ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2002
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

| ANKEET MEIE LUGEJALE (doc) |

2002 nr. 2 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Tänavu kevadel paneb riik meid mõtlema kaugema tuleviku peale – tulevasele pensionieale. Kolme-nelja-viiekümnesed selle üle siiani pead ei murdnud. Kui suurt pensioni meie põlvkonnad saama hakkavad, kes seda maksab ja kas sellest on võimalik ka ära elada, on elav jututeema nii kodus, töö juures kui ajakirjanduses.

Juba aasta algusest maksame andamit töötukindlustuse fondi. Siin kodanikul valikut teha ei lastud: protsent läheb ühtsoodu palgast maha, nii et ei märkagi.

Aga nüüd on teine lugu. Mõne kuu jooksul peame otsustama, kas liituda ja kellega liituda. Jutt käib muidugi pensioni teisest sambast ja valitavast pensionifondist.

Eesti Vabariigi kiire ja ettearvamatu arengu juures on prognoose pea võimatu teha, kõik taandub lõpuks usaldusele. Keda me õigupoolest usaldame? Riiki, erakonda, pensionifondi? Portaalikommentaator Juku õpetab: “Ärge usaldage pensioni kogumiseks neid firmasid, mis siin tegutsevad. Mina kindlustaks kusagil Šveitsis või Saksamaal.” Tõepoolest, kogemused Apananski- ja Bergmanni-suguste tegelastega teevad ettevaatlikuks, samas tagab just rahva usaldus fondi püsivuse. Stabiilse arenguga riikides ju süsteem toimib, näiteks Rootsis on pensionifondidesse kogunenud aastatega sadu miljardeid.

Meie ajakirja autor Andres Langemets (54), sissetulekult keskmine eestlane, tegi oma arvutused ära ja jõudis järeldusele, et aega on pensioni kogumiseks liiga vähe jäänud ja palk ka väiksevõitu, et kõik see vaev märkimisväärset tulu hakkaks tooma.

Samas mu endine naiskolleeg, sama vana kui Langemets, arutleb aga nii: “Pensioni kolmandat sammast maksan juba mitmendat aastat, kui nüüd teise samba puhul lubab riik maksta ka neli protsenti, siis pensionile jäädes on mul lootust kokku saada 70 protsenti senisest, ütleme, korralikust palgast. Ma ei taha jääda lootma sellele, et tütred mind ülal hakkaksid pidama. Nooremat vaja alles koolitada, vanemal plaanis saada teinegi laps ja majalaenu maksavad nad veel aastakümneid. Noored peavad elama oma elu. Kui kindlustused on tehtud, siis võin ma öelda: tulgu nüüd, mis tuleb, mina olen teinud kõik endast sõltuva.”

Teiste mõttekäigud võivad küll tuge pakkuda, aga pöördumatu otsus tuleb teha oma targa peaga üsna varsti, kõrvalseisja nõu siin ei aita.

Otsusekindlust valiku tegemisel!

Ellen Arnover

SISUKORD

Trendid Euroopa kõrgharidusmaastikul - Sirje Virkus

Viimastel aastatel on ülikoolide ja firmade koolitustasandil tekkinud plahvatuslikult uusi organisatsioonilisi vorme. Domineerivad kahevormilise või segavormilise ülikooli mudelid, mis õpetavad üheaegselt nii traditsioonilisi kui kaugkoolituskursusi. Artiklis peatutakse pikemalt e-õppe poliitikal ja e-ülikoolidel, mille kursused ja õppekavad lähtuvad üha rohkem kompetentsusest, tähelepanukeskmes on õppija ja õppeprotsess.

RAHVUSLIK INFOPOLIITIKA

Teadusbibliograafia – trükiväljaandest andmebaasiks? - Ene Loddes

Artiklis käsitletakse elektroonilise informatsiooniga seonduvat probleemistikku, informatsiooni süstematiseerimist ja esindatust internetis. Antakse ülevaade Eestis koostatavatest interneti andmebaasidest ning analüüsitakse erinevate andmebaaside sisu ja koostamispõhimõtteid. Artikkel sisaldab ka ettepanekud andmebaaside usaldusväärsemaks ja arusaadavamaks muutmiseks.

TEADUSRAAMATUKOGU

Eesti Patendiraamatukogu 1991-2001 - Harri-Koit Lahek

Ülevaade 1991. aastal loodud raamatukogu tegevusest (eesmärgist, kogude korraldamisest, lugejateenindusest, finantseerimisest, töötajaskonnast jm.) kümne eksisteerimisaasta jooksul.

RAHVARAAMATUKOGU

Uut Tallinna Keskraamatukogus - Arda Mäepere

Pärast põhjalikke renoveerimistöid kolis Tallinna Keskraamatukogu taas oma endistesse ruumidesse Estonia puiesteel. Ehituse käigus ehitati välja pööningukorrus administratsiooni ruumideks, juurde loodi perioodikasaal, laste- ja muusikaosakond. Artikkel annab ülevaate seoses sellega toimunud ümberkorraldustest nii lugejateeninduses kui raamatukogu sisetöös.

Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse lastekirjanduse osakonnas - Ülle Kuuse

Pärast ümberehitusi Tallinna Keskraamatukogus sai eraldi ruumid ka lasteosakond. Lisaks kojulaenutusele on võimalik kohapeal kasutada teatmeteoseid, teostada internetiotsingut, kuulata lastemuusikat. Laste huvi kirjanduse vastu püütakse äratada arvukate ürituste kaudu.

Kadrioru raamatukogu avati uutes ruumides - Arda Mäepere

Mitu aastakümmet elamu keldris töötanud raamatukogu kolis A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi hoonesse aadressil L. Koidula 12-a. Kuigi uued ruumid pole eelmistest suuremad, paigutati avariiuleile eraldi kirjandus täiskasvanutele ja lastele. Esimese harukoguna kasutab Kadrioru raamatukogu ka arvutiteenindust.

Maja ajaloost Elem Treier

Koidula 12a majas Kadriorus asub praegu lisaks tuntud Eesti kirjanike E. Vilde ja A. H. Tammsaare memoriaalmuuseumile ka Kadrioru raamatukogu. Muuseumi direktor annab ülevaate maja ajaloost selle ehitamisest kirjaniku majamuuseumiks muutmiseni.

Järvamaa Keskraamatukogu - Aive Äärma, Heli Lepp

Järvamaa Keskraamatukogu taasavati pärast kolimist 20. veebruaril 2001. aastal. Raamatukogu jagab maja Slaavi gümnaasiumiga. Lugejateenindus on hajutatud mitmele korrusele: esimesel korrusel asuvad kojulaenutus, lugemissaal ja perioodika lugemissaal, kolmandal kunsti- ja muusikatuba ning lasteosakond ja avalik internetipunkt.

EUROOPA LIIT JA MEIE

Tõlkide ja tõlkijate koolitus eurointegratsiooni kontekstis - Tiia Raudma

Eesti Haridusministeeriumi nõunik annab artiklis ülevaate ministeeriumis 2001. aastal koostatud raportist “Tõlkide ja tõlkijate koolitus eurointegratsiooni kontekstis”. Dokument sisaldab hetkeolukorra kirjelduse Euroopa Komisjoni nõuetele vastavate tõlkide/tõlkijate olemsaolust ja koolitusest Eestis ning prognoosi tõlkide/tõlkijate esma- ja täienduskoolituse vajadusest lähiaastatel.

Mis saab Eesti keelest Euroopa Liidus? - Hille Saluäär

Eesti saamisel Euroopa Liidu liikmeks, on eesti keel liidu ametlik keel. Euroopa Liit ei kujuta eesti keele säilimisel mingit ohtu. Ühinemisest võib keele arenemisele oodata hoopis kasu: EL õigusaktide tõlkimine on aidanud korrastada eesti oskuskeelt väga paljudes eluvaldkondades.

RAAMATUKOGUNDUSHARIDUS

Pool sajandit keskeriharidust Tallinnas (1952-1960) ja Viljandis (1960-1991) - Mati Muru

Keskeriharidusega raamatukogutöötajate koolitamise algust tähistab Tallinna Kultuurharidusala Kooli asutamine 1952. aastal. 1960. aastast jätkus see Viljandis. 1991. aastal reorganiseeriti kool rakenduslikuks kõrgkooliks Viljandi Kultuurikolledziks. Kauaaegne raamatukogunduse õppejõud annab artiklis ajaloolise ülevaate õppetöö korraldusest koolis, kooli lõpetajatest ja õpetajatest ning kooli reorganiseerimisest kolledziks.

Kultuurikolledţ viienda ja kuuenda kümnendi ristumisel- Ilmar Vaaro

Viljandis Kultuurikolledzi raamatukogunduse ja infoteaduste osakonna juhataja annab ülevaate osakonna raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse õppetoolis õpetatavast. Kirjeldatakse ka koolituskeskkonda, õppejõudude teadustööd, osalemist rahvusvahelistes kõrgharidusprogrammides ning täiendusõppe võimalusi.

Viljandi Kultuurikolledzi lõpetajate diplomitöödest -Krista Talvi

Kauaaegne raamatukogunduse ja infoteaduse eriala riigieksamikomisjoni esimees annab lühiülevaate osakonnas kümne aasta jooksul kaitstud diplomitöödes käsitletud probleemidest.

RAAMATULUGU

Gebhard Himseli raamatuannetus Tallinna raamatukogule

Oleviste kiriku juures Tiiu Reimo

Teine artikkel läbi aasta kavandatud rubriigist Tallinna linna esimese raamatukogu – 1552. aastal asutatud Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai (Tallinna raamatukogu Oleviste kiriku juures) kohta, mis tähistab 2002. aastal oma asutamise 450. aastapäeva. Artiklis antakse ülevaade Tallinna gümnaasiumi esimese matemaatikaprofessori Gebhard Himseli (1603–1676) Oleviste raamatukogule kingitud 23 teosest, mis enamasti on matemaatika ja loodusteaduste alalt.

KÜSI JULGESTI!

Saare Maakonna KRK lasteosakonna juhataja Siina Pallas, Jõhvi KRK lasteosakonna raamatukoguhoidja Anne Kippar ja Tartu Linna KRK lasteosakonna juhataja Ädu Neemre mõtisklevad laste lugemisest ja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse algatatud projektist “Lugemine lubatud”.

JURISTIVEERG

Töölepingu sõlmimine - Heli Naeris

Artiklis tutvustatkse EV töölepingu seadust ning juhitakse tähelepanu töölepingu sõlmimisel ettetulevaile probleemidele.

STATISTIKA

Eesti raamatukogude põhinäitajad 2001. aastal: tabel

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Friedrich Puksoo auhind 2002 - Rein Saukas

Põhjalik ülevaade F. Puksoo auhinnale 2002. aastal esitatud töödest. 2002. aasta auhind määrati Ilse Hamburgile monograafia “Eesti bibliograafia ajalugu 1901–1917” eest.

Taas auhinnati bibliograafe - Krõõt Liivak

Põhjalik ülevaade 2002. aastal bibliograafiaauhinnale esitatud töödest. 2002. aasta auhind määrati Ene-Lille Jaansonile Tartu Ülikooli trükikoja trükiste bibliograafia ja ajaloo ülevaate eest (Tartu ülikooli trükikoda, 1632–1710 : ajalugu ja trükiste bibliograafia).

ERÜ kõnekoosoleku “Lugemine lubatud” (28. veebruaril) eestvedajaks oli Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus ja seal käsitleti laste lugemisega seonduvaid probleeme. Osavõtjad võtsid koosoleku kokku järeldustesse, mille tekst saadeti kultuuri- ja haridusministritele, Riigikogu kultuurikomisjonile, ajalehtedele ja keskraamatukogudele.

ERÜ aastakoosolekul 28. veebruaril Rahvusraamatukogus kuulati ära 2001. aasta aruanne, kinnitati finants- ja revisjonikomisjoni aruanne ning 2002. aasta suuremate ürituste kava. Valiti juhatuse esimees ning liikmed aastateks 2002–2004. Kolmandat perioodi järjest jätkab esinaisena Krista Talvi. Anti üle ka preemiad: ERÜ aastapreemia 2001 pälvis Rapla KRK pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus, teenetepreemia anti kauaaegsele Viljandi Kultuurikolledzi õppejõule Mati Murule.

ERÜ maaraamatukogude sektsiooni koosseis uuendatud: varasemas koosseisus olid ülekaalus maakondade keskraamatukogude peaspetsialistid, nüüd taheti anda maaraamatukoguhoidjatele suurem kaasarääkimisevõimalus. Moodustati kaks töörühma: üks maaramatukoguhoidjate töö tasustamise ja teine töökoormuse, ülesannete ja raamatukoguhoidjale esitatavate nõuete fikseerimiseks.

SÕNUMID

Ülevaade 25.-26. veebruaril Käärikul toimunud järjekordsest raamatukogude talveseminarist, kus olid esindatud peaaegu kõik Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi liikmesraamatukogud. Päevakorras olid nii raamatukogude tegevusega seotud üldküsimused kui konsortsiumi tegevusega seonduv.

2002. aastal rahastas Haridusministeerium tsentraalselt programmi eIFL Direct (Electronic Information for Libraries Direct) raames hangitavate EBSCO andmebaaside ostu Eestisse. Tänu sellele võivad kõik Eesti raamatukogud, infokeskused, haiglad, riigiasutused tasuta registreerida EBSCO andmebaaside kasutajaks. Raamatukogudel on õigus anda oma registreeritud lugejatele raamatukogule omistatud kasutajatunnus ja parool, et lugejad saaksid andmebaase kasutada ka koduarvutist.

ARHIIV
2002 - 1
2001
- 6, 5, 4, 3,
2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2