ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2001
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

2001 nr. 3 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

Kooliraamatukogude olevik ja tulevik pani kõiki asjaosalisi järele mõtlema siis, kui Rahvusraamatukogu teatas oma soovist loobuda põhikooliõpilaste teenindamisest. Valuline reageering tuli raamatukogudele kasuks, sest see juhtis üldsuse tähelepanu meie rahva- ja kooliraamatukogude ebarahuldavale olukorrale.

Kooliraamatukogud olid seni RK veergudel üsna vähe kajastamist leidnud. Põhjuseks võis olla nii kooliraamatukoguhoidjate kartus oma probleeme paberile panna kui ka toimetuse oskamatus neid innustada.

Nüüdseks on kartusest üle saadud – avalikkuse elav huvi õpilaste lugemisvõimaluste vastu sundis ka raamatukoguhoidjaid sõna sekka ütlema. Ja kus seda siis veel teha, kui mitte erialaajakirjas, kus aasta algul avatud rubriik kutsub kõiki asjalikule arutelule.

Peame tunnistama, et raamatukogunduses tervikuna on üksteise mittemõistmine ja möödarääkimine saanud päris tavaliseks. Möödunud sügisel alanud tants arengukava ümber meenutab mulle sarifilmi "Salatoimikud", kus inimtegevusest sõltumatult kaovad piirid virtuaal- ja pärismaailma vahel. Arvutipoiste loodud sõjamängu virtuaaltegelased elustuvad ning mänguvõitlus elu ja surma peale muutub mängijatele karmiks tõelisuseks, kus nii mõnigi mängija saab surma.

Loodan siiralt, et meie raamatukogundusele uue suuna andjad on endale selgeks teinud, mille nimel, kui palju ja kuidas tegutseda, et hästi kavandatu iseseisvat elu elavaks tapvaks sõjamänguks ei muutuks.

Seni aga elame päevakaupa, teeme oma tööd ja usume lahenduste leidmise võimalikkusse.

Kõigile head suvepuhkust soovides
Ene Riet

SISUKORD
AVAVEERG

Raamatute võim Katrin Kivimaa
Autor tuletab meelde, et koos ühiskonnakorra muutustega koostatakse tihti ka keelatud ja põlatud raamatute nimestikke. Nüüd seisame ka me ise valiku ees, mida võtta, mida jätta okupatsiooniaja väljaannetest. Äkki on aga nn. "valedest" raamatutest, millest püütakse vabaneda näiteks prügimäele viimisega, midagi õppida. Inglise raamatupoodides seisavad igatahes Marxi ja paljude leninistlike teosed eririiulitel.

PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGUD

Kooliraamatukogud tahavad areneda Ester Sõrmus
ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhataja aastatel 1998–2001 võtab kokku oma kolme aasta tegevuse ja tõstab esile kooliraamatukogude praegused valupunktid. Kõigepealt puudub kooliraamatukogude arengukava ja koordineeritud juhtimine. Samuti on kooliraamatukogude tase täiesti erinev, palju oleneb kooli juhtkonnast ja kompleekteerimisvõimalustest. Autor peatub ka kooli- ja rahvaraamatukogude ühendamise probleemil ja selgitab sellest tulenevaid ohtusid. Tähtis on meeles pidada, et kooliraamatukogul on eelkõige hariduslikud ülesanded ja eesmärgid.

Tallinna reaalkooli raamatukogust Kiira Petser
Lühiartiklis võrreldakse tuntud Tallinna gümnaasiumi endist ja uut raamatukogu. Kuna vastvalminud ruumid pole veel päris töökorras, siis meenutatakse elu remondi ja kolimise ajal. Raamatukogu rajamise daatumiks peetakse 16. sept. 1949.

Kooli õpikeskus Lembi Plukk
Tallinna Humanitaargümnaasiumi raamatukogu peetakse linna parimaks. See avati koos kooliga 1977.aastal. Kuna koolis tegutsevad alates 1978. aastast saksa keele süvaõppega klassid ja 1988. aastal alustati siin klassikaliste keelte ja kultuuriloo õpetamist, siis määrab see ka suuresti komplekteerimisuuna. Pärast viimast põhjalikku majasisest kolimist 1997. aastal arendati välja õpikeskuse kompleks, kuhu kuuluvad raamatukogu, lugemissaal, arvutiklass ja videoklass. Arvutiklassis saab arvutiõpet alates algklassidest, videoklassis vaadatakse videofilme ja slaidiprogramme. Koolil on internetiühendus, üks arvuti asub õpetajate toas, teine algklasside vaheruumis. Raamatukogus on kasutusel arvutiprogramm Kirjasto3000.

TEADUSRAAMATUKOGU

Raamatukogus teiste abita Kaie Viigipuu
Artikkel vaatleb lugejakoolituse alast tegevust Eesti ülikooliraamatukogudes. Friedrich Puksoo märkis juba oma esimesel raamatukogunduslikul loengul 1927. aastal, et paljud üliõpilased loobuvad raamatukogu kasutamisest, kuna nad ei oska tarvisminevat kirjandust leida. Kuidas on lood tänapäeval, kus elukestva õppe ja infokirjaoskuse ideed toetuvad paljuski raamatukogu ressurssidele? Küsitlus viidi läbi kuues raamatukogus, millest viies tegeldakse lugejakoolitusega süstemaatiliselt. Küsimustik hõlmas lugejakoolituse mõistet, vorme, mahtu, tagasisidet ja raamatukogu suhteid ülikooliga.
Lugejakoolituse all mõisteti peamiselt järgmisi tegevusi: raamatukogu tutvustus, infootsingu algtõed, kasutatud kirjanduse nimestiku koostamine, konsultatsioon. Koolitusvormidena kasutatakse põhiliselt praktilist õppust raamatukogus või arvutiklassis, ekskursiooni raamatukogus, loengut, trükiseid, võrgupõhist kaugkoolitust.
Enamik raamatukogusid sooviks lugejakoolituse mahtu suurendada, samuti selle muutmist kohustuslikuks (praegu vaid TTÜ-s). Tagasiside on olnud valdavalt positiivne või pole seda üldse küsitud. Oluliseks peetakse, et lugejakoolitajal oleks eeldused ja väljaõpe pedagoogitööks.
Palju sõltub sellest, kui suurt tähtsust igas raamatukogus lugejakoolitusele omistatakse, kas leitakse inimesi, kes on võimelised ja tahavad sellega tegeleda ning lõpuks on see kõik ka omamoodi müügitöö. Selge, et tänapäeval ei saa lugejakoolitus kuuluda enam raamatukogutöö marginaalsete valdkondade hulka.
Autor näeb olulist vajadust selle ala spetsialistide omavaheliseks koostööks ning täiendusõppeks.

RAHVARAAMATUKOGU

Kõrveküla raamatukogu ajapeeglis Merike Karolin
Eelkäija, Tartu Rajooniraamatukogu, asutati 23. dets. 1951. Autor annabki faktirohke ülevaate sellest, kuidas raamatukogu on aastate jooksul pidanud oma nime ja kohta muutma.

ERIRAAMATUKOGU

Pilgu all on koguduseraamatukogud Krista Talvi ja Ruth Hiie
Raamatuaasta puhul korraldati parima koguduseraamatukogu võistlus. Antud üleskutsele reageeris paarkümmend kogudust, kuid registreerus 15 kirikuraamatukogu. Eesmärk oli kutsuda taaslooma koguduste raamatukogusid. Kuigi võitjat välja ei kuulutatud, sai toimkond kirikuraamatukogudest piisava ülevaate. Vanimaks koguduseraamatukoguks Eestis peetakse 1842. aastal pastor Aleksander Ludvig Baumanni asutatud kogu Karusel. 1930. aastate keskel asus EELK Konsistoorium koguduste raamatukogusid korraldama. Näiteks oli 1937. aastal 166 kogudusest raamatukogu 79-s. Vahepealsetel aastatel unustusse langenud koguduseraamatukogudega taastamisega tegeldakse taas 1990-ndatest aastatest.

RAAMATULUGU

Patkuliana Rahvusraamatukogus Sirje Lusmägi
Artikkel käsitleb Liivimaa aadliku Johann Reinhold von Patkuli (1660-1707) vastasseisu Rootsi võimudega ja selle kajastumist trükisõnas. Keskendutud on teostele, mis ilmusid Patkuli eluajal ja lähiajal pärast tema hukkamist. Vastasseis sai alguse Rootsi valitsuse plaanist taasriigistada osa Balti aadlile kingitud mõisamaid. Patkul, kes esindas Liivi aadli huve maapäeva saadikuna Stockholmis, oli oma õigusenõudmises liialt agressivne ja ta mõisteti võimude poolt tagaselja surma kui mässaja. Hilisema elu pühendas Patkul Rootsi-vastase koalitsiooni õhutamisele, kasutades ära oma kõrgeid ametikohti August II ja Peeter I juures; teda peetakse üheks Põhjasõja algatajaks. Alt-Ranstädti rahu põhjal andsid Saksi võimud Patkuli Rootsile välja ja ta hukati. Oma vaadete selgitamiseks ja vastase halvustamiseks kasutasid nii Rootsi võimud kui Patkul aktiivselt trükisõna. Patkul avaldas dokumentide kogumikke, mis pidid tõestama Liivi aadli õigust oma maadele ja privileegidele ja Rootsi-vastase poliitlise pamfleti. Stockholm vastas Patkuli üllitiste põletamise ning teda halvustavate trükistega. Kui Patkulist sai eriti julma hukkamise tõttu poliitiline märter, suurenes veelgi temaaineliste teoste hulk. Ilmus ajaloolisi uurimusi, romaane, näidendeid, isegi anekdootide kogumik, mistõttu juba 19. sajandil tekkis mõiste Patkuliana. Artiklis on lähemalt kirjeldatud Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogus säilitatavaid Patkuliana eksemplare, neis leiduvaid omanikumärke ja käsikirjalisi kommentaare. Pikemalt on kirjeldatud 1719. aastal ilmunud ajaloo alast jätkväljaannet Gespräche in dem Reiche derer Todten…, mille sisuks on kujutluspilt J. R. v. Patkuli kohtumisest surnuteriigis nimeka kaasaegse G. H. v. Görtziga.

EESTI RAAMATU AASTA

Eesti Raamatu Aasta Peakomitee pöördumine
Eesti Raamatu Aasta Peakomitee viis 5.-6. aprillini Pärnus läbi aasta lõpukonverentsi "Kloostrist internetini". Juba pealkiri viitab, et arutluse all oli väga ulatuslik ainevald. Eriilmeliste ettekannetega esinesid filosoofid, ajaloolased, araamatuloolased, poliitikud, kirjandusteadlased jpt. Kõlama jäi optimism raamatu tuleviku suhtes.

STATISTIKA

Põhinäitajaid rahvaraamatukogudes Heli Priimets ja Margit Jõgi
Lugejateenindus on Eesti rahvaraamatukogudes aasta-aastalt intensiivistunud. 2000. aastal oli Eesti rahvaraamatukogude lugejaid 104 605 võrra rohkem kui 1994. aastal. Külastuste kasvutempo püsib kõrge – 2000. aastal 9,6% võrreldes 1999. aastaga. Laenutuste arv tõusis 1992. aastast 1999. aastani. Laenutuste arvu vähenemine 2000. aastal on seotud arvestuslike muutustega – 1. jaanuarist 2000. aastal rahvaraamatukogus teaviku kohalkasutamist laenutusena ei arvestata.
2000. aastal oli Eesti rahvaraamatukogus keskmiselt 1,5 arvutit, neist kõige rohkem keskkogus 15,6 arvutit ja kõige vähem lasteraamatukogudes 0,7 arvutit. Raamatukogutarkvara kasutas 195 rahvaraamatukogu (s.o. 34% Eesti rahvaraamatukogudest). Internetiühendusi oli 213 raamatukogus (s.o. 37% Eesti rahvaraamatukogudest).

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

KÜSI JULGESTI!

Mati Sirkel, Anne Valmas ja Kersti Tiik kirjandusvalikust "100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut"
Küsimusele "Kas raamatuaasta puhul esitatud kirjandusvalik "100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut" väärib Teie meelest eestlase kuldraamatukogu nimetust" vastavad Eesti Kirjanike Liidu esimees Mati Sirkel, Eesti Akadeemilise Raamatukogu direktor Anne valmas ja Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Kersti Tiik. Kokkuvõtvalt arvatakse, et valik on juhuslik.

EESTI MÕTTELUGU

Aspel – klassik või mitte? Maie Kalda
Autor tutvustab "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud eesti kirjandusteadlase Aleksander Aspeli (1908–1975) artiklite kogumikku "Kirjad Pariisist". 30ndaid aastaid võib pidada nii Aspeli kui üldse eesti kirjanduskriitika kuldajaks. Aspel, kes oli tihedalt seotud prantsuse kirjanduse ja kultuuriruumiga (õpetas eesti keelt Pariisis, hiljem 1946. Aastast prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud USA-s), oli samas oma elitaarsuse juures suurepärane populariseerija. Tema eesmärk oli vahendada prantsuse kultuuri eesti keeles ja seda tegi ta väga mitmekülgselt, nagu kinnitab ka antud kogumik.

RAAMATUKOGU TURUEDUKUS

Kriitilised edutegurid raamatukogus Aira Lepik
Artiklis antakse ülevaade ktiirliste edutegurite meetodist organisatsiooni tegevuse tulemuslikkuse analüüsimisel ja hindamisel. Kriitlised edutegurid on valdkonnad, kus kindlasti tuleb edu saavutada, et kogu organisatsioon tervikuna oleks tulemuslik. Artiklis analüüsitakse kriitiliste edutegurite kasutamist infoteadustealastes uuringutes ning seostatakse edutegurite määramisvajadust eelkõige raamatukogu tulemusjuhtimisega ning strateegiliste arengukavade koostamisega.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Väärtkirjandus kooliraamatukogus Vaike Kurel
Ülevaade 27. aprillil RR-is toimunud konverentsist "Väärtkirjandus kooliraamatukogus – kultuurrahva kasvataja", millest võtsid osa põhiliselt kooliraamatukoguhoidjad ja emakeele õpetajad.

SÕNUMID

  • Rahvaraamatukogude Nõukogu loodi 15. jaanuaril 1998. aastal. Lähtuvalt Rahvaraamatukogude seadusest on nõukogu Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunikule nõuandev organ. Nõukogu kogus raamatukoguhoidjailt arvamusi rahvaraamatukogude lähiaastate arengu kohta, enammainitud seisukohad on toodud ülevaates.
  • Teadusraamatukogude talveseminaril 12.–13. märtsini Käärikul käsitleti raamatukogude arendustegevust ning INNOPAC-i ja elektronaktaloogi ESTER tööprobleeme.
  • RR-i teadusnõukogu eesmärk on koordineerida raamatukogundus-, raamatuteaduse, informaatikaalaste ning nendega piirnevate valdkondade teadus- ja arendustööd. Antakse lühiülevaade 16. apr. toimunud koosolekust, kus tutvustati MIPROMS-I (Mercuri International Project Management System) põhimõtteid ning 2000. aastal TPÜ-s kaitstud RR-i töötajate magistritöid ja püüti määratleda RR-i põhi- protsessi ja teisi sellele allutatud protsesse.
  • Raamatukogude infosüsteem ESTER uueneb. Autor tutvustab muudatusi Tallinna serveri töös.
  • Ülevaade tuntud raamatuteadlase ja bibliograafi Richard Antiku 100. sünniaastapäevale pühendatud üritustest Eesti Kirjandusmuuseumis ja Kõrveküla raamatukogus.
  • Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, ajakiri "Hea laps", Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Õpilasomavalitsuste Liit algatasid projekti "Lugemine lubatud", mis kestab 1. veebruarist 2001 kuni 1. veebruarini 2003. Projketi käigus tahetakse uurida põhikoolide kooliraamatukogude olukorda ning leida võimalusi laste lugemisega seotud probleemide laendamiseks.
  • Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses peeti 23. aprillil lastekirjanduse ümarlaud 2001, mis kinnitas oma pöördumises üldsuse poole, et Eesti Vabariigis puudub ametlik laste kultuuripoliitika ning lastekirjandust ei väärtustata riiklikult.
  • Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus andis 5. mail välja esimese MUHVI auhinna, mille sai Läänemaa Keskraamatukogu lastekirjanduse osakonna töötaja Krista Kumberg laste kirjanduse ja laste lugemise käsitlemise eest ajakirjanduses.
  • Õnnitleme: Virve Ennosaar – 75
    Kauaaegne RR-i töötaja, teenekas raamatukogunduse arendaja Virve Ennosaar tähistas 19. mail oma 75. sünnipäeva.

SUMMARY

ARHIIV
2001 - 2, 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2