| AVAVEERG
Kes kardab armastada vabaduses? Katrin Kivimaa
Autori salaiidoliks on oma iseseisvusega, tegude, sõnade ja loominguga
maailmale kõnelevad naised, kelle naiseksolemine erineb sellest,
mida võimaldavad traditsiooniline perekond, haridus ja massimeedia.
Põhjamaades on feministliku liikumise ja naiste emantsipatsiooni
tulemusena naiste eneseteadlikkus suurem kui Ida-Euroopa maades tervikuna.
Ühiskonna poolt on naistele sisse süstitud hirmutav dilemma
– kas olla õnnelik või olla vaba.
PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGUD
Kooliraamatukogu tänases päevas. Ingrid
Laasi
Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi raamatukoguhoidja Ingrid Laasi annab
oma artiklis "Üks kooliraamatukogu tänases päevas"
lühiülevaate kooliraamatukogu arenguloost, mis algas 24. septembril
1964, kui Haapsalu 8-klassilise kooli raamatukogu inventariraamatusse
tehti esimene sissekanne. Kooli suursündmuseks oli 1984./85 õppeaasta,
mil renoveeriti Wiedwmanni tänava koolimaja ja ka raamatukogule eraldati
üks ruum. 1994. aasta sügisest on kooli raamatukogul aga veel
paremad tingimused, kaks aastat hiljem avati internet. Lisaks tavaklassidele
avati hiljuti ekperimendi korras koolis individuaalklassid õppimis-
ja käitumisprobleemidega lastele ja nende õpilastega töötades
on kooliraamatukogu roll suurem kui muidu.
Kooliraamatukogu teenindab 486 lugejat, põhikogu suurus on 15 419
teavikut, millest 15 284 on raamatud. Perioodilisi väljaandeid on
21 nimetust. Töötab üks raamatukoguhoidja. Kooli juhtkond
teeb omalt poolt kõik, et leida komplekteerimisraha ja toetada
igati kooliraamatukogu tegevust. Ingrid Laasi peatub lühidalt ka
probleemidel, mis puudutavad õpilast ja arvutit ja arvab, et sageli
on hõlpsam teatmeteost riiulitelt haarata. Tähtis on aga,
et kooliraamatukogu suudaks õpilaste soove õppematerjalide
osas täita.
Nõo kooli raamatukogu. Heili
Tali
Artiklis antakse ülevaade Nõo põhikooli ja Nõo
reaalgümnaasiumi ühise raamatukogu ajaloost ja tänasest
päevast. 1990. aastal sai raamatukogu kooli juurdeehitusse avarad
ruumid. Aineõpetajad oskavad oma töös ära kasutada
kõiki raamatukogu võimalusi. Õpilaste hulgas on
eriti populaarne 24-kohaline lugemissaal, kus leitakse tegevust ka pärast
koolitunde. 1997. aastast on raamatukogul interneti püsiühendus,
raamatukogu tööd hõlbustab kooliraamatukogude arvutiprogramm
ARX Raamat.
Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu. Edith
Hermann
Raamatukogu juhataja Edith Hermann tutvustab lühidalt oma raamatukogu
ajalugu, mille asutamisdaatumi üle uurijad veel tänagi arutlevad,
kõneleb kogust ja uue infotehnoloogia juurutamisest.
TEADUSRAAMATUKOGU
Organisatsiooniline analüüs raamatukogus II. Merike
Poljakov
Tartu Ülikooli Raamatukogu töötaja Merike Poljakov
käsitleb komponente, mida peab järgima pärast SWOT-analüüsi
tegemist raamatukogus. Autor selgitab, miks raamatukogu vajab strateegilist,
taktikalist ja operatiivset plaani, mida tuleb arvestada kriisikommunikatsiooni
väljatöötamisel, millised sihtgrupid peavad olema teadlikud
raamatukogu tegevusest, kõneleb koostööpartneritest
ja imago kujundamisest. Tutvustab, kuidas kontrollida ja analüüsida
püstitatud eesmärkide täitmist.
JUTUTUBA
Endiselt kõikide raamatukogude jaoks: vestlus Tiiu
Valmiga. Maire Liivamets
Intervjuu Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Tiiu Valmiga keskendub
hetkel eesti raamatukogunduses tähtsamale probleemile – arengukava
koostamisele. Tiiu Valm püüab selgitada, miks senised arengukava
katsed on ebaõnnestunud, milline see tegevuskava võiks olla
ja kes peaksid õieti uue koostama. Veel selgitab ta viimastel aastatel
RR-is infotehnoloogia hoogsa arenguga kaasnenud struktuurimuutuste vajalikkust;
rahvusraamatukogu tõelisi funktsioone, mida ühiskond alati
ei mõista ja arutleb oma aastatepikkuse raamatukogundusliku töö
mõtte ja väärtuse üle, leides, et kogu vaev on olnud
seda väärt. Ka arvab RR-i peadirektor, et meie raamatukoguhoidjate
eetikaga on kõik korras, kuid on mõistetav, et probleemid
ühiskonnas mõjutavad inimest ka tema ametikohal.
RAAMATULUGU
Eesti vanemast raamatust. Heino Räim
Autor tutvustab oma kirjutises Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu
reservkogust leitud kuut defektset väljaannet 18. sajandist. Kirjeldab
nende välimust, annab andmeid leidumuskohtade kohta ja osutab rahamurele,
mis piirab vanade väljaannete korralikku säilitamist ja restaureerimist.
RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS
Raamatuannetusi Rahvusraamatukogule 1998. aasta Frankfurdi raamatumessilt
* * *
Eesti kooliraamatukogud 1999/2000 õppeaastal: statistika
Viljandi Kultuurikolledzi raamatukogunduse erialala lõpetanud
2000. aastal
RAAMATUKOGU TURUEDUKUS
Turunduse oskusteabest raamatukogunduses. Aira Lepik
TPÜ raamatukogunduse õppetooli professor Aira Lepik alustab
marketingiteemat, mida jätkab terve "Raamatukogu" aastakäigu,
artikliga "Turunduse oskusteabest raamatukogunduses". Käesolevas
kirjutises annab A. Lepik ülevaate turunduse oskusteabest, selle
kasutamisvajadusest raamatukogu tegevuse analüüsimisel ja
hindamisel, analüüsib turunduspõhimõtete kohandamisvõimalusi
raamatukogunduses ja keskendub vastavale raamatukogutöötaja
koolitusele. Seejuures tutvustab ta, milliseid marketingialaseid aineid
ta kõrgkoolis õpetab ja millistele tunnustatud autoritele
ta oma õpetamisel toetub.
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING
Kooliraamatukogu kui õpikeskus. Vaike Mändmaa
Ülevaade 10. novembril 2000 peetud ERÜ kooliraamatukogude
sektsiooni seminarist, kus räägiti kooliraamatukogude töökorralduse
aluste projektist, kooliraamatukogude kogude sisu uuringust, haridusameti
ja kooliraamatukogude koostööst ning kooliraamatukogude arengukavast.
Friedrich Puksoo päev. Ene Riet, Urve Tõnnov
Eesti tuntud raamatukogutegelase ja bibliograafi Friedrich Puksoo sünnipäeval
(1890–1969) 23. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli Raamatukogus, mille
direktor ta pikemat aega oli, traditsiooniline raamatukogundusalane
konverents. Seekordsel konverentsil "Raamatukogud Eesti raamatu
hoidjana" arutleti eesti raamatu hoidmise ja säilitamise üle.
Lisaks antakse sel päeval välja F. Puksoo auhind parimale
eelmisel aastal avaldatud raamatuloo, raamatuteaduse, raamatukogunduse
või bibliograafiaalasele tööle. (Züriil on õigus
välja anda mitu auhinda ettenähtud summa piires või
määrata auhind ka kogu varasema pikaajalise töö
eest.)
Seekordne F. Puksoo auhind määrati Tiiu Reimole väljaande
"Eesti raamatu kronoloogia" ja 2000. a. avaldatud uurimuste
eest (4000 krooni).
Esile tõsteti E. Annuse monograafia "Eesti kalendrikirjandus
1720-1900" kui tõsine uurimus kalendrikirjanduse ajaloost.
KONVERENTSID & SEMINARID
ISSN Washingtonis. Silvi Metsar
Eesti Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia keskuse juhataja annab artiklis
ülevaate 2000. a. septembris toimunud ISSN-aastakoosolekust Ameerika
mandril. Kord aastas korraldatav koosolek võtab kokku kogu süsteemi
puudutavad teemad, mis käsitlevad ennekõike perioodiliste
väljaannete registreerimist rahvusvahelises ISSN-andmebaasis. Võtmeküsimuseks
kujuneski perioodiliste võrguväljaannete registreerimine
ja neile ISSN-tunnuse omistamine. Autor osutab tähelepanu ka ISSN-i
strateegilisele plaanile, ISSN-i kirjete koostamise juhendi kaasajastamisele,
rahvusvahelise standardi ISST väljatöötamisele.
ARVUSTUS
Nemad ja meie ehk eestlase ilmavaade. Piret Lotman
Eesti raamatukogude ajaloost. Hans Jürman
Piret Lotman ja Hans Jürman retsenseerivad 2000. aastal ilmunud
Kaljo-Olev Veskimägi "Eesti raamatukogude ajalugu". P.
Lotman läheneb oma artiklis "Nemad ja meie ehk eestlase ilmavaade"
raamatule ajaloolase pilgu kaudu ja hindab seda metodoloogilisest seisukohast,
lisades üldtõe, et iga ajastu kirjutab oma ajaloo. Ja ka
Veskimägi kokkuvõttev eesti raamatukogude ajalugu näitab
mitme põlvkonna eestlase eluhoiakut. Jürman aga pigem mõtiskleb
raamatu ja raamatukogu tähenduse üle.
Vaikus ja varjud. Maire Liivamets
Maire Liivamets arutleb arvustuses "Vaikus ja varjud" Piret
Lotmani raamatu "Parlamendiraamatukogust rahvusraamatukoguks"
üle. Lotman kirjeldab okupatsiooniaastaid 1954-1988, mil raamatukogus
oli ideoloogia kammitsais nii teenindustöö kui teadustöö.
Palju raamatuid asus erifondis ja komplekteerimine oli piiratud. Ajaloolasest
autor toetub ainult aruannetest leitud faktidele ja sellest johtuvalt
kõneleb ta vähe neil aasta Riiklikus Raamatukogus töötanud
inimeste panusest ajajärgu raamatukogunduse ellu. Retsenseerija
püüab aga selgitada, miks autor ja lugeja lähenevad väljaandele
erinevalt. Nimelt on autori kontseptsioon lihtne – kõik mis on
must-valgel kirjas vastutab ajaloo ees ega vaja põhjalikumat
üleseletamist, lugeja läheneb aga emotsionaalsel põhimõttel,
ja tunneb, et tema tööelu pole piisavalt käsitletud.
SÕNUMID
Sotsiaalteaduste teabekeskus TPÜ-s. Kersti
Kikkas
16. novembril 2000 avati TPÜ raamatukogu endises konverentsisaalis
sotsiaalteaduste teabekeskus. Sinna koguti akadeemiliste osakondade
ja õppetoolide juurde kogunenud raamatukogud – kokku anti raamatukogule
üle ca 10 000 teavikut. Saali ümberehitust finantserisid ülikool
ja ülikooli sotsiaalteaduskond ühiselt, infotehnoloogia muretseti
Tempuse Avatud Ülikooli projekti raames. Praegu on teabekeskusel
9 arvutitöökohta.
Õnnitleme: Voldemar Miller – 90
Veebruaris tähistas oma 90.-ndat sünnipäeva üks
Eesti väärikamaid ja tuntumaid ajaloo, raamatuajaloo, raamatukogunduse
arhiivinduse, koduloo- ja kultuuriloo-uurimise suurkujusid – Voldemar
Miller, kes on edukalt esinenud ka ilukirjanduses ja ajakirjanduses.
"RAAMATUKOGU" KOONDSISUKORD 2000. 40-42
SUMMARY
|
Ilmub
6 korda aastas