ISSN 0235-0351 (trükiväljaanne) 5/1999

TAGASI väjaannete lehele

Toimetajaveerg

Tere kolleegid!

Võib julgelt väita, et Eesti raamatukoguelu on sündmusterikas, seda eriti sügisel. Iga-aastased ERÜ korraldatavad raamatukogupäevad toovad tegutsemis-rõõmu kõigi raamatukogude argiellu. Kuigi see üritus on raamatukoguhoidjaile enese tõestamiseks ehk olulisemgi kui lugejaile, tõuseb raamatukogu mõneks ajaks üldise tähelepanu orbiiti. Esile võib tuua muudki olulist. Oktoobrikuu algul tähistas Eesti vanim rahvaraamatukogu – Laiuse raamatukogu – oma 150. sünnipäeva. Väiksemaid tähtpäevi on olnud mitmel teiselgi raamatukogul ja tundub, et heaks tooniks on saanud nende konverentsiga rõhutamine. Avatakse uusi raamatukoguruume, korraldatakse seminare ja nõupidamisi – nii Eestit hõlmavaid kui rahvusvahelisi. Usun, et RK kajastab enamikku neist.

Pean siin heameelega tõdema, et küllap on arusaam oma raamatukogu reklaamimise ning oma tööst kirjutamise vajalikkusest jõudnud üha suurema hulga raamatukoguhoidjateni, sest aina enam saab toimetus kutseid üritustele või teateid ja sõnumeid toimunu kohta. Selline suhtumise muutumine rõõmustab meid – on ju koostöö vaid see, mis asja edasi viib.

Püüame teie kaastöid võimaluste piires avaldada. Millisel kujul neid RK-le saata, seda võite lugeda ajakirjanumbri viimaselt leheküljelt. Teie kaas- ja koostööd alati väga tähtsaks pidades

Ene Riet

AVAVEERG
Raamatukoguhoidja elukutsest - Krista Talvi -4
Käesoleva aasta alguses töötas Eesti rahva-, teadus- ja eriala- ning kooliraamatukogudes 3210 raamatukoguhoidjat. Neist on 1805 ülikooliharidusega, kellest omakorda kõrgema raamatukogundusharidusega 934 töötajat. 1996. aastal kehtestati kultuuriministri määrusega kutsenõuded. Raamatukoguhoidjate tasemekoolituse ja täiendõppe nõuete ühtlustamiseks on loodud Kultuuriministeeriumi juurde Raamatukoguhoidjate Koolituse Nõukogu ja ERÜ juurde koolituse toimkond.
Artiklis esitatakse ka raamatukoguhoidja professionaaalsuse kriteeriumid, mille on välja töötanud Rootsis tegutsev Dokumentatsiooni, Informatsiooni ja Kultuuri Ühendav Assotsiatsioon (DIK).

RAHVARAAMATUKOGU
Rakvere uuest raamatukogust - Liisa Düüna - 5
1998. aasta 1. septembril avati Lääne-Virumaa Keskraamatukogu uus hoone Rakveres. See on kaasaegne info- ja kultuurikeskus, mida kohalikud elanikud kõrgelt hindavad. Uue maja valmimisega tõusis külastuste arv aasta jooksul 40%. Eriti populaarne on taasloodud kirjandusklubi.

Kilde Pärnust - Saima Andla - 7
7. jaanuaril 1909 avati Pärnus linna avalik tasuta lugemistuba. Artiklis kirjeldatakse raamatukogu arengut 90 aasta jooksul. Praegu täidab Pärnu Keskraamatukogu ka maakonna keskraamatukogu ülesandeid ja asub ruumikitsikuse tõttu mitmeis erinevais paikades. Raamatukogu uue hoone ehitamisega pole veel alustatud.

Uuenemise teel - Salme Vainlo - 10
Valga Keskraamatukogu endine direktor kirjutab pikemalt raamatukogu töö automatiseerimisest ja tekkinud probleemidest. Raamatukogu eripäraks on, et raamatukoguhoidjate ja lugejate koolitamiseks loodi raamatukogu juurde osakonnana teabe-õppekeskus, mille sektoritena töötavad internetituba ja Euroopa Nõukogu infopunkt.

TEADUSRAAMATUKOGU
Rahvusraamatukogu kunstisaal - Juta Saava - 12
Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu Kunstide teabekeskuse kunstisaali tööst ja teabekogu kujunemisest 40 tegevusaasta vältel. Kogusse kuuluvad raamatud, näitusekataloogid, eksliibrised, plakatid, postkaardid, gravüürid, raamatuillustratsioonide originaalid, videod, CD-ROMid kujutava ja tarbekunsti ning arhitektuuri kohta.

Eesti Meditsiiniraamatukogu – 55 - Milvi Tedremaa - 15
1964. aastast Meditsiiniraamatukogu direktori ametit pidanud Milvi Tedremaa tutvustab põhjalikult raamatukogu töid ja tegemisi 55 tegevusaasta jooksul ning siin töötanud ja töötavaid inimesi. Eesti Meditsiiniraamatukogu on olnud selle eriala kultuurikeskus, siin tegeldakse biblioteraapia, muusika- ja naeruravi, värvi- ja kunstiravi küsimustega. 1999. aastast kuulub Meditsiiniraamatukogu Euroopa meditsiiniraamatukogude Liitu (EAHIL).

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL
Saksa raamatukogud pärast Teist maailmasõda - Gerhard Hopf - 17
Lüneburgi Linna Raeraamatukogu direktori ülevaade Saksamaa teadus- ja rahvaraamatukogude arengust pärast Teist maailmasõda ja hetkeseisust. Eraldi peatutakse raamatukogudel endises Saksa DV-s.

* * *
Eesti eriala-, teadus-, rahva- ja kooliraamatukogud 1998. aastal: statistika - Heli Priimets - 21
 

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

JUTUTUBA
Raamaturiiulite vahel peavad olema arvutid: vestlus Raivo Kelomehega - Maire Liivamets - 28
Intervjuu kunstniku ja kunstikriitiku, Eesti Kunstiakadeemia õppejõu Raivo Kelomehega raamatust, raamatukogust ja eesti kunsti hetkeseisust.

RAAMATULUGU
Kultusraamatuid: Cracktown – lootusetus ja grotesk - Aimar Ventsel - 31
Etnoloog Aimar Ventseli autorirubriigi "Kultusraamatuid" viies kirjutis, milles autor annab ülevaate menuka kirjaniku ja filmitegija Buddy Giovinazzo (sünd. 1960. a. New Yorgis) 1993. aastal ilmunud New Yorgi geto elu kujutavast 16 lühijutust koosnevast raamatust "Life Is Hot In Cracktown".

HABENT SUA FATA LIBELLI
August Annisti haruldased raamatud - Oskar Kruus - 32
August Annisti (1899-1972) erakordse saatusega raamatust ""Kalevala" kui kunstiteos".

EESTI MÕTTELUGU
Hispaania vaim ja selle rahvusvaheline vaimsus - Hilve Rebane - 33
Artiklis tutvustatakse "Eesti Mõtteloo" sarjas ilmunud tuntud kirjandusteadlase ja õppejõu, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori ja luuletaja Jüri Talveti artiklitekogu "Hispaania vaim".

SUHTEKORRALDUS
Kriisijuhtimine - Triin Soone - 35
Läbi kuue ajakirjanumbri kavandatud rubriik abiks raamatukoguhoidjaile raamatukogude suhtekorralduseks. Viies kirjutis annab nõu, mida teha, et asutuse töötajad käituksid kriisiolukordades õigesti.

EESTI RAAMATU AASTA
Eesti Raamatu Aasta ürituste ettevalmistuste käigust Krista Talvi 36

Eesti Raamatu Aasta logo kasutamise kord - 37

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING
Lühiülevaated toimunud üritustest.37

Raamatukogupäevad - 38
20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade "Raamatukogu ja raamatukoguhoidja kiiresti muutuavas ajas" põhiürituste loetelu.

Raamatu tee raamatukokku - Ene Riet - 38
21. septembril peeti Rahvusraamatukogus ERÜ teadusraamatukogude kogude toimkonna ja rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma eestvõttel selleteemaline seminar, millest võtsid osa nii raamatukogude, kirjastuste kui raamatukaupluste esindajad.

Seminar Helsingis - Sirje Lusmägi - 39
ERÜ vanaraamatu toimkonna 21-liikmelise grupi tutvumisreis Helsingi Ülikooli Raamatukogusse, kus toimus kolmepäevane seminar (13.-15. okt.), mille käigus tutvuti nii kogudega kui kuulati ettekandeid Soome ajaloolistest kogudest ning vanaraamatu ja käsikirjadega seotud töösuundadest soome raamatuteaduses.

KONVERENTSID & SEMINARID
Kohtumine Tallinnas - Tiiu Valm - 40
Ülevaade 30. septembril ja 1. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) 13. nõupidamisel arutatust. Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents on sõltumatu assotsiatsioon, mis ühendab Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide rahvusraamatukogude juhte. Praegu kuulub CENLi 40 liiget 38 riigist, lisaks vaatlejad riigid. CENL tegeleb eelkõige Euroopa rahvusraamatukogude integreerumisprojektidega. Tallinnas toimunud nõupidamisel oli põhitähelepanu pööratud ühisprojektidele ja tulevikumeetmetele.

LUGEJA ARVAB
Mäluhäired - Piret Lotman - 41
Vastus Laine Peebult "Sõnumilehes" 16. septembril ilmunule.

SÕNUMID
Laiuse raamatukogu – 150 Ene Riet - 42
2. oktoobril tähistas piduliku jumalateenistuse ja konverentsiga oma 150. tegevusaastat Laiuse raamatukogu Jõgevamaal – teadaolevalt Eesti vanim rahvaraamatukogu.

Uus Brockhausi entsüklopeedia O. Lutsu nim. Tartu linna Keskraamatukogus - Linda Jahilo - 42
Tänavu 14. juunil andis Saksamaa Lüneburgi linna Raeraamatukogu direktor Gerhard Hopf Tartu Linna Keskraamatukogule kingitusena üle 24-köitelise Brockhausi entsüklopeedia.

"Rändaja" on bibliograafias - Maire Liivamets -43
Juhan Liivi muuseumi ja Eesti Akadeemilise Raamatukogu välja antud "Juhan Liivi" bibliograafia tutvustus.

ATP Tarkvara korraldas II kliendipäevad - Inga Kuljus - 44
Ülevaade 10.12. augustini peetud kliendipäevadest, kus anti näpunäiteid rahvaraamatukogude automatiseerimisprogrammi Kirjasto 3000 rakendamisel, räägiti vöötkoodidest, arvutiviiruste ennetamisest jmt.

SUMMARY