Väljaandjad:
	2001
		Ilmub 6 korda aastas

2001 nr. 5

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

HÄÄD INIMESED! Ühestki traumast, eriti vaimsest traumast, ei vabaneta niisama. Me mõnikord lihtsalt ei suuda end kõrvalt jälgida ja ka kaasinimene ei oska siin palju aidata. Muidugi leidub õpetatud mehi, kes võivad üht või teist häda ravitseda, aga kas ka traumeeritud ühiskondlikku mõtlemist – ei tea. Minus süveneb igatahes üha kindlamalt veendumus, et kõige rohkem võõristab meie tänane ühiskond endiselt teistmoodi mõtlemist ja tegutsemist. Sõltumatut meelt ja iseolemist. Kuid nõndamoodi on asjad olnud ikka ja alati, nii et minu veendumusel pole suuremat tähtsust ja tähendust. Ometi tuleb sellelegi traumaliigile osutada. Inimlaps kipub arvama, et asjade maailm on püsivam kui ideede ilm. Alati see pole nii. Ideede vahetus toimub küll kirglikumalt ja valjemalt, aga sootu aeglasemalt kui ihkaksime. Vaim ei taha kohe kuidagi sügavamate muutustega kohandada. Vahel on see isegi kasulik, vaim puhkab ja lükkab talle võõra kõrvale. Nii ongi paljud klammerdunud kuldkalakese sündroomi külge. Seejuures ühed halisevad, teised noogutavad, mõned hakkavad kohtumõistjateks. Keegi lüüakse ristipuule. Kuidas kellegi vaim käsib, otsustab, julgeb. Mõtleb. Raamatud küll seletavad, aga nad ei vasta igamehe konkreetsele küsimusele. Näiteks Francis Fukuyama “Suur vapustus : inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine” ei “vapustanud” mind karvavõrdki. Ta tuletas üht-teist muidugi meelde, nõnda kui ajaloolane Vello Helk, keda ka tsiteerin: “Meie ajaloost on välja rebitud poolesaja-aastane normaalne areng, mille asemele on poogitud sovetlik mõttelaad. See on jätnud rahvakehasse sügavaid haavu, mida ei aita parandada unustusravim, sest eesti rahvas kannab endas ikka veel nende aastate pärandit.” (Akadeemia, 2001, nr. 2) Ma tean seda. Kes siis ei teaks. Probleem peitub hoopis selles, et seda liiki traumale näitamine sokeerib meid endiselt – miks? Kes vastab? Meie ajakirjal pole paraku vastamiseks jõudu, ja kas see meie lugejat enam huvitabki. Iseenda elu kergendamiseks olen püüdnud teise inimese vaimuilma mõista, aga ma unistan, et ka minu omaga arvestataks. Sel mõistmise teel toetab mind teadmine, et new age vastu ei saa, küll aga võib pilgu ära pöörata nendelt, kes su vaimu vaenavad. Maire Liivamets

SISUKORD

AVAVEERG Professionaalsest kirjastamisest Katrin Kivimaa Internetiajastul muutub hea raamatu ilmumine üha suuremaks sündmuseks. Autorit häirib, et raamatute avaldamise äriks muutumisel on kirjastajaile kvantiteet kvaliteedist olulisem. Ta toob näiteid lohakast suhtumisest kirjastamisse. PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGU Ikka uuenduste teel! Ere Raag Ülevaade Võrumaa Keskraamatukogus peetud kooliraamatukoguhoidjate vestlusringist, kus arutati nii Võrumaa kui kogu Eesti kooliraamatukogude päevaprobleeme. Selgus, et kõik raamatukogud ei suuda veel vajalikul määral varustada õpilasi ja õpetajaid koolitööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega. Raskusi on õppemetoodilise kirjanduse hankimisega ning probleeme valmistab trükiste halb kvaliteet. Elujõulisemad ja paremini komplekteeeritud on gümnaasiumide, keskkoolide ja suuremate põhikoolide raamatukogud. Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu Ere Raag Võru Tööstustehnikumi ja Väimela Põllumajandustehnikumi ühinemisel 1999. aastal loodud Võrumaa Kutsehariduskeskuse raamatukogu asub värskelt renoveeritud ruumides. Kahe töötajaga 300 ruutmeetrine raamatukogu on eeskätt õpi- ja infokeskus, kus on üheksa arvutitöökohta lugejaile ja üks tööarvuti Kirjasto 3000 programmiga sisetööks. Raamatukogu täidab 2000. aastast ka Väimela rahvaraamatukogu ülesandeid, loomisel on avalik internetipunkt. Pärnu Ühisgümnaasiumi raamatukogu Vaike Mändmaa Pärnu Ühisgümnaasiumis õpib praegu üle 1000 õpilase. Alates 2001. aastast võeti tööle kaks raamatukogundusliku eriharidusega töötajat. Vasteremonditud ruumides käib praegu ruumide möbleerimine ja kogu korrastamine. Raamatukogust tahetakse kujundada kooli õpikeskus, kus õpilaste käsutuses on lisaks raamatuile internetiühendusega arvutid ja videod. Õpetajaile sisustatakse eraldi töönurk. TEADUSRAAMATUKOGU Standardimine raamatukogunduses Endla Sandberg Artiklis antakse lühiülevaade raamatukogunduse standardiseerimisest maailmas ning standardite rakendamise perspektiividest Eesti raamatukogunduses. Raamatukogunduse standardimise käivitamiseks Eestis moodustati Rahvusraamatukogus 2001. aasta septembris standardimise töörühm, mille tööülesannete hulka kuulub standardite vajaduse väljaselgitamine, samuti ettepanekute tegemine IFLA publikatsioonide avaldamiseks eesti keeles ning Eesti algupäraste standardite koostamiseks. Digitaalsest kirjaoskusest Liia Tüür Digitaalne kirjaoskus on infoajastul tarvilik oskus. Käesolev artikkel käsitleb digitaalset kirjaoskust avatud ühiskonna (K.Popper; G.Soros) ning teiste seotud konseptsioonide (arvuti kirjaoskus, raamatukogu kirjaoskus) kontekstis. Kuna digitaalse kirjaoskuse all mõistetakse nii konkreetseid kompetentsusi, mis on seotud võrgukeskkonna ja erinevate tehnoloogiatega kui ka kriitilise mõtlemise ja analüüsioskust, on konseptsioon seotud ühiskonnaga laiemalt – nt hariduse ja infopoliitikaga. Artiklis analüüsitakse ühtlasi ka raamatukogu ja infokeskuste ning infospetsialisti muutunud ja muutuvat rolli ühiskonnas lähtuvalt info- ja avatud ühiskonna arengutest. RAAMATULUGU Tallinna vene kultuuriseltside raamatukogud Larissa Petina 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole jooksul loodud vene haridus-, kultuuri- ja heategevusseltside raamatukogud koos tolleaegsetes suuremates raamatukogudes leidunud vene raamatutega moodustavad märkimisväärse osa praeguste Eesti raamatukogude vene kirjavarast. Autor annab ülevaate konkreetsete seltside raamatukogudest ning nende raamatute leidumusest Rahvusraamatukogu kogudes. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS * * * IFLA prioriteedid IFLA struktuuriüksuste eestikeelsed nimed EESTI MÕTTELUGU Konstantin Pätsi poliitilistest ideedest iseseisvusajal Toomas Karjahärm Ülevaade “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Eesti presidendi Konstantin Pätsi raamatust “Eesti riik II”. Teose esimeses osas on esitatud peamiselt tema kirjutatud ajalehtede juhtkirjad, teises kõites domineerivad kõned. Raamatu Lugeja saab avaldatud tekstide kaudu aimu tuntud riigimehe mõttemaailmast. KÜSI JULGESTI! Krista Talvi, Maris Ringvee ja Anu Nuut raamatukogunduse eriala terminoloogia tulevikust Ülevaade RR-i raamatukogunduse osakonna raamatukoguterminoloogia sektori ja ERÜ terminoloogiatoimkonna tegemistest ning tulevikukavadest. RAAMATUKOGU TURUEDUKUS Raamatukogu väärtus ja mõju Aira Lepik Käesolevas kirjutises antakse ülevaade võimalikest organisatsiooni väärtuse (value) ja mõju (impact) analüüsimise ja hindamise mudelistest ning nende kasutamisvajadusest raamatukogu tegevuse tulemuslikkuse väljaselgitamisel. Artiklis keskendutakse J. Crami raamatukogu väärtuse mitmeplaanilisele käsitlusele, milles raamatukogu turuedukust hinnatakse läbi kujundatud usalduse ja loodud väärtuse. Raamatukogu väärtuse mõõtmise raamistikuna analüüsitakse raamatukogu kui organisatsiooni, raamatukogu ruumilist konteksti, raamatukogu siht- ja huvigruppe raamatukogu väärtuse ja mõju kujundajatena ning raamatukogu väärtuse mõõtmine kui terviklikku protsessi. ARVUSTUS Bibliograafia suursündmus Mari Kalvik Mõtteid Ilse Hamburgi koostatud monograafiast “Eesti bibliograafia ajalugu 1901–1917” (Tln., 2001, 355 lk.), millega autor on pannud tugeva aluse eesti bibliograafia arengu edaspidiseks uurimiseks. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Muljeid-mõtteid Viljandist Ester Kerge Ülevaade 4.-7. juunini maaraamatukogude laagris räägitust. Kõne all oli rahvaraamatukogude komplekteerimine, raamatukogude internetiseerimine ja infotehnoloogia rakendamine, erialane informeeritus jm. Kooliraamatukogude sektsiooni suveseimnar Ruth Toots 26.-28. juunini Keila-Joal toimunud kooliraamatukogude suveseminari põhiteemaks oli “Kooliraamatukogu ja ainekava”. Uus ainekava võetakse vastu käesoleva aasta sügisel, tervikuna jõustuks ta 2003. aasta septembris. Algaval õppeaastal rakendub ainekava emakeeles, ajaloos ja loodusõpetuses. SÕNUMID Haldusreform ja raamatukogud Ene Riet 31. juulist 2. augustini Põltsamaal toimunud rahvaraamatukogude seminarlaagri kava oli mitmekesine – käsitleti rahvaraamatukogude arengu-, eelarve-, statistika-, komplekteerimise ning lasteraamatukogude küsimusi. Kohtuti siseminister Tarmo Loodusega, kes andis ülevaate haldusreformiga kavandatavatest muudatustest ning tõi välja ka raamatukogude osa selles. Teadusraamatukogude laager Ene Riet Teadusraamatukogude seminarlaager "Eesti teadusraamatukogud globaalses inforuumis" toimus 6.-7. augustini Lahemaal. Esinejad oli peaaegu eranditult väljastpoolt raamatukogundust ja käsitlesid raamatukogusid laiemas kontekstis. Balti rahvusraamatukogude kokkusaamine Sangastes Janne Andresoo Ülevaade Balti rahvusraamatukogude suvelaagrist LiLaEst 26.-29. juunini Sangaste lossis, mille teemaks "Rahvusraamatukogud elektroonilises keskkonnas: missioon infoühiskonnas". Seminari töö toimus kolmes sektsioonis. Kõne all oli raamatukogu juhtimine, strateegiline planeerimine, raamatukoguterminoloogia, raamatukogutöö automatiseerimine, raamatukogude haldus ja majandamine, sisustus, renoveerimine jpm. Õnnitleme: Anne Valmas – 60 Mälestame: Elfriede Kristal Milvi Juske SUMMARY

ARHIIV

2001 - 4, 3, 2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2