ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
2001
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7128 faks (372) 631 1410, e-post enerk@nlib.ee

2001 nr. 1 TOIMETAJAVEERG SISUKORD ARHIIV

AUSTATUD KOLLEEGID!

Viimastel kuudel olen süvenenumalt kui eales varem arutlenud mu elu suunavate põhimõistete uudsus, kiirus, rikkus üle. Mida need õieti tähendavad? Mis on nende tegelik sisu ja hind, kas ühiskond kasutab neid ikka õigesti või hoopis fetišeerib? Kas nad on konservatiivsuse, laiskuse, vaesuse vastandid või tuleks loetleda sootu teistsuguseid märksõnu, näiteks lobedus, armutus, tühisus?

Nagu iga teinegi haritud inimene olen ma valmis kohtuma uuega, aga ma tahan kõik uued asjad ise läbi mõelda, neist aru saada, tunnistada, et see on õige. Mulle meeldib uuega kohtuda rahulikult. Kas uued väärtused, mida pakutakse, on ikka need, mille eest olen valmis midagi loovutama? Ma esitan enamasti küsimuse – miks? Kui ma aga ei leia iseendale mõistetavaid vastuseid ja selgitusi, siis haarab mind eksistentsiaalne hirm, et mu tõekspidamised ja väärtused tallatakse pihuks ja põrmuks. Mulle näib, et tänane ühiskond pole sugugi nii ratsionaalne nagu väidab, et kultuurgi ei soosi enam isemõtlemist ja isikusära – ta lihtsalt uuendatakse hoolimatusega üle. Aga mis jääb siis kultuurist järele?

Ma pole valmis pelgalt rikkuse nimel loobuma aastate jooksul ehitatud terviklikust kultuuripildist ja asuma tükkide kallale, et neid veelgi peenendada. Ometigi – ma pole siiani leidnud selget ja uskumisväärt vastust küsimusele, kas meie ühiskond, kes, pea ees, tormab ühest uuendusest teise, kohendab homme täna tehtud muudatust, ja ülehomme ei usu enam eilset, kas selle ühiskonna liikmed tegelikult ikka oskavad lugeda ja mõelda uutmoodi? Kas teie oskate mulle vastata?

Maire Liivamets

SISUKORD
AVAVEERG

Kes kardab armastada vabaduses? Katrin Kivimaa
Autori salaiidoliks on oma iseseisvusega, tegude, sõnade ja loominguga maailmale kõnelevad naised, kelle naiseksolemine erineb sellest, mida võimaldavad traditsiooniline perekond, haridus ja massimeedia. Põhjamaades on feministliku liikumise ja naiste emantsipatsiooni tulemusena naiste eneseteadlikkus suurem kui Ida-Euroopa maades tervikuna. Ühiskonna poolt on naistele sisse süstitud hirmutav dilemma – kas olla õnnelik või olla vaba.

PÄEVAKORRAL – KOOLIRAAMATUKOGUD

    Kooliraamatukogu tänases päevas. Ingrid Laasi
    Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi raamatukoguhoidja Ingrid Laasi annab oma artiklis "Üks kooliraamatukogu tänases päevas" lühiülevaate kooliraamatukogu arenguloost, mis algas 24. septembril 1964, kui Haapsalu 8-klassilise kooli raamatukogu inventariraamatusse tehti esimene sissekanne. Kooli suursündmuseks oli 1984./85 õppeaasta, mil renoveeriti Wiedwmanni tänava koolimaja ja ka raamatukogule eraldati üks ruum. 1994. aasta sügisest on kooli raamatukogul aga veel paremad tingimused, kaks aastat hiljem avati internet. Lisaks tavaklassidele avati hiljuti ekperimendi korras koolis individuaalklassid õppimis- ja käitumisprobleemidega lastele ja nende õpilastega töötades on kooliraamatukogu roll suurem kui muidu.
    Kooliraamatukogu teenindab 486 lugejat, põhikogu suurus on 15 419 teavikut, millest 15 284 on raamatud. Perioodilisi väljaandeid on 21 nimetust. Töötab üks raamatukoguhoidja. Kooli juhtkond teeb omalt poolt kõik, et leida komplekteerimisraha ja toetada igati kooliraamatukogu tegevust. Ingrid Laasi peatub lühidalt ka probleemidel, mis puudutavad õpilast ja arvutit ja arvab, et sageli on hõlpsam teatmeteost riiulitelt haarata. Tähtis on aga, et kooliraamatukogu suudaks õpilaste soove õppematerjalide osas täita.

    Nõo kooli raamatukogu. Heili Tali
    Artiklis antakse ülevaade Nõo põhikooli ja Nõo reaalgümnaasiumi ühise raamatukogu ajaloost ja tänasest päevast. 1990. aastal sai raamatukogu kooli juurdeehitusse avarad ruumid. Aineõpetajad oskavad oma töös ära kasutada kõiki raamatukogu võimalusi. Õpilaste hulgas on eriti populaarne 24-kohaline lugemissaal, kus leitakse tegevust ka pärast koolitunde. 1997. aastast on raamatukogul interneti püsiühendus, raamatukogu tööd hõlbustab kooliraamatukogude arvutiprogramm ARX Raamat.

    Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu. Edith Hermann
    Raamatukogu juhataja Edith Hermann tutvustab lühidalt oma raamatukogu ajalugu, mille asutamisdaatumi üle uurijad veel tänagi arutlevad, kõneleb kogust ja uue infotehnoloogia juurutamisest.

TEADUSRAAMATUKOGU

Organisatsiooniline analüüs raamatukogus II. Merike Poljakov
Tartu Ülikooli Raamatukogu töötaja Merike Poljakov käsitleb komponente, mida peab järgima pärast SWOT-analüüsi tegemist raamatukogus. Autor selgitab, miks raamatukogu vajab strateegilist, taktikalist ja operatiivset plaani, mida tuleb arvestada kriisikommunikatsiooni väljatöötamisel, millised sihtgrupid peavad olema teadlikud raamatukogu tegevusest, kõneleb koostööpartneritest ja imago kujundamisest. Tutvustab, kuidas kontrollida ja analüüsida püstitatud eesmärkide täitmist.

JUTUTUBA

Endiselt kõikide raamatukogude jaoks: vestlus Tiiu Valmiga. Maire Liivamets
Intervjuu Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Tiiu Valmiga keskendub hetkel eesti raamatukogunduses tähtsamale probleemile – arengukava koostamisele. Tiiu Valm püüab selgitada, miks senised arengukava katsed on ebaõnnestunud, milline see tegevuskava võiks olla ja kes peaksid õieti uue koostama. Veel selgitab ta viimastel aastatel RR-is infotehnoloogia hoogsa arenguga kaasnenud struktuurimuutuste vajalikkust; rahvusraamatukogu tõelisi funktsioone, mida ühiskond alati ei mõista ja arutleb oma aastatepikkuse raamatukogundusliku töö mõtte ja väärtuse üle, leides, et kogu vaev on olnud seda väärt. Ka arvab RR-i peadirektor, et meie raamatukoguhoidjate eetikaga on kõik korras, kuid on mõistetav, et probleemid ühiskonnas mõjutavad inimest ka tema ametikohal.

RAAMATULUGU

Eesti vanemast raamatust. Heino Räim
Autor tutvustab oma kirjutises Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu reservkogust leitud kuut defektset väljaannet 18. sajandist. Kirjeldab nende välimust, annab andmeid leidumuskohtade kohta ja osutab rahamurele, mis piirab vanade väljaannete korralikku säilitamist ja restaureerimist.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

Raamatuannetusi Rahvusraamatukogule 1998. aasta Frankfurdi raamatumessilt

* * *

Eesti kooliraamatukogud 1999/2000 õppeaastal: statistika

Viljandi Kultuurikolledzi raamatukogunduse erialala lõpetanud 2000. aastal

RAAMATUKOGU TURUEDUKUS

Turunduse oskusteabest raamatukogunduses. Aira Lepik
TPÜ raamatukogunduse õppetooli professor Aira Lepik alustab marketingiteemat, mida jätkab terve "Raamatukogu" aastakäigu, artikliga "Turunduse oskusteabest raamatukogunduses". Käesolevas kirjutises annab A. Lepik ülevaate turunduse oskusteabest, selle kasutamisvajadusest raamatukogu tegevuse analüüsimisel ja hindamisel, analüüsib turunduspõhimõtete kohandamisvõimalusi raamatukogunduses ja keskendub vastavale raamatukogutöötaja koolitusele. Seejuures tutvustab ta, milliseid marketingialaseid aineid ta kõrgkoolis õpetab ja millistele tunnustatud autoritele ta oma õpetamisel toetub.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kooliraamatukogu kui õpikeskus. Vaike Mändmaa
Ülevaade 10. novembril 2000 peetud ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni seminarist, kus räägiti kooliraamatukogude töökorralduse aluste projektist, kooliraamatukogude kogude sisu uuringust, haridusameti ja kooliraamatukogude koostööst ning kooliraamatukogude arengukavast.

Friedrich Puksoo päev. Ene Riet, Urve Tõnnov
Eesti tuntud raamatukogutegelase ja bibliograafi Friedrich Puksoo sünnipäeval (1890–1969) 23. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli Raamatukogus, mille direktor ta pikemat aega oli, traditsiooniline raamatukogundusalane konverents. Seekordsel konverentsil "Raamatukogud Eesti raamatu hoidjana" arutleti eesti raamatu hoidmise ja säilitamise üle.
Lisaks antakse sel päeval välja F. Puksoo auhind parimale eelmisel aastal avaldatud raamatuloo, raamatuteaduse, raamatukogunduse või bibliograafiaalasele tööle. (Züriil on õigus välja anda mitu auhinda ettenähtud summa piires või määrata auhind ka kogu varasema pikaajalise töö eest.)
Seekordne F. Puksoo auhind määrati Tiiu Reimole väljaande "Eesti raamatu kronoloogia" ja 2000. a. avaldatud uurimuste eest (4000 krooni).
Esile tõsteti E. Annuse monograafia "Eesti kalendrikirjandus 1720-1900" kui tõsine uurimus kalendrikirjanduse ajaloost.

KONVERENTSID & SEMINARID

ISSN Washingtonis. Silvi Metsar
Eesti Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia keskuse juhataja annab artiklis ülevaate 2000. a. septembris toimunud ISSN-aastakoosolekust Ameerika mandril. Kord aastas korraldatav koosolek võtab kokku kogu süsteemi puudutavad teemad, mis käsitlevad ennekõike perioodiliste väljaannete registreerimist rahvusvahelises ISSN-andmebaasis. Võtmeküsimuseks kujuneski perioodiliste võrguväljaannete registreerimine ja neile ISSN-tunnuse omistamine. Autor osutab tähelepanu ka ISSN-i strateegilisele plaanile, ISSN-i kirjete koostamise juhendi kaasajastamisele, rahvusvahelise standardi ISST väljatöötamisele.

ARVUSTUS

Nemad ja meie ehk eestlase ilmavaade. Piret Lotman
Eesti raamatukogude ajaloost. Hans Jürman

Piret Lotman ja Hans Jürman retsenseerivad 2000. aastal ilmunud Kaljo-Olev Veskimägi "Eesti raamatukogude ajalugu". P. Lotman läheneb oma artiklis "Nemad ja meie ehk eestlase ilmavaade" raamatule ajaloolase pilgu kaudu ja hindab seda metodoloogilisest seisukohast, lisades üldtõe, et iga ajastu kirjutab oma ajaloo. Ja ka Veskimägi kokkuvõttev eesti raamatukogude ajalugu näitab mitme põlvkonna eestlase eluhoiakut. Jürman aga pigem mõtiskleb raamatu ja raamatukogu tähenduse üle.

Vaikus ja varjud. Maire Liivamets
Maire Liivamets arutleb arvustuses "Vaikus ja varjud" Piret Lotmani raamatu "Parlamendiraamatukogust rahvusraamatukoguks" üle. Lotman kirjeldab okupatsiooniaastaid 1954-1988, mil raamatukogus oli ideoloogia kammitsais nii teenindustöö kui teadustöö. Palju raamatuid asus erifondis ja komplekteerimine oli piiratud. Ajaloolasest autor toetub ainult aruannetest leitud faktidele ja sellest johtuvalt kõneleb ta vähe neil aasta Riiklikus Raamatukogus töötanud inimeste panusest ajajärgu raamatukogunduse ellu. Retsenseerija püüab aga selgitada, miks autor ja lugeja lähenevad väljaandele erinevalt. Nimelt on autori kontseptsioon lihtne – kõik mis on must-valgel kirjas vastutab ajaloo ees ega vaja põhjalikumat üleseletamist, lugeja läheneb aga emotsionaalsel põhimõttel, ja tunneb, et tema tööelu pole piisavalt käsitletud.

SÕNUMID

Sotsiaalteaduste teabekeskus TPÜ-s. Kersti Kikkas
16. novembril 2000 avati TPÜ raamatukogu endises konverentsisaalis sotsiaalteaduste teabekeskus. Sinna koguti akadeemiliste osakondade ja õppetoolide juurde kogunenud raamatukogud – kokku anti raamatukogule üle ca 10 000 teavikut. Saali ümberehitust finantserisid ülikool ja ülikooli sotsiaalteaduskond ühiselt, infotehnoloogia muretseti Tempuse Avatud Ülikooli projekti raames. Praegu on teabekeskusel 9 arvutitöökohta.

Õnnitleme: Voldemar Miller – 90
Veebruaris tähistas oma 90.-ndat sünnipäeva üks Eesti väärikamaid ja tuntumaid ajaloo, raamatuajaloo, raamatukogunduse arhiivinduse, koduloo- ja kultuuriloo-uurimise suurkujusid – Voldemar Miller, kes on edukalt esinenud ka ilukirjanduses ja ajakirjanduses.

"RAAMATUKOGU" KOONDSISUKORD 2000. 40-42

SUMMARY

ARHIIV

2000 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2