõrgus. Avamise hetkeks oli ISE-sse liidetud üheksa andmebaasi. ISE-le on juurdepääs avatud Rahvusraamatukogu koduleheküljelt www.nlib.ee ja aadressil ise.nlib.ee TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU – 200 Tagasivaade kahele aastasajale: Tartu Ülikooli raamatukogu 1802-2002 Hain Tankler, Malle Ermel TÜR pole tavaline ülikooliraamatukogu, sest ta on täitnud ka avaliku raamatukogu ülesandeid. Raamatukogu algusaastaks on otsustatud märkida mitte rootsiaegase ülikooli asutamist tähistav 1632, vaid 1802, mil asusid ametisse esimesed töötajad ja algas raamatute intensiivne ostmine. Raamatukogu esimese juhi professor Karl Morgensterni suurimaks teeneks peetakse raamatukogu rajamist, töö edasist korraldamist ja kirjanduse oskuslikku komplekteerimist. Järsu pöörde raamatukogu töös ja kogu koostises kutsus esile ülikooli venestamine 1890-ndate aastate algul. Eesti riigi iseseisvuse väljakuulutamisest 1918. a. alates võime rääkida rahvusülikooli sünnist. Raamatukogu kujunes moodsaks teadusraamatukoguks – kogud korraldati ümber, koostati uued kataloogid ning pikendati lahtiolekuaegu. Teise maailmasõja järgsed aastad Nõukogude okupatsiooni tingimustes kujunesid raamatukogule raskemaiks – ideoloogiline puhastustöö lõhkus senise kogude ja kataloogisüsteemi. 1958. aastal õnnestus raamatukogul saada teadusraamatukoguks ja sellele järgnenud töötajate arvu suurenemine võimaldas hakata sisuliselt tegelema teadustööga, haruldaste raamatute, käsikirjade ja kunstikoguga. Uue hoone avamisega 1982. aastal algas raamatukogu ajaloos uus etapp – kasvas nii lugejate kui töötajate arv, uude hoonesse kolis ka seni eraldi asunud õpperaamatukogu, hakati tegelema raamatukogutöö automatiseerimisega. 1990. aastaid iseloomustab kiire infotehnoloogiline areng. Tartu Ülikooli erialaraamatukogudest Lilia Külv Erialaraamatukogu ülsandeks on ühe (või mitme) ala erialakirjanduse kättesaadavaks tegemine kasutajale võimalikult lähedal. 1930-ndail aastail oli TÜR-is selliseid kogusid 82 umbes 100 000 raamatuga. 1970. aastatel mindi üle kesksele komplekteerimisele ja kataloogimisele. Selleks ajaks oli teadusraamatukogu ja tema viie haruraamatukogu kõrval veel 77 väiksemat või suuremat erialaraamatukogu. TÜ raamatuvara korrastamine kerkis uuesti päevakorda 90-ndate teisel poolel, kui mindi üle arvutikataloogimisele, alustati andmebaasiga INGRID ja hakati tegema ettevalmistusi ühinemiseks INNOPAC-iga. Käivitati projekt “TÜ raamatuvara”, mis nägi ette ülikoolis oleva raamatuvara kirjeldamise. Selle tulemusena luuakse TÜ raamatukogude elektrooniline kataloog. Kuidas teha end nähtavaks… Mare Rand TÜR-i käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas leiduvad 30 000 käsikirjasäilikut, 38 000 fotot, 10 000-leheline graafika- ja joonistuste ning muudki erikogud on ulatuslikult kajastatud kaartkataloogides ja trükiväljaannetes. Viimastel aastatel on tegeldud kogude elektroonilise kirjeldamisega – moodustunud on iseseisvad andmekogumid www-s ja digiteeeritud pildid/tekstid. Kuigi käsikirjade, fotode või kunstiteoste elektroonilised infopangad pole veel kuigi mahukad, on nüüdseks põhijoontes välja töötatud süsteemsus avatuma teabe andmiseks. Minevikku hoides Ene Sarap Varade hügieeni ja säilitusküsimustega on TÜR-is süstemaatiliselt tegeldud alates 1957. aastast, mil loodi spetsiaalne töögrupp, kuhu kuulusid restauraator ja kaks köitjat. 1966. aastal alustas tööd hügieenisektor. 1970. aastal loodud hügieeni- ja restaureerimisosakonna ja selle juhataja Endel Valk-Falgi eestvedamisel kujunes Tartus omaette restaureerimiskoolkond. Tänaseks on osakonnast moodustunud kolm erinevat struktuuriüksust: säilitus- ja hooldusteenistus, köitekoda ja ennistuskeskus. Artiklis antakse ülevaade viimaste tegevusest ning iseloomustatakse ennistuskeskuse põnevamaid töid. Referentide süsteemi rakendamisest TÜR-is Kärt Miil, Kertu Uri Referentide praegune süsteem käivitus TÜR-is 1. märtsil 2001. Kui varem oli referentide ülesanne vahendada komplekteerimisinformatsiooni, siis nüüd vahendab ta kõiki raamatukoguga seonduvaid probleeme teaduskonnast raamatukogu juhtkonnale või vastavatele osakondadele. Praegu töötab 18 referenti. Alustati teaduskonniti raamatuosturaha pakkumisest referendi kaudu, kujundati vastavalt õppejõudude soovidele ümber avakogud, pakuti teaduskonnale võimalust saada vastuseid erialainfo päringutele. Referendi ülesandeks on ka teaduskonna poolt ülalpeetavatest erialakogudest ja käsikogudest ülevaate saamine ning otstarbekaks töökorralduseks ettepanekute tegemine. Riik peaks eesti teaduse arendamist võtma kui tervikut: intervjuu TÕNIS LUKAS-ega Madis Orav Intervjuu Riigikogu liikme, endise haridusministri ja Tartu Ülikooli kunagise üliõpilase Tõnis Lukasega seoses Tartu Ülikooli Raamatukogu 200. aastapäevaga. Kõne all on teadusraamatukogude arendamise küsimused. KÜSI JULGESTI! TÜR-i 200 aastapäeva puhul mõtisklevad Tartu Ülikooli Raamatukogu tähendusest ülikoolile ja Eestile Tartu Ülikooli lõpetanud Riigikogu liikmed Mart Laar ja Peeter Olesk ning samas raamatukogundust õppinud ERÜ büroo liige Linda Kask. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS STATISTIKA Eesti rahva-, eriala ja teadusraamatukogud 2001. aastal: tabelid Heli Priimets RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL Raamatukogude turvalisus Tiiu Valm Sagenenud on haruldaste väljaannete vargused Euroopa rahvus- ja teiste teadusraamatukogude harulduste kogudest, mis toovad raamatukogudele hindamatuid materiaalseid kaotusi. Põhjalikumalt käsitleti taolist organiseeritud rahvusvahelist kurietegevust 12.–14. maini Taani Kuninglikus Raamatukogus toimunud konverentsil “Raamatukogu turvalisuse organisatsioon”. Kirjutises antakse ülevaade räägitust. Lisatud on Kopenhaagenis vastuvõetud dokument “LIBER-i turvavõrgustik 2002”, mis annab ülevaate olukorrast ning raamatukogude rahvusvahelise koostöö põhimõtted turvavõrgustiku loomisel. EUROOPA LIIT JA MEIE Euroopa Liit ja töötav Eesti Eiki Nestor Arutlus selle üle, kas ja kui palju Eesti ühinemine Euroopa Liiduga mõjutab meie igapäevaelu – tööturu korraldust, tööelu turvalisust, sotsiaalkindlustust, töötuskindlustust, töötasu ja võimalust teenitud raha eest võimalikult hästi toime tulla. Suurimaks väljakutseks Eestile peab autor aktiivset tööhõivepoliitikat, eriti vajadust tõsta riigieelarvelisi kulutusi tööturul väiksema konkurentsivõimega inimeste (noored, pensionieelikud, puuetega inimesed, pikaajalised töötud) väljaõppe korraldamiseks ja tööle rakendamiseks. Suuremat tähelepanu oleks vaja pöörata ka laste kasvatamise riigipoolsele toetamisele, töö- ja pereelu ühitamisele. Euroopalik sotsiaalpoliitka ei vastanda lapsi pensionäridele ja töötavat inimest neile, kelle toimetulek endist palju ei sõltu. Eurointegratsiooni mõju Eesti sotsiaalpoliitikale Pille Liimal Artiklis antakse ülevaade sellest, kuidas on Euroopa Liidu avardunud sotsiaalpoliitilised eesmärgid ja arengud kujundanud Eesti kui kandidaatriigi sotsiaalpoliitikat ning millised on meie võimalused liikmesriigina. RAAMATULUGU Noodiväljaannetest endises Tallinna Oleviste raamatukogus Kaja Tiisel Neljas artikkel Tallinna linna esimese raamatukogu – 1552. aastal asutatud Oleviste kiriku raamatukogu 450. aastapäeva tähistamiseks. Ülevaade kogus leiduvaist noodiväljaannetest ning psalmiraamatutest. Enamesindatud autorina kirjeldatakse pikemalt tunnustatud organisti ja helilooja Hieronymus Praetoriuse heliteoste väljaandeid 17. sajandi algusest. EESTI MÕTTELUGU Ajaloolane ajaloo pööristes Rein Ruutsoo Ülevaade 2002. aastal “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatust “Demokraatia tulevik” (koostanud Toomas Karjahärm ja Hando Runnel), mis sisaldab valimiku Tartu Ülikooli ajalooprofessori Peeter Tarveli (1894–1953) artiklitest ning tema eluloo ja tegevuse ülevaate. Peeter Tarveli teevad eesti teadusloos silmapaistvaks ajaloofilosoofilised arutlused, poliitilise filosoofia, rahvusvaheliste suhete ja võrdleva politoloogia käsitlused, mille aluseks on erakordselt suur lugemus. Tarvel on analüüsinud ka 30-ndate aastate Euroopa ja Eesti poliitilisi arenguid – pärast teda katkes nõukogude terrori tõttu kodu-Eesti ajalooteaduse tõsine kontakt maailma ajaloo uurimise ja probleemidega, mis oleks sidunud eesti ajaloo maailma ajalooga. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Maaraamatukogude suveseminar Maie Kalmiste 26.-28. juunini peeti Raplamaal maaraamatukoguhoidjate järjekordne suveseminar. Pikemalt kõneldi infotehnoloogia arengust rahvaraamatukogudes. Seminari aruteludes keskenduti maaraamatukoguhoidjate töö tasustamisele, tööülesannetele ja ametikohale esitatavatele nõuetele. Esitati kokkuvõte sektsiooni liikmete ja keskraamatukogude peaspetsialistide ühisel jõul maakondades läbi viidud palgauuringutest, millest selgus, et raamatukogutöötaja on alatasustatud ja tema töö vähe väärtustatud, samas on lisandunud seadusest mittetulenevaid kohustusi. Kooliraamatukoguhoidjate Võru suveseminar Vaike Kurel Ülevaade 14.–16. augustil Võrumaal peetud ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni suveseminaril “Kooliraamatukogu ja kohalik omavalitsus” räägitust. Kuulati ülevaadet Võru maakonna kooliraamatukogude olukorrast, tutvuti raamatukogudega. Tegeldi kutseoskusnõuete ja kutsekirjelduse koostamise eeltööga. SÕNUMID Kohtumine hea energia linnas Ene Riet Rahvaraamatukogude 21. suvelaager toimus 6.–8. augustini Narvas ja Narva-Jõesuus. Kõne all oli raamatukogude tulevik kogu maailmas. Räägiti ka Eesti rahvaraamatukogude hetkeseisust ning internetiseerimisest tingimustes, kus järgmise aasta eelarvesummad jäävad endiseks. Põhjalikumalt käsitleti eriteenindust – pimedate teenindust ning vanglaraamatukogude olukorda – päevakorral on nende komplekteerimine riigi toel.

ARHIIV

2002 - 3, 2, 1 2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2