Väljaandjad:
	2001
		Ilmub 6 korda aastas

2001 nr. 4

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Tere, kolleeg! Pikale, külmale ja vIhmasele kevadele järgnenud kuum päikeseline suvi pakkus kindlasti kõigile võimaluse end korralikult välja puhata ning uueks tööaastaks jõudu koguda. Ometi tõi see meile ka harjumatult tugevaid tuuli, äikesevihmu, torme ja trombe. Need laastaid metsi, lõhkusid elektriliine, viisid majadelt katuseid. Meie raamatukogunduses ja selle ümber on valitsenud samavõrd kuum ja äikeseline kliima. Lugejate ning väljastpoolt vaatajate arvamused sellest, milliseid raamatukogusid Eestis vajatakse, ning mida ja kui palju nad peavad sisaldama, on märgatavalt erinevad. Ja mida kaugemal see arvaja raamatukogust asub (loe: mida enam aastaid ta pole tegelikult raamatukogu teenuseid kasutanud või mida kõrgemal ametipostil ta istub), seda kindlam on ta endas. Haldajad tahavad vähendada raamatukogude ülalpidamiskulusid. Lugejate ootused ja soovid erinevad lähtuvalt vanusest, haridusest, ametist ja paljust muust. Kompromissi leidmine kõigi nende soovide vahel on raamatukogutöö igapäevaküsimus. Ja kas see on üldse võimalik? Ometi võib raamatukogudele ette heita ka passiivsust. Seda eriti oma kogude tutvustamisel ning lugejaile (ka potentsiaalseile) uute võimaluste selgitamisel. Kui võimlasuuruse raamatukoguga kooli kirjandusõpetaja käsib lastel tunnis arutlemiseks lugeda raamatut, mida selle kooli raamatukogus ei leidu, või sama kooli ajalooõpetaja kirjutada referaadi teemal, mille kohta materjali pole? Kui teadlane käib vajalikku erialaajakirja lugemas välismaa raamatukogus, teadmata, et seesama ajakiri, kalli raha eest ostetuna, on olemas lähemalgi ja sealjuures veel nii paberil kui elektrooniliselt? Kas pidada seda õpetaja või teadlase või raamatukoguhoidja tegematajätmiseks? Raamatukoguhoidjad haldavad infot. Sellega, kui täielikult ja täpselt ning millisel kujul seda nii Riigikogu liikmeile kui kohalikele juhtidele soovitame, mõjutame langetatavat otsust. Raamatukogude lugejaile aga vastuvõetut selgitades (õiget kirjandust kätte andes) aitame ellu viia vajalikke uuendusi. Raamatukogu võib olla elu keskpunkt. Näidakem üles initsiatiivi ja elu muutub. Palju jõudu soovides Ene Riet

SISUKORD

AVAVEERG Kes on hea raamatukoguhoidja? Andres Langemets Autor leiab, et hea raamatukoguhoidja pole mitte see, kes oskab oma töö kohta esitada head arvnäitajad, vaid see, kes suudab lugejat asjatundlikult ja aegasäästvalt nõustada. Lugejat huvitab kogu mitmekülgsus ja kuigi bibliograafide hulgas on mitmetegi erialade valdajaid, tuleks komplekteerimisel kindlasti abi otsida eriteadlastelt. Erinevate andmepankade tundmise ja neis orienteerumise asjatundjateks peaksid aga kindlasti saama raamatukoguhoidjad ning see nõuab vältimatult pidevat täiendusõpet. PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGU Viljandi Kultuurikolledzi raamatukogu Ene Trallmann Viljandi Kultuurikolledzi raamatukogu on asutatud koos kooliga 1952. Aastal. 1960. Aastani asus kool Tallinnas ning kandis Tallinna Kultuurharidusala Kooli nime. Praeguseks on kool saanud Viljandis uued ruumid. Raamatukogul on 26-kohaline lugemissaal, hoidla ja tagavaratuba, kasutatakse raamatukogutarkvara Kirjasto 3000. Raamatukogu ja selle hooldada olev arvutiklass 14 arvutiga on väga populaarne. Raamatukogul on ka oma kodulehekülg , kuhu pääseb kultuurikooli koduleheküljelt. TEADUSRAAMATUKOGU Teadusraamatukogude ülesanded praegu ja tulevikus Esko Häkli Helsingi Ülikooli Raamatukogu pearaamatukoguhoidja, professor Esko Häkli sõnavõtt Soome raamatukogupäevadel mais 2001, mil talle anti üle ka Mikko Mäkelä nimeline medal teeneterohke töö eest Soome raamatukogunduse arendamisel. Esko Häkli analüüsib oma sõnavõtus Soome teadusraamatukogude hetkeolukorda ning toob punkthaaval välja üldisemad arengusuunad ja raamatukogude konkreetsemad tegevusjooned. Valgustusajastust pärit liigitussüsteem Ljudmila Dubjeva Põhjalik ülevaade Tartu Ülikooli Raamatukogus 19. sajandi algul kasutatud väljaannete bibliograafilisest klassifikatsioonist “Allgemeines Repertorium der Literatur für die Jahre 1785 bis 1790” ja selle järgnenud väljaannetest. Selle klassifikatsiooni järgi jaotati kogu kirjandus kaheks osaks (dihhotoomia põhimõte). Antud liigituse alusel kujundati TÜR-is nii kogude paigutus kui sellega tihedalt seotud süstemaatiline kohakataloog. Autor toob oma artiklis tabelitena ära nii klassifikatsioonipõhijaotuse kui kümme sügavusastet. RAAMATULUGU Kuidas maarahvas oma raamatuid märgistas Urve Sildre Artiklis on võetud vaatluse alla vanades eesti raamatutes leiduvad talupoegade sissekirjutused, mis annavad teavet kunagistest lugejatest ja raamatu levikust. Käsikirjaliste sissekannete peamine eesmärk oli raamatuomanduse märkimine. Tüüpilistes 18. sajandi ja 19. sajandi esimese poole sissekirjutustes on omanik lisaks oma nimele raamatusse kirjutanud ka ameti ja elupaiga. Raamatuomanike hulgas on olnud nii peremehi kui sulaseid, käsi- ja mõisatöölisi ning koolmeistreid. Üsna tihti on raamatutesse märgitud hind ning see millal, kust ja kelle käest trükis saadi. Raamatuid osteti ja saadi ka kingiks. Kinkijateks on olnud sakslastest kirikuõpetajad, mõisahärrad ja –prouad ning haritlased aga ka oma perekonna liikmed. Suurem põhjus raamatu kinkimiseks oli leeripäev, aga raamatuid kingiti ka eestlasetest ristilastele, teenijatele, lastehoidjatele, soldatitele jne. Raamatutest võib leida ka arvamusavaldusi loetu kohta, omaniku ähvardusi potentsiaalse varga aadressil, laulusalme ja palvetekste. STATISTIKA Eesti rahva-, eriala ja teadusraamatukogud 2000. aastal Heli Priimets Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogunduse eriala 2001. aastal lõpetanud RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS KÜSI JULGESTI! Ajakirja küsimusele Balti riikide ja Põhjamaade raamatukogude koostööst praegu ja tulevikus vastavad Anita Goldberga Lätist, Audrone Glosiene Leedust, Tomas Lidman Rootsist, Lisbeth Christensen Taanist, Tiiu Valm ja Meeli Veskus Eestist. EESTI MÕTTELUGU Märgid eesti mõtteloos Kaie Kotov Ülevaade “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria professori Peeter Toropi artiklikogumikust “Kultuurimärgid”. Raamat ühendab ligi kahe aastakümne jooksul valminud kirjutised, mille teemadering ulatub filmi- ja kirjanduskriitikast ning vene kultuuriloost tõlketeooriani. RAAMATUKOGU TURUEDUKUS Partnerlus raamatukogu turunduses Aira Lepik Artiklis käsitletakse sotsiaalset ja suhteturundust ning nende kasutamisvajadust raamatukogu tegevuse analüüsimisel ja hindamisel. Sotsiaalne turundus on vaadeldav raamatukogu eesmärkidest, missioonist ja visioonist tulenevalt toetusena sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Suhteturunduse abil saab raamatukogus analüüsida vahetusprotsessi teenuse pakkuja ja tarbija partnerluse ja usalduse kontekstis. Artiklis põhjendatakse raamatukogu turuedukuse hindamisvajadust läbi kujundatud usalduse ja loodud väärtuse. ARVUSTUS Kuidas elada ja kuidas elada valega? Rein Ruutsoo Arvustus Piret Lotmani raamatule “Parlamendiraamatukogust rahvusraamatukoguks III” (Tln., RR, 2000, 142 lk.: ill.), mis käsitleb Rahvusraamatukogu ajalugu aastast 1954 kuni aastani 1988. LUGEJA ARVAB Mida võib arhiividest ERRB jaoks leida võib? Kaljo Veskimägi Mõtteid Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisest. Autor juhib tähelepanu arhiiviallikatele, mida koostajad oma raamatukogu kogude de visu kirjeldamise kõrval peaksid tema arvates samuti kasutama. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Võrumaa ühenduse tegemised 2000-2001 Inga Kuljus ERÜ Võrumaa ühendus on tegutsenud kuus aastat ja sellel on praegu 41 liiget. 2000. aastal kuulutas ERÜ juhatus ühenduse parimaks piirkondlikuks ühenduseks, millega kaasnes 10 000 krooni suurune preemia. Preemiasumma eest käidi õppereisil Eesti ja Soome raamatukogudes. Tartumaa Kogu kultuurireis Hiiumaale Mare Kivitar Ülevaade Eesti Kultuurkapitali toetusel juulis toimunud kolmepäevasel kultuurireisil nähtust. Vanaraamatu toimkond Narvas Ruth Hiie Ülevaade koostöös Narva muuseumiga mais toimunud kahepäevasest seminarist “Narva kultuuriloost”, kus kuulati ettekandeid Narva ajaloost, tutvuti Narva Muuseumi ekspsitsiooni, kogude ja raamatukoguga, külastati Kunstigaleriid ja vaadati linna. Õnnitleme: Arda-Maria Kirsel – 75 Elli Lipstok – 75 Niine Rattik – 50 aastat raamatukogutööl Mälestame: Liivi Zillmer Urvi Puusepp Rein Kull SUMMARY

ARHIIV

2001 - 3, 2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2