ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2002
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

2002 nr. 1 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Tere jõudu!

Vajakajäämiste kirjutamisest või rääkimisest suurt tulu muidugi ei tõuse, ka raamatukogunduses, aga järjekindlus maksab ka midagi – teatavast lootusetusest hoolimata. See oli veel eelmisel sajandil, 1999. aastal, kui ma toimetajaveerus osutasin eesti kirjanduse võimalikkusele (rahva)raamatukogudes ja tagajärgedele, mis võivad tekkida ükskõikse komplekteerimisstrateegia (mõiste strateegia on praegu moes!) puhul. Ma pole asjaga küll põhjalikumalt tegelnud, aga kohtudes kirjandusloengutel oma raamatukoguhoidjatest kolleegidega, tajun, et uuem eesti kirjandus pole täna nende endi ega ka lugejate huvikeskmes. Mõne kuulsama nime mõnd kuulsamat teost ikka haaratakse, aga muidu laiutab valus ükskõiksus eesti ilukirjanduse kohal. Ometigi küsib üks murelik maksumaksja meie käest “Kas Eesti raamatukogud on võtnud nõuks eesti kirjandus sootumaks ära hävida? /---/ Miks ei telli enam Eesti raamatukogu kõiki eesti kirjanike teoseid?” (Eesti Ekspress, 6. nov. 2001). Mina ei oska midagi mõistlikku vastata, selleks on seatud teadjamad mehed ja naised, kes ei pruugi aga ülepea raamatukogudes leiba teenida. Võin vaid korrata samas ajalehes (22. nov. 2001) ilmunud ridu Meerapalu raamatukoguhoidja võimalustest, kellele anti läinud aastal raamatute ostmiseks 5000 krooni. Ajalehtede ja ajakirjade tellimiseks koguni tuhat vähem. Ja kuigi nimetatud raamatukogu aknapoolsed lauad pidid ajakirjaniku sõnul olema kummis ja raamaturiiulid viltu, olevat raamatukoguhoidja rahul ja rõõmus ning õmblevat vanal viisil lugejakaardi lehtisi lehti kokku… Äkki tuleks nii kannatlik ja mehine raamatukoguhoidja saata Eesti kultuurijõulisemate piirkondade raamatukogudesse õppereisile – koos oma juhtidega! Mõistagi niisugustega, kes mõistavad vaadata ja samal ajal otsustavad rahakese üle. Pole uurinud, kuigi peaks, mitu uut eesti kirjaniku teost nendel viltustel riiulitel seisab, aga samamoodi teistel – uhkematel ja sirgematel. Minu arvates on viimane aeg mõelda, millest tuleneb raamatukogude “hirm” eesti belletristika ees, mõeldes seejuures eeskätt noorematele autoritele. Kordan oma aastatetagust mõtet ja küsin: kas me teame, kes on meie esikirjanikud ja klassikud viie, kümne, kahekümne aasta pärast? Rahvaraamatukoguhoidjad võiksid võtta oma õlgadele, kui keegi teine ka ei hooli, eesti kirjanduse tutvustamise koorma. Vaevalt et keegi selle all murdub, pigem võib hiljem lüüa selja sirgu.

Maire Liivamets

SISUKORD

Esimesed teated - Sirje Virkus

TPÜ Infoteaduste osakonna õppejõud Sirje Virkus siirdus mõneks aastaks doktorantuuri Inglismaale Manchesteri Ülikooli. Avaveerus kirjeldab ta oma esimesi muljeid Manchesteri linnast, sealsest ülikoolist ja linna raamatukogudest.

TEADUSRAAMATUKOGU

Eesti raamatukogu ja Euroopa kultuuriruum - Piret Lotman

Eesti raamatukogu on Euroopa kultuuri fenomen. Kuid mitte ainult raamatukogu kui institutsioon, vaid kogu neis sisalduv kirjavara oli see, mis ühendas II Maailmasõja eelse Eesti raamatukogu Euroopa kultuuriruumiga, neisse tekstidesse oli kätketud meie ühine identiteet ja mälu. Nõukogude okupatsioonivõimude raamatukogunduspoliitika hävitas mitte üksnes suure osa eesti ühiskonna jaoks olulisest kirjandusest, vaid katkestas ka eesti raamatukogu järjepideva arengu. Taasiseseisvunud Eesti raamatukogu, eriti teadusraamatukogu on keerulises olukorras, ühelt poolt tuleb täita okupatsiooniaegsed tühikud, teisalt arvestada poole sajandi vältel toimunud muutustega selle kultuuriruumi raamatukogunduses, kuhu me loomuomaselt kuulume.

RAHVARAAMATUKOGU

Internet rahvaraamatukogus - Meeli Veskus

Ülevaade 2000. aastal Kultuuriministeeriumi poolt alustatud ning Eesti Informaatikakeskuse poolt teostatud rahvaraamatukogude internetiseerimise projektist. 2001. aastal ehitati välja Tartumaa raamatukogude internetivõrk, tänaseks on täielikult internetiseeritud ka Hiiumaa ning Tallinna linn (viimane tegi seda riigipoolse abita). 2002. aastal on internetiühenduste loomiseks kavandatud 7,5 miljonit krooni, millega kõik raamatukogud siiski veel püsiühendust ei saa.

MUUSIKARAAMATUKOGU

Muusikaraamatukogualasest koostööst meil ja mujal - Aurika Gergeležiu

2001. aastal tähistas konverentsiga Eesti Muusikaakadeemias oma kümnendat aastapäeva Eesti Muusikakogude Ühendus. Artiklis antakse lühiülevaade nii ühenduse tegevusest kümne aasta jooksul kui konverentsil räägitust. Pikemalt iseloomustatakse neid tegevussuundi, mille on ühenduse tegevusse lisanud integreerumine rahvusvahelisse erialategevusse: koostöö Läti, Leedu, Soome, USA muusikaraamatukogudega ning aktiivne osalemine Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Organisatsiooni IAML tegevuses.

Eesti Rahvaluule Arhiivi heliarhiivi digitaliseerimine - Jaan Tamm

1927. aastal asutatud Eesti Rahvaluule Arhiivi heliarhiivi on kogutud nii rahvamuusikat kui mittemuusikalist folkloori. Arhiiv jaguneb kogudeks helikandja liigi järgi. Artiklis antakse ülevaade eri kogude sisust ja seisundist ning helisalvestiste DAT-kassettidele konserveerimise ning CD-ROMidele failidena arhiveerimise käigust.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakond - Tiiu Tosso

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum kogub eesti muusikute ja teatritegelaste kohta käivat materjali, arhiveerib seda, töötab läbi ja publitseerib. Museaalide poolest on suurim muusikaosakond, kus on arvel üle 500 isikkogu ning üle 300 kogu eesti laulukooride, seltside jm. tegevusest. Käsikirjade kogus on umbes 16 000 eesti heliloojate teose originaalkäsikirja. Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja muusikuile kuulunud esemed.

Eesti Muusikaakadeemia fonoteegist: muusikast ja lisaväärtusest - Kaie Viigipuu

Eesti Muusikaakadeemia fonoteek on helisalvestiste süstematiseeritud kogu, mis on oluline osa muusikaraamatukogust. Fonoteek (helikabinet) toetab helitehniliselt õppetööd võimaldades transleerida muusikat eri ruumidesse ning pakkudes kuulamis- ja salvestamisvõimalusi. Artiklis antakse ülevaade helikabineti arengust alates selle loomisest 1940-ndail aastail ning praegustest võimalustest.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu muusikatuba - Rita Tammetalu

Kuigi Lääne-Virumaa Keskraamatukogu uude hoonesse oli kavandatud ka muusika- ja kunstiosakond, mahutati maja avamisel 1998. aastal olude sunnil ühte ruumi nii muusikatuba kui kuue töökohaga internetipunkt. Tehniliselt hästi varustatud muusikatuba külastas esimese nelja kuuga üle 8000 lugeja. Muusikatuppa on koondatud muusikakirjandus, ajalehed-ajakirjad, noodid, umbes 1200 vinüülplaati, üle 800 CD-plaadi ja ligi 300 helikassetti. Korraldatakse muusikaõhtud, kontserte ja loenguid. Kogu on peegeldatud arvutikataloogis ning laenutamine toimub elektrooniliselt.

EESTI MÕTTELUGU

Ilse Lehiste raamatust - Mati Hint

Ülevaade ühe tuntuma eesti keeleteadlase Ilse Lehiste 2000. aastal “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatust “Keel kirjanduses”. Ilse Lehiste on akustilise foneetika üks rajajaid, eksperimentaalfoneetika klassik, keda on paelunud keerulise foneetikaga keeled. Suurema osa oma elust on I. Lehiste elanud USA-s töötades Ohio ülikoolis professorina.

JURISTIVEERG

Töö- ja puhkeajaseadus kohakaaslusest - Heli Naeris

Lühivastus küsimusele kohakaaslusega töötamise võimalustest edaspidi, sest 1. jaanuaril 2002 jõustunud töö- ja puhkeaja seadus ei võimalda enam töötamist kohakaasluse alusel.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

JUTUTUBA

Jututuba muusikatoas: intervjuu Avo Kartuliga - Anneli Sepp

Avo Kartul on Tartu Ülikooli Raamatukogu muusika- ja keeleõppekeskuse juhataja, kes on aastatega kujundanud omanäolise plaadikogu. Ta on pikka aega juhatanud ka Eesti Muusikakogude Ühenduse tegevust. Muusikakogusid on Eesti raamatukogudes vähe, raskusi on eesti helikandjate komplekteerimisel (alles 1997. aasta sundeksemplari seadus võrdsustas helisalvestised trükistega), probleemina tuuakse esile plaadikaubanduse ühekülgsus – süstemaatilist eesti muusika väljaandmist meil ei toimu.

RAAMATULUGU

450 aastat Tallinna raamatukogu Oleviste kiriku juures - Tiiu Reimo

Tallinna linna esimene raamatukogu – 1552. aastal asutatud Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai (Tallinna raamatukogu Oleviste kiriku juures) tähistab 2002. aastal oma asutamise 450. aastapäeva. Vanast Oleviste raamatukogust säilinud raamatute nimestik, mille koostas esimene bibliotekaar Heinrich Bröcker, on kirjas inventariraamatu viiel esimesel lehel, kokku kaheksas alajaotuses. Sisse on kantud 108 teost 131 köites. Oleviste raamatukogu iseseisva eksisteerimise perioodi lõpul, 1803. aastal koostatud nimestik registreeris juba 2732 köidet. Mitme kolimise järel deponeeris Oleviste kirikukonvent raamatukogu 1831. aastal Tallinna Üldisesse Avalikku Raamatukogusse, mis 1842. aastal läks Eestimaa Kirjanduse Ühingu (Estländische Literärische Gesellschaft) valdusesse. 1951. aastal otsustati raamatukogu viia ENSV TA Teadusliku Raamatukogu koosseisu. Õnneks säilitati EKÜ raamatukogu terviklikuna haruldaste raamatute ja käsikirjade sektoris, millest 1968. aastal moodustati baltikaosakond. Ajaloolise raamatuvara rikkuselt on Oleviste kogu näol tegemist Tallinna suurima vanatrükiste koguga, mis on tihedalt seotud Eesti ja tema kultuuriloolise arenguga.

Eestimaa talurahvaseadus - Helle Remmelt

Eesti esimene president Konstantin Päts oli elukutselt jurist. Tegutsedes poliitikuna huvitus ta endiselt õigusteadusest. 1901. a. ilmus eesti keeles Eestimaa talurahvaseaduse (aastast 1856) täienduste ja parandustega väljaanne, mille tõlkijaks-trükkitoimetajaks ta oli. Nimetatud seaduse juurde pöördus K. Päts uuesti raamatuga “Eestimaa talurahva seaduse arenemise ülevaade”, mis ilmus trükist 1911. aastal.

KÜSI JULGESTI!

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus, Pärnu Keskraamatukogu direktor Saima Andla, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu büroojuhataja Reet Olevsoo ja Eesti Rahvusraamatukogu turundusjuht Triin Soone esitavad oma kujutlusi ideaalraamatukogust.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kuidas elavad Eesti, Läti ja Leedu kooliraamatukogud - Vaike Kurel

Ülevaade ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni sügisseminarist “Kooliraamatukogude areng õppivas ühiskonnas”, mis toimus 7. detsembril Tallinnas. Seminarile olid töökogemusi vahetama tulnud ka Leedu ja Läti kolleegid.

SÕNUMID

August Palmi meenutuseks - Merike Kiipus

Veebruaris möödub 100 aastat eesti kultuuriloos nii kirjanduskriitikuna, kirjandus-, ajakirjandus- ja raamatuloolasena, tõlkijana kui bibliograafina tuntud August Palmi sünnist. Pikemalt iseloomustatakse kirjutises A. Palmi tegevust Kirjandusmuuseumi bibliograafia osakonna juhatajana alates 1940. aastast.

Doktorikraadi ja magistrikraadide kaitsmisest

7. detsembril 2001. aastal kaitses Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna doktorinõukogu ees doktori kraadi infoteaduste erialal Eesti akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna juhataja Tiiu Reimo monograafiaga “Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel”.

Magistrikraadi kaitsesid 2001. aastal Maria Kalentšits teemal “Eesti Mereinstituudi teadlaste publikatsioonide bibliomeetriline analüüs” (Juhendaja Elviine Uverskaja. 125 l.: ill.) ja Anu Nuut teemal “Raamatukogutöö tulemuslikkuse mõõtmine ja tegevuse hindamine : rakendusi Tallinna teadusraamatukogudes 1995-2000” (Juhendaja Aira Lepik. 138 l.: ill.).

Õnnitleme:
- Ivi Tingre – 70 – kauaaegne Eesti Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik, tegutsenud ka ERÜ juhatuse esinaisena.
- Ilse Hamburg – 70 – Eesti bibliograafia ajaloo uurija.
- Valdemar Vilder – 75 – ERÜ välisliige (Austraalia), Sydney Eesti Muinsuskaitse Seltsi raamatute Eestisse saatmise toimkonna juhatajana korraldanud eesti- ja võõrkeelse kirjanduse saatmist raamatukogudele, arhiividele jm.
- Mati Muru – 65 – kauaaegne Viljandi Kultuurikolledzi raamatukogunduse kateedri juhataja

“RAAMATUKOGU” KOONDSISUKORD 2001

SUMMARY

ARHIIV
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2