| AVAVEERG
Raamatute võim Katrin Kivimaa
Autor tuletab meelde, et koos ühiskonnakorra muutustega koostatakse
tihti ka keelatud ja põlatud raamatute nimestikke. Nüüd
seisame ka me ise valiku ees, mida võtta, mida jätta okupatsiooniaja
väljaannetest. Äkki on aga nn. "valedest" raamatutest,
millest püütakse vabaneda näiteks prügimäele
viimisega, midagi õppida. Inglise raamatupoodides seisavad igatahes
Marxi ja paljude leninistlike teosed eririiulitel.
PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGUD
Kooliraamatukogud tahavad areneda Ester Sõrmus
ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhataja aastatel 1998–2001
võtab kokku oma kolme aasta tegevuse ja tõstab esile kooliraamatukogude
praegused valupunktid. Kõigepealt puudub kooliraamatukogude arengukava
ja koordineeritud juhtimine. Samuti on kooliraamatukogude tase täiesti
erinev, palju oleneb kooli juhtkonnast ja kompleekteerimisvõimalustest.
Autor peatub ka kooli- ja rahvaraamatukogude ühendamise probleemil
ja selgitab sellest tulenevaid ohtusid. Tähtis on meeles pidada,
et kooliraamatukogul on eelkõige hariduslikud ülesanded ja
eesmärgid.
Tallinna reaalkooli raamatukogust Kiira Petser
Lühiartiklis võrreldakse tuntud Tallinna gümnaasiumi
endist ja uut raamatukogu. Kuna vastvalminud ruumid pole veel päris
töökorras, siis meenutatakse elu remondi ja kolimise ajal. Raamatukogu
rajamise daatumiks peetakse 16. sept. 1949.
Kooli õpikeskus Lembi Plukk
Tallinna Humanitaargümnaasiumi raamatukogu peetakse linna parimaks.
See avati koos kooliga 1977.aastal. Kuna koolis tegutsevad alates 1978.
aastast saksa keele süvaõppega klassid ja 1988. aastal alustati
siin klassikaliste keelte ja kultuuriloo õpetamist, siis määrab
see ka suuresti komplekteerimisuuna. Pärast viimast põhjalikku
majasisest kolimist 1997. aastal arendati välja õpikeskuse
kompleks, kuhu kuuluvad raamatukogu, lugemissaal, arvutiklass ja videoklass.
Arvutiklassis saab arvutiõpet alates algklassidest, videoklassis
vaadatakse videofilme ja slaidiprogramme. Koolil on internetiühendus,
üks arvuti asub õpetajate toas, teine algklasside vaheruumis.
Raamatukogus on kasutusel arvutiprogramm Kirjasto3000.
TEADUSRAAMATUKOGU
Raamatukogus teiste abita Kaie Viigipuu
Artikkel vaatleb lugejakoolituse alast tegevust Eesti ülikooliraamatukogudes.
Friedrich Puksoo märkis juba oma esimesel raamatukogunduslikul loengul
1927. aastal, et paljud üliõpilased loobuvad raamatukogu kasutamisest,
kuna nad ei oska tarvisminevat kirjandust leida. Kuidas on lood tänapäeval,
kus elukestva õppe ja infokirjaoskuse ideed toetuvad paljuski raamatukogu
ressurssidele? Küsitlus viidi läbi kuues raamatukogus, millest
viies tegeldakse lugejakoolitusega süstemaatiliselt. Küsimustik
hõlmas lugejakoolituse mõistet, vorme, mahtu, tagasisidet
ja raamatukogu suhteid ülikooliga.
Lugejakoolituse all mõisteti peamiselt järgmisi tegevusi:
raamatukogu tutvustus, infootsingu algtõed, kasutatud kirjanduse
nimestiku koostamine, konsultatsioon. Koolitusvormidena kasutatakse põhiliselt
praktilist õppust raamatukogus või arvutiklassis, ekskursiooni
raamatukogus, loengut, trükiseid, võrgupõhist kaugkoolitust.
Enamik raamatukogusid sooviks lugejakoolituse mahtu suurendada, samuti
selle muutmist kohustuslikuks (praegu vaid TTÜ-s). Tagasiside on
olnud valdavalt positiivne või pole seda üldse küsitud.
Oluliseks peetakse, et lugejakoolitajal oleks eeldused ja väljaõpe
pedagoogitööks.
Palju sõltub sellest, kui suurt tähtsust igas raamatukogus
lugejakoolitusele omistatakse, kas leitakse inimesi, kes on võimelised
ja tahavad sellega tegeleda ning lõpuks on see kõik ka omamoodi
müügitöö. Selge, et tänapäeval ei saa lugejakoolitus
kuuluda enam raamatukogutöö marginaalsete valdkondade hulka.
Autor näeb olulist vajadust selle ala spetsialistide omavaheliseks
koostööks ning täiendusõppeks.
RAHVARAAMATUKOGU
Kõrveküla raamatukogu ajapeeglis Merike Karolin
Eelkäija, Tartu Rajooniraamatukogu, asutati 23. dets. 1951. Autor
annabki faktirohke ülevaate sellest, kuidas raamatukogu on aastate
jooksul pidanud oma nime ja kohta muutma.
ERIRAAMATUKOGU
Pilgu all on koguduseraamatukogud Krista Talvi ja Ruth Hiie
Raamatuaasta puhul korraldati parima koguduseraamatukogu võistlus.
Antud üleskutsele reageeris paarkümmend kogudust, kuid registreerus
15 kirikuraamatukogu. Eesmärk oli kutsuda taaslooma koguduste raamatukogusid.
Kuigi võitjat välja ei kuulutatud, sai toimkond kirikuraamatukogudest
piisava ülevaate. Vanimaks koguduseraamatukoguks Eestis peetakse
1842. aastal pastor Aleksander Ludvig Baumanni asutatud kogu Karusel.
1930. aastate keskel asus EELK Konsistoorium koguduste raamatukogusid
korraldama. Näiteks oli 1937. aastal 166 kogudusest raamatukogu 79-s.
Vahepealsetel aastatel unustusse langenud koguduseraamatukogudega taastamisega
tegeldakse taas 1990-ndatest aastatest.
RAAMATULUGU
Patkuliana Rahvusraamatukogus Sirje Lusmägi
Artikkel käsitleb Liivimaa aadliku Johann Reinhold von Patkuli
(1660-1707) vastasseisu Rootsi võimudega ja selle kajastumist trükisõnas.
Keskendutud on teostele, mis ilmusid Patkuli eluajal ja lähiajal
pärast tema hukkamist. Vastasseis sai alguse Rootsi valitsuse plaanist
taasriigistada osa Balti aadlile kingitud mõisamaid. Patkul, kes
esindas Liivi aadli huve maapäeva saadikuna Stockholmis, oli oma
õigusenõudmises liialt agressivne ja ta mõisteti
võimude poolt tagaselja surma kui mässaja. Hilisema elu pühendas
Patkul Rootsi-vastase koalitsiooni õhutamisele, kasutades ära
oma kõrgeid ametikohti August II ja Peeter I juures; teda peetakse
üheks Põhjasõja algatajaks. Alt-Ranstädti rahu
põhjal andsid Saksi võimud Patkuli Rootsile välja ja
ta hukati. Oma vaadete selgitamiseks ja vastase halvustamiseks kasutasid
nii Rootsi võimud kui Patkul aktiivselt trükisõna.
Patkul avaldas dokumentide kogumikke, mis pidid tõestama Liivi
aadli õigust oma maadele ja privileegidele ja Rootsi-vastase poliitlise
pamfleti. Stockholm vastas Patkuli üllitiste põletamise ning
teda halvustavate trükistega. Kui Patkulist sai eriti julma hukkamise
tõttu poliitiline märter, suurenes veelgi temaaineliste teoste
hulk. Ilmus ajaloolisi uurimusi, romaane, näidendeid, isegi anekdootide
kogumik, mistõttu juba 19. sajandil tekkis mõiste Patkuliana.
Artiklis on lähemalt kirjeldatud Eesti Rahvusraamatukogu harulduste
kogus säilitatavaid Patkuliana eksemplare, neis leiduvaid
omanikumärke ja käsikirjalisi kommentaare. Pikemalt on kirjeldatud
1719. aastal ilmunud ajaloo alast jätkväljaannet Gespräche
in dem Reiche derer Todten…, mille sisuks on kujutluspilt J. R. v.
Patkuli kohtumisest surnuteriigis nimeka kaasaegse G. H. v. Görtziga.
EESTI RAAMATU AASTA
Eesti Raamatu Aasta Peakomitee pöördumine
Eesti Raamatu Aasta Peakomitee viis 5.-6. aprillini Pärnus
läbi aasta lõpukonverentsi "Kloostrist internetini".
Juba pealkiri viitab, et arutluse all oli väga ulatuslik ainevald.
Eriilmeliste ettekannetega esinesid filosoofid, ajaloolased, araamatuloolased,
poliitikud, kirjandusteadlased jpt. Kõlama jäi optimism raamatu
tuleviku suhtes.
STATISTIKA
Põhinäitajaid rahvaraamatukogudes Heli
Priimets ja Margit Jõgi
Lugejateenindus on Eesti rahvaraamatukogudes aasta-aastalt intensiivistunud.
2000. aastal oli Eesti rahvaraamatukogude lugejaid 104 605 võrra
rohkem kui 1994. aastal. Külastuste kasvutempo püsib kõrge
– 2000. aastal 9,6% võrreldes 1999. aastaga. Laenutuste arv tõusis
1992. aastast 1999. aastani. Laenutuste arvu vähenemine 2000. aastal
on seotud arvestuslike muutustega – 1. jaanuarist 2000. aastal rahvaraamatukogus
teaviku kohalkasutamist laenutusena ei arvestata.
2000. aastal oli Eesti rahvaraamatukogus keskmiselt 1,5 arvutit, neist
kõige rohkem keskkogus 15,6 arvutit ja kõige vähem
lasteraamatukogudes 0,7 arvutit. Raamatukogutarkvara kasutas 195 rahvaraamatukogu
(s.o. 34% Eesti rahvaraamatukogudest). Internetiühendusi oli 213
raamatukogus (s.o. 37% Eesti rahvaraamatukogudest).
RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS
KÜSI JULGESTI!
Mati Sirkel, Anne Valmas ja Kersti Tiik kirjandusvalikust "100 Eesti
elu enim mõjutanud raamatut"
Küsimusele "Kas raamatuaasta puhul esitatud kirjandusvalik
"100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut" väärib
Teie meelest eestlase kuldraamatukogu nimetust" vastavad Eesti Kirjanike
Liidu esimees Mati Sirkel, Eesti Akadeemilise Raamatukogu direktor Anne
valmas ja Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Kersti
Tiik. Kokkuvõtvalt arvatakse, et valik on juhuslik.
EESTI MÕTTELUGU
Aspel – klassik või mitte? Maie Kalda
Autor tutvustab "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud eesti
kirjandusteadlase Aleksander Aspeli (1908–1975) artiklite kogumikku "Kirjad
Pariisist". 30ndaid aastaid võib pidada nii Aspeli kui üldse
eesti kirjanduskriitika kuldajaks. Aspel, kes oli tihedalt seotud prantsuse
kirjanduse ja kultuuriruumiga (õpetas eesti keelt Pariisis, hiljem
1946. Aastast prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud USA-s),
oli samas oma elitaarsuse juures suurepärane populariseerija. Tema
eesmärk oli vahendada prantsuse kultuuri eesti keeles ja seda tegi
ta väga mitmekülgselt, nagu kinnitab ka antud kogumik.
RAAMATUKOGU TURUEDUKUS
Kriitilised edutegurid raamatukogus Aira Lepik
Artiklis antakse ülevaade ktiirliste edutegurite meetodist organisatsiooni
tegevuse tulemuslikkuse analüüsimisel ja hindamisel. Kriitlised
edutegurid on valdkonnad, kus kindlasti tuleb edu saavutada, et kogu organisatsioon
tervikuna oleks tulemuslik. Artiklis analüüsitakse kriitiliste
edutegurite kasutamist infoteadustealastes uuringutes ning seostatakse
edutegurite määramisvajadust eelkõige raamatukogu tulemusjuhtimisega
ning strateegiliste arengukavade koostamisega.
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING
Väärtkirjandus kooliraamatukogus Vaike Kurel
Ülevaade 27. aprillil RR-is toimunud konverentsist "Väärtkirjandus
kooliraamatukogus – kultuurrahva kasvataja", millest võtsid
osa põhiliselt kooliraamatukoguhoidjad ja emakeele õpetajad.
SÕNUMID
- Rahvaraamatukogude Nõukogu loodi 15. jaanuaril 1998.
aastal. Lähtuvalt Rahvaraamatukogude seadusest on nõukogu
Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunikule nõuandev
organ. Nõukogu kogus raamatukoguhoidjailt arvamusi rahvaraamatukogude
lähiaastate arengu kohta, enammainitud seisukohad on toodud ülevaates.
- Teadusraamatukogude talveseminaril 12.–13. märtsini Käärikul
käsitleti raamatukogude arendustegevust ning INNOPAC-i ja elektronaktaloogi
ESTER tööprobleeme.
- RR-i teadusnõukogu eesmärk on koordineerida raamatukogundus-,
raamatuteaduse, informaatikaalaste ning nendega piirnevate valdkondade
teadus- ja arendustööd. Antakse lühiülevaade 16.
apr. toimunud koosolekust, kus tutvustati MIPROMS-I (Mercuri International
Project Management System) põhimõtteid ning 2000.
aastal TPÜ-s kaitstud RR-i töötajate magistritöid
ja püüti määratleda RR-i põhi- protsessi
ja teisi sellele allutatud protsesse.
- Raamatukogude infosüsteem ESTER uueneb. Autor tutvustab
muudatusi Tallinna serveri töös.
- Ülevaade tuntud raamatuteadlase ja bibliograafi Richard Antiku
100. sünniaastapäevale pühendatud üritustest
Eesti Kirjandusmuuseumis ja Kõrveküla raamatukogus.
- Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, ajakiri "Hea laps",
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Õpilasomavalitsuste
Liit algatasid projekti "Lugemine lubatud", mis kestab
1. veebruarist 2001 kuni 1. veebruarini 2003. Projketi käigus tahetakse
uurida põhikoolide kooliraamatukogude olukorda ning leida võimalusi
laste lugemisega seotud probleemide laendamiseks.
- Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses peeti 23. aprillil lastekirjanduse
ümarlaud 2001, mis kinnitas oma pöördumises üldsuse
poole, et Eesti Vabariigis puudub ametlik laste kultuuripoliitika ning
lastekirjandust ei väärtustata riiklikult.
- Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus andis 5. mail välja
esimese MUHVI auhinna, mille sai Läänemaa Keskraamatukogu
lastekirjanduse osakonna töötaja Krista Kumberg laste kirjanduse
ja laste lugemise käsitlemise eest ajakirjanduses.
- Õnnitleme: Virve Ennosaar – 75
Kauaaegne RR-i töötaja, teenekas raamatukogunduse arendaja
Virve Ennosaar tähistas 19. mail oma 75. sünnipäeva.
SUMMARY
|
Ilmub
6 korda aastas