2/1999

TAGASI
väjaannete lehele

Toimetuse kolleegium:
AIRA LEPIK
REET OLEVSOO
KALJU TAMMARU
URVE TÕNNOV
TIIU VALM
ANNE VALMAS
MEELI VESKUS
Tegevtoimetaja ENE RIET
Toimetaja MAIRE LIIVAMETS
Keeletoimetaja ELLEN ARNOVER
Tehnilinetoimetaja TIIU TALI

Kujundus KERSTI TORMIS
Fotod: TEET MALSROOS
Laagna raamatukogu Lasnamäel

 

Toimetajaveerg

Tere!
Raamatukogu on tõepoolest imeline koht – mida kõike siin ei tehta ja toimetata. Õnneks selekteerib kultuuri loomulik areng rumalused ja tarbetu loomingu välja ja elu kulgeb edasi. Kes meist ei oleks pikkade ja ka lühemate aastate jooksul kogenud tormakaid käske ja korraldusi, mõttetuid vormimuutusi, kuid raamatukogu põhisisu on õnneks alles jäänud. Muidugi võib vaielda raamatukogu funktsioonide muutumise üle järgmisel sajandil, aga kui raamatut – hästi, mõtleme teavikut, ja lugejat enam ei eksisteeri, siis, mida me peale hakkame? Sellise lihtsameelse arutluseni jõudsin pärast Leo Võhandu sõnu ajakirjas "Luup" (nr. 1, 1999). Oma intervjuus Andres Langemetsale ütleb ta: "Raamatukogud on meil lineaarsed, raamatukogu peab muutuma mittelineaarseks, me peame hakkama infot saama horisontaalselt. Töötab ainult horison-taalsus, eneseregulatsioon, evolutsioon. See looduse poolt sisse pandud süsteem on targem kui mistahes ülalt alla juurasüsteem."
Ükskõik, kui jõudsalt tehnika ka oma võimu me üle ei näita, jäävad kristliku ehk euroopaliku ühiskonna maailmatunnetus ja elementaarsed eetikanormid kehtima.Vähemalt maailma korrastatuse mõttes peaksid jääma. Minu arvates horisontaal-info eksisteerib nagunii ja internet läheb oma teed, hoolimata raamatukogude tahtest. Euroopalik haridus toimib ju lineaarselt. Meile tuttava kultuuri ja süteemiga raamatukogud on ju tekkinud ühiskonna arengu käigus. Neid on sellistena vaja läinud. Ja meil on, millega täna omal erialal uhkustada. Huvitav, kas tehnikateadlase Leo Võhandu arvates kaob raamatukogude evolutsiooni käigus välja ka raamatukoguhoidja kui liik. Kes annab pea, et horisontaalinfo kogumise hind on väiksem kui tasakaalukalt ja läbiproovitud süsteemiga komplekteerimine ja varamute täiendamine. Ja kui teadlane Leo Võhandu ei vaja enam selliseid raamatukogusid, siis keegi kindlasti vajab neid. Vahest on nad vajalikud eesti kultuurile – eesti identiteedile. Ma pooldan traditsiooni ning säilitavat konservatiivsust raamatukogudes ja raamatukogunduses. Ootan eriala hästi valdavate inimeste kaasamõtlemist ja nende sõna sekka ütlemist.
Maire Liivamets

Sisukord

AVAVEERG
Uskudes tulevikku - Meeli Veskus
Kultuuriministeeriumi rahvakultuuriosakonna peaspetsialist annab ülevaate Eesti rahvaraamatukogude hetkeseisust, peatudes eraldi ka rahvaraamatukogude automatiseerimisel.

RAHVARAAMATUKOGU

Tallinna Keskraamatukogu 1999. aastal - Kaie Holm
Ülevaade Tallinna raamatukoguvõrgust, selle hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest. Autor toob ka statistilised andmed Tallinna Linnaraamatukogude ja keskraamatukogu töö kohta.

140 aastat avalikku raamatukogu Paides - Malle Kull
Järvamaa Keskraamatukogu direktor annab oma artiklis ülevaate raamatukogu asutamisest Paides 140 aastat tagasi ning selle arenemisest tänapäeva raamatukoguks. Ta kirjeldab ka raamatukogu praegust olukorda – raamatukogu uute ruumide küsimus on tänaseks korralikult lahendamata.

Hüva nõu on kallis - Ilme Sepp
Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktori ülevaade raamatukogu nõukogu moodustamisest 1997. aasta algul ning nõukogu tegevusest kahe aasta jooksul.

Taanlaste muljeid Eesti raamatukogudest -
4.10.–13.10.1998 viibisid Eestis kaks Taani raamatukoguhoidjat, kes külastasid Tallinna ja Tartu, Lääne-Virumaa ja Harjumaa keskraamatukogusid ning mitut valla- ja külaraamatukogu.

TEADUSTÖÖ

Uued suunad infoteaduses - Anu Nuut
Artiklis antakse ülevaade informatiseerimise põhieesmärkidest ning väidetakse, et infoteadus on muutunud interdistsiplinaarseks teaduseks ja multidistsipliiniks. Autor toob ära infoteaduslike uuringute eri tasandid: interdistsiplinaarne, distsiplinaarne ja rakenduslik ning iseloomustab infoteaduse peamisi uurimisobjekte, kontseptsioone, probleeme ja lahendusi, samuti tulevikuuuringuid.

TEADUSRAAMATUKOGU

Humanitaarraamatukogu – 100 Ljudmila Dubjeva
Tartu Ülikooli Raamatukogu töötaja Ljudmila Dubjeva tutvustab oma artiklis tänavu 100. aastapäeva tähistavat humanitaarraamatukogu, mida rahvasuus üldiselt seminarkaks kutsutakse. Asutamisaastal 1899 teenindas raamatukogu ainult ajaloo-keeleteaduskonna üliõpilasi. 1919. aastal seoses ülikooli reorganiseerimisega moodustati selle baasil filosoofiateaduskond. Ruumipuudusel koondati kõikide õppetoolide raamatukogud (seminarid) kokku. Siit ka nimi seminariraamatukogu ehk seminarka.

* * *
Eesti rahva-, eriala-, teadus- ja kooliraamatukogud 1997. aastal
Eesti rahvaraamatukogud 1998. aastal
Viljandi Kultuurikolled˛i raamatukogunduse eriala 1998. a. lõpetajate diplomitööd

RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS

JUTUTUBA

Uhke ja hää on palju teada: vestlus Elle Tarikuga - Maire Liivamets
Vestlus kolmkümmend viis aastat raamatukogundusele pühendanud, sealhulgas 1975–1983 aastail O. Lutsu nim. Tartu Linna Keskraamatukogu direktorina töötanud Elle Tarikuga.

RAAMATULUGU Eesti vanadel postkaartidel - Marita Paas
Pärast 15-aastast vaheaega korraldati Eesti Akadeemilises Raamatukogus taas näitus vanadest postkaartidest ja fotodest. See oli avatud 19.01.–19.03.1999. Näituse koostas Marita Paas, teda aitas Mare Luuk, kujundas Tiia Eikholm. Artikkel annab ülevaate näitusest ning ekponeeritu alusel eesti piltpostkaardi ajaloo algusest. Tutvustatakse esimesi fotograafe ja trükkaleid ning nende fotodel kujutatut.

Kultusraamatuid: X-põlvkond, eskapism ja ignorants Aimar Ventsel
Etnoloog Aimar Ventseli autorirubriigi "Kultusraamatuid" teine kirjutis milles autor annab ülevaate Douglas Couplandi raamatust Generation X (St. Martin's Press, 1991).

EESTI MÕTTELUGU
Sealpool klassikat ja moderni - Tiiu Tosso
Artikkel jätkab "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud teoste tutvustamist. Käsitletakse eesti muusikateadusliku mõtte arengule aluse pannud helilooja Eduard Tubina (1873-1918) elu ja loomingut ning tutvustatakse tema muusikateaduslikke artikleid koondavat kogumikku In puncto musicorum, mille on koostanud ja kommenteerinud Vardo Rumessen.

SUHTEKORRALDUS Enne Nuustakule, siis Pariisi - Triin Soone
Läbi kuue ajakirjanumbri kavandatud rubriik abiks raamatukoguhoidjaile raamatukogude suhtekorralduseks.
Teine kirjutis peatub asutusesisese infolevi strateegia valikul.

ARVUSTUS

Verba volant, scripta manent - Milvi Tedremaa
Arvustus TÜ raamatukogunduse ja bibliograafia eriala 1997. aasta vilistlaspäevade materjalidest koostatud kogumikule "Meie õppisime raamatukogundust Tartu Ülikoolis".

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Aastakoosoleku ülevaade

Ja juttu jätkus -Maire Liivamets
Ülevaade ERÜ poolt korraldatud kõnekoosolekul "Raamatukogu erakondade kultuuripoliitikas" räägitust.

Friedrich Puksoo auhind määratud - Kalju Tammaru
22. jaanuaril 1999 anti Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis taas kätte Fr. Puksoo auhind. Auhinna pälvis koguteose "Tarto maa rahwa Näddali-Leht: uurimusi ja allikmaterjale" koostaja ja üks autor Tõnu Tannberg. Äramärkimise vääriliseks pidas ˛ürii ka Valve Jürissoni koostatud Eduard Tubina bibliograafiat, Ljudmila Dubjeva kirjutisi, mida võib koondada pealkirja "Traditsiooniliste infootsisüsteemide ja nende kasutamise uurimine raamatukogu varade igakülgseks avamiseks automatiseeritud infootsisüsteemidele üleminekul" alla. Sisuliselt väärivad äramärkimist ka konkursile esitatud kaks köidet Eesti Rahvusraamatukogu toimetisi – "Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil" ja "Teadusraamatukogud riiklikus infosüsteemis: teenindus-kvaliteedi hindamisest", samuti RR-i 80. juubeliks ilmunud artikli-kogumik "Eesti Rahvusraamatu-kogu 80".

LUGEJA ARVAB
Missugune raamat on eestikeelne - Uno Liivaku
Autor tõstatab küsimuse, kas eestikeelsete raamatute nimestikud peaksid sisaldama ka eesti keelt (näit. grammatikat) käsitlevaid raamatuid.

SÕNUMID