ISSN 0235-0351 (trükiväljaanne) 4/1999

TAGASI väjaannete lehele

Toimetajaveerg

Tere jõudu!

Arvan, et peas keerlevaid mõtteid pole õige vaka all hoida, sest kõiges, mis toimub ja juhtub, vähemalt raamatukogundusmaailmas, oleme ka ise osalised. Meie silmad peavad olema valmis vaatama, kõrvad varmad kuulatama. Ajakirja "Vikerkaar" aprillinumbri "Vikergallupis" jagasid noored kirjandusinimesed arvamusi enamasti sama noorte autorite kohta, ja paar tähelepanekut poetati ka meie ameti kohta. Olen nii vana küll, et mõista, miks meid endiselt raamatukogutädideks kutsutakse ja loobun seda kommenteerimast niikaua, kuni meis kõigis pole radikaalsemaid muutusi toimunud.

Hando Runnelilt leidsin lause, mille teilegi vahendan: "Kui saaks demokratismi viljapuud kuidagi tolmelda veel aristokratismi õietolmuga, saaks ehk veel ilusaid aegu ees olla!" Eesti rahvas on küll vana rahvas, aga tema demokraatia on ülinoor, muust kõnelemata. Näiteks väljenduskultuur.

Ent teine probleem, mis meid praktilisemalt puudutab, on endiselt komplekteerimisega seotud, kui erialast terminit pruukida. Tsiteerin: "Eriti raske (isegi suuremas provintsis) on kätte saada EK$i ja Erakkonna väljaandeid, mida tuleb mööda ilma tikutulega taga ajada. Enamik neist ei jõua isegi kohalikesse väikestesse raamatukogudesse. Ometi tahavad ka provintsinoored eesti noorema põlve moodsa luulega end värskendada!" Kirjanduskriitikuna mõistan ma Anneli Mihkelevi muret, aga raamatukoguhoidjana tean probleemi sügavamat põhjust, koguni mitut. Toimetajana soovitan aga mõnel agaramal ja asjasse pühendatumal inimesel reageerida omapoolse vastusega, sest "RK" lehekülgedel arutletu ei ulatu enamasti kirjandusloolasteni, ammugi noorte luuletajateni. Vaatamata olukorra keerukusele, arvan endiselt, et eesti kirjandusel peaks olema roheline tee raamatukogudesse. Isegi siis, kui lugejaid on ainult üks. Paraku ei jaga paljud kolleeegid mu viimast arvamust. Üks raamatupoodnik kuulutab "Luubis" (nr. 13) koguni, et "Eesti ilukirjandusest on saamas maaraamatupoodide hirm". Kuid mõelgem koos – missugune näeb välja üks või teine eesti kirjanduse kogu viie, kümne, kahekümne aasta pärast. Mõelgem sellegi üle, kes on siis meie esikirjanikud ja kas järelkomplekteerimine osutub siis ülepea võimalikuks.
Maire Liivamets

RAHVUSRAAMATUKOGU

Rahvusraamatukogud teel tulevikku:
Käesoleva aasta sügisel (29. sept. – 2. okt.) toimub eestis Euroopa rahvusraamatukogude direktorite (CENL) konverents. "Raamatukogu" toimetus, tahtes anda ülevaadet Euroopa rahvusraamatukogude olukorrast ja tulevikuperspektiividest, pöördus Euroopa rahvusraamatukogude direktorite poole kolme küsimusega. Palusime kirjutada väikese ülevaate raamatukogust praegu ja tulevikuperspektiividest ning sellest, milline võiks olla rahvusraamatukogu koht ning arenguperspektiiv uuel aastatuhandel ühinenud Euroopas. Ka ootasime peaaegu kõigilt CENL-i liikmetelt nägemust suhetest Eesti Rahvusraamatukoguga. Kahjuks vastasid meie küsimustele vaid mõned direktorid ja nende arvamustega võite tutvuda järgnevalt.

Briti Raamatukogu - Brian Lang - 4
Islandi Rahvus- ja Ülikooliraamatukogu - Einar Sigurdsson - 6
Martynas Matvydase nimeline Leedu Rahvusraamatukogu - Vladas Bulavas - 7
Helsingi Ülikooli Raamatukogu - Esko Häkli - 9
Venemaa Rahvusraamatukogu - Vladimir Zaitsev - 11
Eesti Rahvusraamatukogu - Tiiu Valm - 13

TEADUSRAAMATUKOGU

Raamatukogutöö hindamine - Anu Nuut - 14
Artikkel annab ülevaate töö tulemuslikkuse mõõtmise põhinäitajatest, tulemusnäitajate valikust konkreetse raamatukogu töö hindamisel ja sellest, mida on vaja teada andmete ja analüüsi tulemuste interpreteerimisel. Eraldi tuuakse välja IFLA poolt väljatöötatud põhilised töö tulemuslikkuse hindamise näitajad, tulemusnäitajate loetelu ISO 11620 standardi järgi ja iseloomustatakse Euroopa Liidu raamatukogude telemaatika programmide raames nimetatud teemat käsitlenud projekte.

RAAMATULUGU

Kultusraamatuid: Kui kassid olid inimesed... - Aimar Ventsel - 18
Etnoloog Aimar Ventseli autorirubriigi "Kultusraamatuid" neljas kirjutis, milles autor annab ülevaate saksa keeles kirjutava kirjaniku Akif Pirincci kassidetektiivromaanidest pöörates põhitähelepanu kõuts Francise sarjas ilmunud raamatutele "Felidae" (1989) ja Francis ehk Felidae" II (1993).

EESTI MÕTTELUGU

Kestmine vaimu läbi - Maire Liivamets - 19
Artiklis tutvustatakse "Eesti Mõtteloo" sarjas ilmunud tuntud luuletaja ning kirjastuse "Ilmamaa" juhi ja sarja "Eesti mõttelugu" peatoimetaja artiklitekogu "Jooksu pealt suudeldud". Kogumik sisaldab kolmekümne aasta kestel kirjutatud tekste inimesest, keelest, ilukirjandusest, rahvus- ja õigusriigist jm.

SUHTEKORRALDUS

Kui meist huvitub ajakirjanik - Triin Soone - 21
Läbi kuue ajakirjanumbri kavandatud rubriik abiks raamatukoguhoidjaile raamatukogude suhtekorralduseks. Teine kirjutis annab nõu, kuidas tunda ennast kindlana, kui meist huvitub ajakirjanik. Artiklis tuuakse välja viis rahvusvaheliselt välja kujunenud suhtlemistasandit, antakse näpunäiteid eksimuste vältimiseks ning tuuakse ka tele- ja raadioesinemise põhitõed.

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS - 23

ARVUSTUS

Kõik on vanaviisi…, aga ometi uutmoodi - Maare Kümnik - 27
Arvustus Eesti Rahvusraamatukogu väljaandel ilmunud kogumikule "Eesti Rahvusraamatukogu 80: artiklite kogumik = National Library of Estonia 80 : collection of articles / Koost. Anu Nuut. Tallinn: 1998. 133 lk.: ill.

EESTI RAAMATU AASTA

Armas eesti rahvas maal ja linnas, kodumaal ja võõrsil!
Raamatuaasta üleskutse 4. veebruarist 1999. a. Allkirjastanud Eesti raamatu Aasta Peakomitee nimel Jaak Allik, Peeter Tulviste ja Hando Runnel.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kümme aastat ERÜ aastaraamatut - Linda Kask - 30
Antakse ülevaade 1989. aastast ilmunud ERÜ aastaraamatutest sisuliselt ning tuuakse ära ka väljaandjad, koostajad ja toimetajad.

ERÜ suvistest tegemistest - Krista Talvi - 32
Lühiülevaated toimunud üritustest.

ERÜ kooliraamatukogude suveseminar Põlvas - Bärbel Luhari, Ester Sõrmus - 32
Veidi üle aasta töötanud ERÜ sektsiooni teisest suveseminarist, kus arutleti kooliraamatukogu koha üle Eesti raamatukogu- ja haridussüsteemis. Põhjalikumat käsitlemist leidsid suhted rahvaraamatukogudega. Koostati pöördumine haridusminister Tõnis Lukasele, kus selgitati kooliraamatukogude olukorda ja probleeme.

Maaraamatukogude seminarlaager - Sirje Bärg - 33
Maaraamatukogude põhiprobleemiks on kogude komplekteerimine, sest ilmuvast trükitoodangust õige valiku tegemine on raske.

KONVERENTSID & SEMINARID

LiLaEst 99 - Ene Riet - 35
Eesti, Läti ja Leedu rahvusraamatukogu töötajate seekordsel kokkusaamisel oli kõne all kolm teemat: automatiseerimine, raamatukoguseadusandlus ja teadustöö rahvusraamatukogus.

Raamatukogu finantseerimine, juhtimine ja teenuste kvaliteedi planeerimine - Anu Nuut - 37
Ülevaade 15.-16. juulini Eesti rahvusraamatukogus toimunud rahvusvahelisest seminarist "Raamatukogu tegevus ja töö tulemuslikkuse indikaatorid (näitajad), kvaliteedi hindamine ja teenuste planeerimine, töö tulemuslikkuse mõõtmine ja hindamine kui finatside planeerimise tugitegevus", mida juhatasid Inglismaa Riikliku Finantsinstituudi tegevdirektor, EL raamatukoguökonoomika projekti LibEcon/2000 koordinaator Phillip Ramsdale ja sama instituudi raamatukogu- ja infoteenuste juht, projekti LibEcon/2000 direktor David Fuegi.

Suveseminar Ojaäärsel - Anu Nuut - 39
Teadusraamatukogude järjekordsel suveseminaril "Teaduslikud keskraamatukogud arenevas infoühiskonnas" olid kõne all teaduslike keskraamatukogude süsteem, ressursiraamatukogud ning kogude kujundamine.

Rahvaraamatukogude 19. seminarlaager - Ene Riet - 40
Komplekteerimisprobleemid on päevakorral nii teadus-, kooli- kui ka rahvaraamatukogudes – seminaril anti ülevaade ERÜ rahvaraamatukogude komplekteerimistöörühma tegevusest. Kõne all olid ka raamatukogude tööd puudutavad seadused ja seaduseelnõud, raamatukogu töö planeerimine ja arengukava koostamine, rahvaraamatukogude automatiseerimine, autoriõiguse seaduse ja haldusreformi mõju raamatukogudele.

Innovative Users Group'i 1999. aasta konverentsist - Riin Olonen - 42
Innovative Users Group on organisatsioon, mis ühendab integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC kasutajaid üle maailma. Seekordsel aastakonverentsil osales ka viis ELNET Konsortsiumi esindajat.

LUGEJA ARVAB

Mitte ainult Milvi Tedremaale - Laine Peep - 44

SÕNUMID

Õnnitleme: Ludmilla Rass – 80 - 45

SUMMARY