Väljaandjad:
	2001
		Ilmub 6 korda aastas

2001 nr. 2

TOIMETAJAVEERG

SISUKORD

ARHIIV

Austet raamaturahvas, hää raamatukogurahvas! Ehkki jätame raamatuaastaga hüvasti, jääb sõna raamat meie ala mõtetes ja tegemistes ikka esimesele kohale. Ta on sinna lihtsalt sisse raiutud ja pole väge, mis suudaks seda muuta. Raamatukogude panus aasta tähtsündmusesse oli tegelikult vägev. Kui kord raamatuaasta arve ja tekste kokku liidetakse, siis oleme me kindlasti esireas, aga nii see peabki olema, sest teistsugust elu me ette ei kujuta. Nii et tegu pole kiituse otsimisega, pigem lootusega, et meie endi ja me riigi raamatutruudus on edaspidigi murdumatu. Raamatu ülistamiseks on viimased kaksteist kuud palju sõnu paberile pandud, otsisin minagi tsiteerimisväärset. Leidsin, ent murran ühtlasi truudust eesti raamatule, sest alltoodud lause kuulub hoopis Albert Camus’le: ""See on raamatukogu," ütles ta. Ta hääldas halvasti seda sõna, mida ta oli kuulnud oma poja suust ja mis ei öelnud talle midagi, aga ta tundis ära raamatu köite. "Jah," ütles Jacques pead tõstmata. Catherine Cormery kummardus üle tema õla. Ta vaatas kahte ristkülikut lambivalguses, ridade korrapärast järjestust; ka tema hingas sisse selle lõhna, ja vahel libistas ta oma pesuveest kangete ja kortsuliste sõrmedega üle lehekülje, nagu püüaks ta paremini mõista, mis on raamat, läheneda veidigi neile märkidele, mis tema jaoks olid salapärased ja arusaamatud, kuid millest tema poeg leidis nii sageli ja tervete tundide vältel elu, mis jäi temale tundmatuks, ja kust poeg naasis, silmis see pilk, millega ta vaatas oma ema kui võõrast." ("Esimene inimene", lk.188–189) Tundkem siis aukartust raamatu ja raamatukogu ees, sest ega meil palju muud enam järele pole jäänudki. Maire Liivamets

SISUKORD

AVAVEERG Vahemõtteid raamatuaastal Andres Langemets Tuntud kolumnist kirjeldab, kuidas sündis raamatuaastale pühendatud raadiosaate Ex libris mõte, kes selles osalevad ning milline on olnud saate eesmärk. PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGUD Vaste-Kuuste raamatukogu Mall Kõpp 1998.aastal avas ühendatud küla- ja kooliraamatukogu – Vaste-Kuuste raamatukogu – oma uksed kohaliku põhikooli renoveeritud hoones. Ühendatud raamatukogu rajamisega hoiti kokku valla raha ja kool sai kaasaja nõuetele vastava raamatukogu. Raamatukogus töötab praegu kaks inimest, lugejate, külastuste ja laenutuste arv on kasvanud. Raamatukogu on avatud ka suvel ja koolivaheaegadel. Raamatukogu juhataja peab oluliseks, et raamatukogul on kaks eraldi sissepääsu – üks täiskasvanud lugejatele ja teine õpilastele, otse koolimajast. Ka kogud on paigutatud eraldi ruumidesse, kuid päriselt kaht lugejate gruppi siiski eraldada pole võimalik. Kokku on raamatukogus 21 lugejakohta, aga leidub ka vaiksemaid paigakesi täiskasvanud lugejate tarvis. Igal juhul pole teeninduse kvaliteet seoses kooli- ja rahvaraamatukogu ühendamisega langenud, kuigi komplekteerimine on muutunud keerulisemaks. Ahtme gümnaasiumi raamatukogu Galina Smolina Ahtme gümnaasiumi raamatukogu uued ruumid avati 1994. aasta aprillis. Kojulaenutuseks planeeriti eraldi kogu, neljakümnekohalisse lugemissaali kavandati aga teatmeteoste, perioodika ja piiratud eksemplaarsusega teavikute kogu. 1995. aastast teenindab venekeelse gümnaasiumi raamatukogu 40-60 lugejat kummaski jaotuses. Sihtotstarbelise komplekteerimise tagajärjel on kujunenud nii, et kooliraamatukogu suudab oma andmete põhjal vastata 80% päringutest. Seisuga 1. jaan. 2001 on raamatukogus 22 535 teavikut. Kooli raamatukogus leidub nüüd ka rohkem materjali riigikeele, st. eesti keele ja kirjanduse õpetamiseks, samuti võõrkeeletundideks (CD-d, videokassetid). Arvuti abil antakse välja infolehti raamatukogusse saabuva uuema kirjanduse kohta, koostatakse soovitusnimestikke, avaldatakse gümnaasiumi ajakirja "Helios", kujundatakse interjööri. 1999. aastal sai Ahtme gümnaasium juurde neljakorruselise hoone, kus asub nüüd põhikool. Laste töö hõlbustamiseks rajati põhikooli juurde ka eakohase kirjandusega varustatud kojulaenutus ja lugemissaal. Raamatukogul on traditsiooniks korraldada kohtumisõhtuid kirjanikega, luule- ja muusikaõhtuid, etlemiskonkursse, raamatukogutunde. Koos käib teadmishimuliste klubi. Gümnaasiumi vanematele klassidele korraldatakse ekskursioone teadusraamatukogudesse. Aktiivselt osaleti ka Eesti Raamatu Aasta üritustes. Kreenholmi kooli raamatukogu Tatjana Tokareva Pärast 1997. aastal toimunud kapitaalremonti oli Kreenholmi kooli raamatukogus 24-kohaline lugemissaal, 16 000 raamatut ja 20 000 õpikut. Aastate jooksul on komplekteeritud küllalt mitmekesine kogu, kuhu lisaks vene klassikutele (kool on venekeelne) ostetakse nüüd ka väljaandeid riigikeele õpetamiseks. Kahjuks napib alati raha, seepärast paluti materiaalset toetust kooli hoolekande nõukogult eesti kirjanduse ostmiseks. Paljudele õpetajatele meeldib raamatukogus õppetunde läbi viia. Raamatukoguhoidja ülesandeks jääb siis valida vastavat teatmekirjandust ja näitusi korraldada. Raamatukogus töötab klubi "Miksikene", raamatukoguhoidja korraldab selles osalejatele viktoriine. Toimuvad eakohased raamatukogutunnid, kus õpetatakse raamatut austama ja käsitsema, et hiljem iseseisvalt infot otsida. Raamatukogus viibib iga päev sadu inimesi, lisaks veel tähtpäevade tähistamine ja suuremate raamatunäituste külastamine. Tulevikus tahetakse üle minna arvutiga teenindamisele ja luua pedagoogidele raamatukogu baasil metoodiline keskus. TEADUSRAAMATUKOGU Lugejakoolitus võrgust Taimi Nurmiste Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu viis 2000/2001. õppeaastal esmakordselt läbi esimese aasta üliõpilaste lugejakoolituse bibliograafiakursuse ühe osa võrgukeskkonnas, kaugkoolituse vormis. Õppuse "Teavikute veebipõhine otsing elektronkataloogist" eesmärgiks oli tutvustada raamatukogu veebi kui üht infoallikat ning õpetada elektronkataloogi veebipõhist kasutamist. Valmistati ette juhendid raamatu, ajakirja ja artikli otsinguks. Koostati küsimused ning talletati vastusevariandid selleks loodud andmebaasis. Koostatud materjalide põhjal kujundati võrgupõhine õpikeskkond, mille rakendus koosnes kahest moodulist: vastamis- ja hindamismoodulist. 2000. aasta detsembris tegi veebiõppuse läbi 1113 tudengit. Tagasiside oli väga positiivne. Saadud kogemus näitas, et raamatukogus on olemas potentsiaal, millega saab kaasa aidata kõrgkooliõpetuse moderniseerimisele. 100 aastat esimesest eestikeelsest heliplaadist Katre Riisalu Artiklis antakse ülevaade helisalvestuse ajaloost Eestis. Esimene eestikeelene heliplaat salvestati 1901. aastal Peterburis The Grammophone Company poolt. Esimene heliplaadistus Eesti pinnal toimus paar aastat hiljem – 25. jaanuaril 1904. Tallinnas hotelli "Kuld Lõvi" saalis laulis Estonia koor. Kahe sõja vahele jäänud aastatel plaadistasid suured firmad Eestis kokku ligi 2000 nimetust. Alles 1940-ndate aastate lõpus hakati eesti muusikat ja interpreete taas jäädvustama, kuid seekord juba Moskvast tulevate juhtnööride järgi. 1959. aastal asutatud Tallinna Heliplaadistuudio salvestas oma tegevuse jooksul (kuni aastani 1989) rohkem kui 900 plaadile eesti tuntud interpreete, heliloojaid, kirjanikke ja näitlejaid. 1990-ndatel aastatel on helisalvestiste väljaandmine kasvanud plahvatuslikult. Aastane toodang ulatub 300 nimetuseni. Artiklis käsitletakse ka eesti helisalvestiste registreerimist nimestikes. Süstemaatiliselt hakati sajandi alguse heliplaate uurima ja registreerima alles 20. sajandi viimasel veerandil. 1998. aastal ilmus H. Pedusaare koostatud "Eesti heliplaatide koondkataloog, 1901–1939". Rahvusraamatukogus on helisalvestiste aastanimestikke koostatud alates 1993. aastast. Viimastel aastatel moodustab diskograafia ühe osa eesti jooksva rahvusbibliograafia muusika seerias. RAAMATULUGU Raamatuaasta esindusteoseid Helle Remmelt Aurtor vaatleb Vabadusristi Vendade Ühenduse väljaannet "Eesti Vabadusristi kavalerid" (Tallinn, 1935) ja Eesti Kirjanduse Seltsi poolt kirjastatud F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" 5. trükki (Tartu, 1936). "Eesti Vabadusristi kavalerid" oli mõeldud Eesti Vabariigi ainukese riikliku aumärgi – Vabadusristi kavaleride mälestuse jäädvustamiseks. Selle aumärgi omanikuks on saanud 2078 Eesti kodanikku ja 1057 välismaalast. Raamat sisaldab 1343 Vabadusristi kavaleri pildi ja eluloo. F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" 5. trükki on vaadeldud kui "esteeetilist rahvaväljaannet, ilma suuremate sissejuhatuste ja kommentaarideta" (August Annisti saatesõnast). Teose juures on olulised Kristjan Raua ja Hando Mugasto illustratsioonid. JUTUTUBA Ela edasi, eesti raamatukogundus Maire Liivamets Intervjuu Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Tiia Pihlakuga on inspireeritud tema ootamatust pensionile minekust. Ta selgitab, miks ta seda tegi ja kõneleb asjadest, mis jäid südame peale (näiteks koduloo uurimine). Ka avaldab Tiiu Pihlaks arvamust rahvaraamatukogude ja kooliraamatukogude ühindamise kohta. Tema meelest peab asja kaaluma, ja kui on vaja, siis ka ühendada. Veel jagab ta mõned tähelepanekud rahvaraamatukogude koostöö kohta, mis võiks olla parem. Ka lubab ta edaspidi mõnes asjas kaasa lüüa, kui teda selleks palutakse. KÜSI JULGESTI! Toimetuse pärimisele vastavad Anzori Barkalaja ja Krista Talvi Viljandi Kultuurikolledzi rektor Anzori Barkalaja ja ERÜ esinaine Krista Talvi vastavad toimetuse küsimusele, kas kolledzi raamatukogunduse ja infoteaduste kateeder on suutnud täita oma ülesandeid 21. sajandi raamatukoguhoidja nõudmisi silmas pidades. Barkalaja keskendub rohkem kooli arengukavale ja tulevikule, Talvi hindab praegust tudengite teadmiste taset. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS EESTI MÕTTELUGU Meie, eestlased Mall Hiiemäe Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe tutvustab 2000. aastal väljapaistva rahvaluuleteadlase ja rahvusideoloogi Oskar Looritsa 100. sünniaastapäevaks välja antud artiklitekogu "Meie, eestlased". Kogumik ilmus sarjas "Eesti mõttelugu" (koostajaks Hando Runnel), sellesse on valitud autori rohkem kui pooletuhandest tööst 30 artiklit, kirjutatud ajavahemikul 1927–1958 kodumaal ning hiljem, sõjapõgenikuna, Rootsis. Tähelepanukeskmes on eestlaste kui Ida- ja Lääne-Euroopa piiril asuva väikerahva põhiloomuse ja elutunde kujunemine eelajaloolisest ajast 20. sajandi keskmeni suurrahvaste mõjusfääris. Autor väärtustab eestlaste soome-ugri põlist kultuuritausta ning vastandab seda läänelikule mõttemallile. Paljud tema seisukohad on aktuaalsed samuti ka tänapäeva Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus. RAAMATUKOGU TURUEDUKUS Tasakaalustatud arvestuskaardi metoodika Aira Lepik Artiklis antakse ülevaade tasakaalustatud arvestuskaardi metoodikast ja analüüsitakse selle kasutamise kogemusi raamatukogu tegevuse tulemuslikkuse hindamisel. Kirjutises käsitletakse tasakaalustatud arvestuskaardi mitmetasandilisusest tulenevalt raamatukogu visiooni ja strateegia analüüsimise mõju kasutaja, sisemise võimekuse, innovatsiooni ja õpivalmiduse ning finantsilises perspektiivis. ARVUSTUS Läbi vaevademaa Vaime Kabur Teeneka ja eaka Rahvusraamatukogu töötaja arvustuses Piret Lotmani raamatule "Parlamendiraamatukogust rahvusraamatukoguks III. F. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik raamatukogu 1954–1988" kirjeldab ta oma tööaastate tundmusi ja läbielamusi. Kabur tõdeb, et tööd tehti ka siis, kes seda muidugi tahtis teha, aga nõukogude kord seisis kogu aeg meie kohal ja kõrval. Ta tunnustab Piret Lotmani teost kui ausat ja ilustamata käsitlust ideoloogilise surve ajast. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING ERÜ aastakoosolek 28. veebruaril toimunud ERÜ aastakoosolekul esitas juhatuse esinaine Krista Talvi ülevaate eelmise aasta tegevusest. Kuulati ära ka finants- ja revisjonikomisjoni aruanne, 2001. aasta tegevuskava ning valiti uued liikmed juhatusse. ERÜ aastapreemia anti Tiiu Reimole (EAR, ERÜ vanaraamatu toimkonna liige ja kauaaegne juht) ning teenetepreemia Tiiu Pihalakale (Jõgevamaa piirkondliku ühenduse usaldusisik). ERÜ kõnekoosolek Linda Kask, Reet Olevsoo Traditsiooniliselt ERÜ aastakoosolekuga samal päeval peetava kõnekoosoleku (järjekorras seitsmenda) teemaks oli "Kas Eesti raamatukogusüsteem vajab reformimist?". Koosolekul ettekandega esinenud Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa teavitas sammudest teadusraamatukogu arenduskava koostamisel ning selgitas üksikasjalikult oma nägemust rahvaraamatukogude ühtsest komplekteerimiskeskusest. Haridusministeeriumi teaduse talituse juhataja Maie Toimet informeeris plaanitavatest muudatustest teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses, mis puudutavad ka raamatukogusid. Oma mõtted ja kommentaarid Eesti raamatukogunduse kohta ütlesid välja ka Krista Talvi, Anne Valmas, Aira Lepik, Ivi Tingre, Rutt Enok ja paljud teised. Pealkirjas esitatud küsimusele kõnekoosolek otsest vastust ei andnud, kuid kõlama jäi mõte, et nii mõnigi asi vajab muutmist. Raamatukoguhoidja – 21. sajandi elukutse Malle Ermel Kokkuvõte 15. novembril 2000. aastal Viljandi Kultuurikolledži, TPÜ infoteaduste osakonna, ERÜ koolituse toimkonna ja Kultuuriministeeriumi raamatukogutöötajate koolituse nõukogu ühisest mõttevahetusest Viljandis. Kõlama jäi mõte, et kutseõppe ja kraadiõppe kõrval vajatakse rohkem täienduskoolitust. Ka vajab Eesti raamatukogunduse arengukava. ERÜ – milleks? Katrin Kaugver 1.–2. veebruarini Roosta puhkekülas peetud ERÜ juhatuse ja aktiivi kokkusaamisel arutati ERÜ missiooni, võtmeküsimuste, eesmärkide ja esmaste ülesannete üle. Vaagiti võimalusi ja ohte, käsitleti ERÜ tugevaid ja nõrku külgi. Raamat kui kultuuriväärtus Rutt Hiie 15. veebruaril toimus ERÜ vanaraamatu toimkonna ja EAR-i konverents "Raamat kui kultuuriväärtus". Kuus ettekannet käsitlesid peamiselt reformatsiooniaja raamatulugu. Vanaraamat pakub põnevat materjali ning kui uurimistulemustega astuvad üles nii ajaloolased, raamaturestauraatorid kui ka raamatuloolased – nagu sel koverentsil – siis muutuvad tulemused üha kaalukamaks. SÕNUMID Eesti Raamatu Aasta tähtteos Tiina Aasmann 11. aprillil möödub 100 aastat nimeka eesti raamatukoguteadlase, bibliograafi ja arhivaari Richard Antiku sünnist (surn.1998). Sel puhul antakse lühiülevaade tema elust ja tegevusest Arhiivraamatukogu loojana. Richard Antik ja Arhiivraamatukogu Merike Kiipus 11. aprillil möödus 100 aastat raamatukogutegelase, bibliograafi ja arhivaari Richard Antiku (1901–1998) sünnist. Tema parimad töömeheaastad raamatukogunduse alal möödusid Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogus (1923–1942), mis kujunes tol ajal tõeliseks rahvusraamatukoguks. Richard Antiku 100. Sünniaastapäevaks valmis Eesti Kirjandusmuuseumil kogumik "Richard Antik". Mälestame - Linda Liinve

ARHIIV

2001 - 1

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1 1999 - 6, 5, 4, 3, 2