|
AVAVEERG
Kultuuriaasta 2001: Eesti juhtum Toomas Liiv
Aasta viimases ajakirjanumbris ilmuv traditsiooniline mõtisklus Eesti kultuuri suundumustest möödunud aastal, mis seekord käsitleb eesti keele probleeme.
Raamatu manused Andres Langemets
Autor mõtiskleb küsimuse üle, mida me tohime ja mida peame teadma raamatu autorist, päritolust, ilmumiskohast ja -ajast. Tsensuuri kadudes 1989-1990 kasvas trükiste hulk Eestis plahvatuslikult. Palju ilmus ja ilmub ka praegu raamatuid, kus kirjastamismanused on puudulikud ning nende lisamine väljaandele jääb kirjastaja kultuuri- ja hingeasjaks. Autorid kasutavad sageli pseudonüüme – nende väljaselgitamine on eriti keeruline ja seejuures tekib küsimus, kellel on õigus pseudonüümile ja kes tohib seda avada?
PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGU
Edukas aasta Kadri Haljamaa
2001. aasta oli kooliraamatukogude jaoks erakordselt edukas. Kooliraamatukogude töökorraldust hakkas reguleerima põhjalik määrus “Kooliraamatukogude töökorralduse alused”, Eesti Raamatu Aasta Peakomitee ja valitsus kinkisid koolidele huvitavaid ja kasulikke raamatuid, Haridusministeeriumi ja ERÜ koostöös valmis artiklite kogumik “Kooliraamatukoguhoidja käsiraamat”. Kooliraamatukogude probleemide põhjuseks pole autori arvates mitte niivõrd rahapuudus, kui kohalike juhtide raamatukogu mitteväärtustav suhtumine.
Põlva ühisgümnaasiumi raamatukogust Külli Ots
Põlva Ühisgümnaasiumi raamatukogu sai vastremonditud suuremad ruumid, kus 1114 lugejal on võimalus kohal lugeda ja kasutada ka internetiarvutit. Raamatukoguhoidja tööd hõlbustab raamatukogundustarkvara Kirjasto 3000 kasutamine. Raamatukogu juhataja Tiia Ojanurm on ühtlasi Põlvamaa kooliraamatukoguhoidjate ainesektsiooni esimees ja artiklis antakse lühiülevaade ka sektsiooni tegevusest.
TEADUSRAAMATUKOGU
Infoteaduse eriala õppekavade akrediteerimine Sirje Virkus
28.–29. märtsil 2001 akrediteeris rahvusvaheline ekspertkomisjon Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduse eriala diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavad. Otsus jõustus EV haridusministri käskkirjaga nr. 189 15. maist 2001. Artiklis antakse ülevaade akrediteerimise mõistest, eesmärkidest ja põhietappidest, samuti iseloomustatakse akrediteerituse kategooriaid.
Euroopa Liidu alane informatsioon Liina Gross, Ave Punga
Euroopa Liidu alase teabe jagamine on Eestis hajutatud nii piirkondlikult kui valdkonniti. Artiklis antakse ülevaade infovõrgustikust, mille moodustavad neli suuremat keskust ja 15 maakondlikku infopunkti. Iseloomustatakse nelja suuremat teabekeskust, milleks on Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus,
Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu Infokeskus, Euroopa Komisjoni delegatsiooni Euroopa Liidu Infokeskus ja Kaubandus-Tööstuskoja Euroinfo Keskus.
RAAMATULUGU
Vanad Liivimaa kaardid Margit Tohver
Ajalooline ülevaade kartograafia arengust ning Eesti ala kujutamisest kaardil. Põhjalikumalt käsitletakse kaartide kirjeldamist ja uurimist ning Eesti kartigraafia vanema ajaloo uurimist. Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus leiduvatest vanadest maakaartidest on valitud kuulsate flaami, hollandi, prantsuse, vene, poola, rootsi ja saksa kartograafide kaarte 18. sajandist ning need on ilmunud Eesti Rahvusraamatukogu ja kaardifirma “Regio” poolt väljaaantud mapis “Livonia: vanu Liivmaa kaarte Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogust”.
JUTUTUBA
Eestlane New Yorgis: intervjuu Viktor Kõressaarega Sirje Riitmuru
Intervjueeritav on lõpetanud Colombia ülikooli bibliograafia magistrina ja töötanud pikka aega New Yorgi Avaliku Raamatukogu Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste raamatukogu slaavi- ja balti osakonnas, praegu sealne konsultant. Jutuks tulevad osakonna komplekteerimispõhimõtted ja eesti kirjanduse komplekteerimine.
KÜSI JULGESTI!
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktor Jüri Järs, Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri vastavad küsimusele Eesti raamatukogundusaasta 2001 õnnestumisest.
RAAMATUKOGUNDUSE UUDIKIRJANDUS
Eesti kooliraamatukogud 2000-2001. õppeaastal: statistika Heli Priimets
RAAMATUKOGU TURUEDUKUS
Turundus ja kvaliteet Aira Lepik
Kirjutises antakse ülevaade raamatukogunduse ja turunduse muutustest. Artiklis analüüsitakse kasutajakeskset lähenemisviisi raamatukogunduses ning keskendutakse täielikule suhteturundusele, mis on raamatukogu turuedukuse aluseks.
Suhteturunduse põhiseisukohad haakuvad raamatukogus rakendunud kvaliteedijuhtimise ja -kontrolli eesmärkidega ja leiavad enam rakendust raamatukogu tegevuse strateegilisel planeerimisel. Otsustusprotsess raamatukogus lähtub innovatsioonist ja valmisolekust tunda ja tunnetada vajadust turunduse kaudu tõsta mitte ainult raamatukogu teenuse vaid kogu organisatsiooni kvaliteeti.
ARVUSTUS
Rahvusbibliograafia enesepeegeldus Sirje Nilbe
Arvustus 2001. aastal ilmunud Rahvusraamatukogu väljaandele “Rahvusbibliograafia uuenevas infokeskkonnas”, mille on koostanud Janne Andresoo ja Silvi Metsar. Kogumik sisaldab 2000. aasta oktoobris toimunud samateemalise konverentsi materjale. Eestlaste ettekanded on eesti keeles ingliskeeleste kokkuvõtetega, välisesinejate omad inglise keeles eestikeelse kokkuvõttega. Teema on aktuaalne, sest paar aastakümmet üsna stabiilselt toiminud rahvusteavikute arhiveerimise ja rahvusbibliograafia mudelid kipuvad jääma kogu maailmas ajale jalgu. Kõikjal otsitakse sisulisi, õiguslikke ja tehnilisi lahendusi rahvusbibliograafia teenuse paremaks muutmisel.
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING
Raamatukogud teadmistekeskses ühiskonnas
Ülevaade kolmandast Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate nõupidamisest 25.–26. oktoobrini Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus teemal “Raamatukogud teadmistekeskses ühiskonnas”. Neljas sektsioonis käsitleti raamatukogu rolli hariduse ja teaduse edendamisel, raamatukogu kui institutsiooni tulevikku, raamatukogude uusi teenuseid, ressursside jaotamise printsiipe ja poliitikat.
Sügislähetus Tartu Maire Liivamets
Raamatukogupäevade avamisest Tartus 19. oktoobril, kus pikemalt kõneldi teemal “Kas raamatukogu peab end müüma?”
Vajame tunnustust ja suuremat palka Ellen Arnover
30. oktoobril Paides toimunud maaraamatukoguhoidjate päevast. Teemaderohkusest hoolimata tõusis peatähtsaks rahaküsimus. Sõnumis on toodud ka parimad maaraamatukoguhoidjad 2001. aastal.
Infootsing Katrin Bobrov
Raamatukogupäevade raames 22. oktoobril toimunud järjekordsest võistlusest “Infootsing internetist”, kus osales 34 inimest 19-st raamatukogust.
SÕNUMID
Academica V Malle Ermel
Eesti-Saksa akadeemilise nädala Academica traditsiooniline viies üritus. Sõnumis antakse pikem ülevaade kullatud ettekannetest.
Kultuurifoorum 2001 Ene Riet
26.–27. septembrini Viljandis Avaliku Halduse Instituudi korraldusel toimunud foorumist, mille arutlusteemad olid kultuur – kellele ja milleks, kultuur, raha ja juhtimine ning kultuuriasutused muutuvas ajas.
IFLA Bostonis Triin Soone
Ülevaade IFLA 67. aastakonverentsil Bostonis Libraries and Librarians: Making a Differences in the Knowledge Age kõneldust.
PULMAN Krista Talvi
Ülevaade Euroopa Liidu rahvaraamatukogude projektist Public Libraries Mobilising Advanced Networks (PULMAN) ja Eesti osast selles.
Lühiinfo:
Tartu O. Lutsu nim. Linna Keskraamatukogu sai 12. novembrist uue direktori, kelleks on Asko Tamme, kes siiani töötas Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektorina.
Mälestame:
Laine Peep (1932–2001) töötas ligi 30 aastat (1962–1990) Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina. Tema eestvedamisel ehitati raamatukogule uus hoone, mis avati 1982. aastal. Kujundati ka raamatukogu sisulist külge: alustati regulaarsete teaduskonverentside korraldamist väliskülaliste osavõtul, intensiivistati kirjastustööd. Laine Peep osales paljudel konverentsidel ja avaldas mitmes keeles probleeme püstitavaid artikleid raamatukogu juhtimise, bibliograafia ning teabetöö ja lugemispsühholoogia alal. Oma töö eest pälvis Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse (1975), teda autasustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga ja NSVL Ministrite Nõukogu preemiaga.
Karin Sarv (1921–2001) töötas nii TÜ Raamatukogus, Eesti Akadeemilises Raamatukogus kui Rahvusraamatukogus. Selle kõrvalt õpetas ta tulevasi raamatukoguhoidjaid Tartu Riiklikus Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
SUMMARY
|
Ilmub
6 korda aastas