ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2002
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2002 nr. 3 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Hääd kaasamõtlejad!

Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektori Ene Loddese idee kõnelda ajakirjas rahvuslikust infopoliitikast võiks meis äratada diskuteerimissoovi. Nii avaneb ju võimalus näidata oma erialast loovust. Loovust, mida tihti mõistetakse üsna erinevalt ja mille hind on iga konkreetse looja puhul paraku määratud. Mind igatahes inspireeris uus rubriik mõtisklema infoühiskonna mõiste üle. Teiseks kirjutama suunavaks jõuks pean Oleviste raamatukogu tähtpäevaga seotud sündmusi. Seistes Tallinna raekoja võlvide all silmitsi sajandite vanuste raamatutega, tajusin ma üle pika aja rahuolu vaimust – selle püsivusest, kuid samas ka igavesest liikumisest. Vaimu pidevast ringlemisest. Keegi ei saa mul keelata arvamast, et need aegadetagused, katkude, sõdade ja tulekahjude küüsist pääsenud raamatud on samuti infoühiskonna osa. Otsides järgnevalt trükisõnast, just nimelt sealt, uuemaid infoühiskonna käsitlusi, pean mainima, et ega neid leidnudki eriti. 1997. aastal ilmunud, täna juba väheütleva “Infoühiskonna aabitsa” peatükis “Info ja kultuur” kohtasin vaid üht kordamisväärset mõtet – iga rahvuse, ka väikerahvuse esmaülesanne peab olema omakeelse infokeskkonna loomine. Mõelgem viis aastat hiljem selle üle uuesti! 1998. aastal Riigikogu poolt vastuvõetud “Eesti infopoliitika põhialustest” nopitud lausekild “infopoliitika on kõikehõlmav mõiste” aga lubab mul isegi natuke intrigeerida infoühiskonna teemal. Vahel näib tõesti, et infoühiskonna sünonüümiks on kujunenud arvuti ja internet. Klõpsan mõne korra, vaatan, näen, teatan teistelegi ja olengi andnud oma panuse infoühiskonnale. Võtan kätte, teen andmebaasi ja seega arendan infoühiskonda edasi... Kuulen raamatukoguhoidjateltki sõnakaid väiteid infoühiskonna kujundamisest. Muidugi me talletame informatsiooni, see ju me põhiülesanne, aga me ei saa seejuures ühiskonda kujundada. Me oleme valdavalt vahendajad. Ent nagu targad pead paksudes raamatutes kinnitavad, on infoühiskond eksisteerinud ka enne seda, kui ilmusid arvutid. Nii saab lihtsustatult öelda, et enne arvutit oli raamatukogudes ja mujalgi kataloogiühiskond. Täiesti võimalik, et kord vahetub internetiühiskond oma praeguse tehnoloogia välja ja “kohale astub” uus (?)ühiskond. Et aga olla tänase infoühiskonna vääriline kodanik, lisan, et paljud väljaanded, teiste seas kollaste kaantega William J. Martini The Global Information Society (1995) hoiatavad rahvusliku infopoliitika rakendamisega kaasnevate raskuste eest, millest me ka oma ajakirjas püüame rääkida. Igas ühiskonnas on kõige tähtsam ikkagi kommunikatsioon – nii lihtne ongi minu sõnum.

Maire Liivamets

SISUKORD

AVAVEERG

Ühendkuningriigi infopoliitika Sirje Virkus

Ühendkuningriigis puudub praegu ühtne infopoliitika alusdokument. Briti valitsus on avaldanud oma seisukohad dokumendis Our Information Age 1998. aastal. Olulist rolli riikliku infopoliitika arendamisel on etendanud Raamatukogu ja Informatsiooni Komisjon (LIC), kelle projekti People’s Network kolm tegevusliini on seotud võrguteenuste, elukestva õppe ja rahvaraamatukogude personali väljaõppega. 2000. aasta novembris moodustati Briti Raamatukoguühingu juurde töögrupp infopoliitika analüüsimiseks ja soovituste andmiseks.

RAHVUSLIK INFOPOLIITIKA

Rahvusbibliograafia andmebaas Janne Andresoo

Artiklis püütakse mõtestada rahvusbibliograafia andmebaasi tähendust ja funktsioone ning anda ülevaade kavandatavast Eesti rahvusbibliograafia andmebaasist. Viimane hõlmab kogu Eesti rahvusliku trükisõna ja kõiki teisi rahvusbibliograafias sundeksemplari seaduse alusel registreeritavaid teaviku laade ning sisaldab nii retrospektiivset kui jooksvat rahvusbibliograafilist andmestikku. Andmebaas kavatsetakse luua praegu koostatava integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC koondkataloogi ESTER sisestatud kirjete põhjal ning seostada Eesti ISBN ja ISSN keskuste tegevusega.

TEADUSRAAMATUKOGU

Teadusraamatukogu ja riigi identiteet Piret Lotman

Aasta tagasi väideldi Eestis agaralt teadusraamatukogude üle – tänaseks on arutelu sumbunud jättes rea vastamata küsimusi ja poolikuid lahendusi.
Ajaloolane Piret Lotman vaatleb teadusraamatukogude arengut kolmekümnendail aastail. Eesti raamatukogunduslik mõte tekkis ja arenes koos rahvaraamatukoguga. Rahvaraamatukogude võrku finantseeriti riiklikult juba 1921. aastast alates. Kuigi teadusraamatukogu olemust püüti määratleda samuti 1921. aastal, jäi eesti teadlasi ühendav keskus (Eesti Teaduse Asutus) loomata. Teadusraamatukogude küsimuse tõstatab Riigiraamatukogu direktor Gottlieb Ney 1936. aastal, kes teeb ettepaneku muuta Riigiraamatukogu üleriigiliseks teaduslikuks koguks, mis tegutseks koostöös teiste teaduslike raamatukogudega. Teadusraamatukogude tähtsuse teadvustamiseks riiklikul tasandil kulus ligi poolteist aastakümmet.

RAHVARAAMATUKOGU

Päringutest rahvaraamatukogus Iisi Puusepp

Artiklis antakse ülevaade rahvaraamatukogus päringuid esitavaist lugejagruppidest, päringute temaatikast ja mahust. Samuti iseloomustatakse päringute lahendamiseks kasutatavaid andmebaase ja sealt materjali otsimisel tekkivaid probleeme.

Saaremaa Keskraamatukogu uutes ruumides Anu Vahter

7. juunil avatakse Kuressaares raamatukogu–kultuurikeskus. Raamatukogu direktor kirjutab kolimisraskustest ja ootustest.

Kommertstekst: RIKS – raamatukogude infosüsteem Aivar Jüris

Ülevaade Eestis OÜ Deltmar poolt välja töötatud raamatukogude infosüsteemist RIKS ning programmi rakendamise võimalustest rahvaraamatukogus.

RAAMATUKOGU TURUEDUKUS

Raamatukogu marketing – milleks? Kristiina Tõnisson

Autor vaatleb marketingi mitte pelgalt müümise, reklaamimise või info levitamisena, vaid kompleksse tegevuste ahelana, mis lähtub nii kliendi kui organisatsiooni soovidest ja vajadustest ning mille keskne idee on vahetus. Artiklis antakse ka konkreetseid soovitusi raamatukogu marketingiks.

EUROOPA LIIT JA MEIE

Euroopa Ühenduse raamprogramm “Kultuur 2000” Eike Eller

Programmiga “Kultuur 2000” (2000–2004) toetatakse koostööd ühiste näituste, etenduste, kontsertreiside, uurimisprojektide, seminaride, konverentside jne. korraldamiseks. Artiklis antakse ülevaade praegu EL poolt toetatavatest Eesti osalusega projektidest, samuti leiame siit viiteid konkreetsetele infoallikatele ning soovitusi projektide koostamiseks.

Hiiumaa muuseum programmis “Kultuur 2000” Helgi Põllo

Hiiumaa muuseum osaleb EL programmi “Kultuur 2000” kaudu Kreeka, Austria ja Rootsi muuseumide koostööprojektis 19.–20. sajandi eri riikide käsitööliste elu-olu kajastava CD-ROM-i väljaandmisel.

Euroinfo telefoni kaks aastat Õnne Mets

Euroinfo telefoni projektijuht annab ülevaate telefonile esitatud küsimuste temaatikast ja hulgast ning vastajatest. Euroinfo telefon on korraldanud infopäevi, mille raames on helistajail võimalus esitada küsimusi eelnevalt välja kuulutatud teemal kõrgematele riigiametnikele ning saada vahetult neilt vastuseid.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

JUTUTUBA

Vestlus Tiiu Ereltiga Maire Liivamets

Tiiu Erelt on üks tuntumaid Eesti keelekorraldajaid, kes on ka ERÜ terminoloogiakomisjoni liige. Jututeemaks on eesti keele küsimused.

RAAMATULUGU

Maurus Hrabanus Marita Paas

Teine artikkel Tallinna linna esimese raamatukogu – 1552. aastal asutatud Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai (Tallinna raamatukogu Oleviste kiriku juures) 450. aastapäeva tähistamiseks. Ülevaade kogus leiduvast raamatust De laudibus sanctae cruis “Püha risti kiituseks”, mille esmatrükk ilmus ligi 500 aastat tagasi (1503). Raamatu on kirjutanud üks tuntumaid 9. sajandi frangi õpetlasi ja vaimulikke Maurus Hrabanus.

EESTI MÕTTELUGU

Usaldusväärne teejuht traditsioonide tekkemaale Ellen Arnover

Ülevaade teeneka etnograafi Ants Viirese 2001. aastal “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimikust “Kultuur ja traditsioon”, milles kirjeldatakse eestlase elu, söömisharjumusi jm. kakssada aastat tagasi.

KÜSI JULGESTI!

Emmaste raamatukogu raamatukoguhoidja Eha Rammo, Assamalla raamatukogu juhataja Meeli Kuntur, Kõo raamatukogu juhataja Ille Riisk ja Eidapere raamatukogu juhataja Anne Idvand küla suhtumisest maaintelligentsi.

LUGEJA ARVAB

Maaraamatukoguhoidja mõtisklusi kevadel 2002

Maaraamatukoguhoidjate kommentaare Maire Liivametsa toimetajaveerule RK-s 1/2002, milles käsitleti eesti kirjanduse komplekteerimist rahvaraamatukogudes.

Digitaalne ja/või teine kirjaoskus Enn Vatter

Arutlus kirjaoskusest, teisest kirjaoskusest ja infokirjaoskusest on ajendatud RK-s 5/2001 ilmunud Liia Tüüri artiklist “Digitaalsest kirjaoskusest”.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kuraditosin sai täis Ade Soon

19. aprillil toimunud kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni kolmeteistkümnendast teabepäevast “Kooliraamatukogud õpikeskkonnana ja õpioskuste kujundajana”, millest võttis osa 189 kooliraamatukoguhoidjat.

SÕNUMID

Rahvusraamatukogu seadus muudetud Tiiu Valm

Ülevaade 28. märtsil 2002 Riigikogus vastu võetud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muudatustest.

Eestit külastas IFLA president Christine Deschamps Ene Riet

Intervjuu IFLA presidendiga Eesti raamatukogudest ja maailma raamatukogunduse sõlmküsimustest.

Kaugkoolitus raamatukoguhoidjatele Sirje Virkus

Ülevaade 2000. aasta lõpul Euroopa Liidu Leonardo da Vinci programmi raames alanud projektist “Kaugkoolitus raamatukoguhoidjatele: infokompetentse ühiskonna loomine” info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhise kaugkoolituskursuse väljaarendamiseks raamatukogu- ja infotöötajate täienduskoolituses Leedus ja Lätis. Projektis osalevad partnerid seitsmest riigist: Eestist, Kreekast, Leedust, Lätist, Rumeeniast, Taanist ja Ühendkuningriigist.

Tallinna Oleviste raamatukogu – 450 Lea Kõiv

Ülevaade 3.–6. aprillini toimunud Tallinna linna esimese raamatukogu – 1552. aastal asutatud Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai (Tallinna raamatukogu Oleviste kiriku juures) 450. aastapäeva tähistamiseks toimunud rahvusvahelisest konverentsist “Raamat ja raamatukogud Läänemere kultuuriruumis 16.–18. sajandil”, näitustest Tallinna raekojas ja Eesti Akadeemilises Raamatukogus ning väljaandest “Tallinna Oleviste raamatukogu – Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai 450”.

VI Nukitsa konkurss

13. aprillil kuulutati Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse eestvõttel Tallinna raekojas välja VI Nukitsa konkursi võitjad. Eesti parima lastekirjaniku 2000–2001 tiitel omistati Henno Käole raamatu “Kusagil mujal” eest, parima lasteraamatukunstniku 2000–2001 tiitli pälvis Karel Korp L. Tungla ja K. Korbi raamatu “Tema amet” eest.

Õnnitleme: Milvi Tedremaa – 65, Eesti Meditsiiniraamatukogu direktor

Mälestame: Helmi Masing – kauaaegne raamatukogunduse õppejõud

ARHIIV
2002 - 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3,
2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2